4-15-11209/4

(4)Aresti kandmise aja algust arvata V.K-le alates tema saabumisest arestimajja karistuse kandmisele. Määruse ärakiri edastada V.K, Prefektuurile.. kohtutäitur Kristel Maalmanile ja Ida Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus e 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 27.09.2012 otsusega väärteoasjas nr. 2440,12,007527 määrati V.K-le rahatrahv summas 1200 eurot, s.o 300 trahviühikut. Otsus jõustus 24.10.

1. Täitemenetlus 095/2012/2960 on võlgniku V.K suhtes algatatud 23.11.
2. Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 07.12.
3. Kohtutäituri teate kohaselt on rahatrahv summas 1200 eurot kuni käesoleva ajani tasumata. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul registrijärgne vallas- ning kinnisvara, millele sissenõuet pöörata või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Kohtutäitur teavitas 10.09.2015 rahatrahvi täitmise võimatusest, täitemenetluse seadustiku § 201 lõike 1 alusel palub otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur esitas 28.12.2015 Viru Maakohtule avalduse V.K-le asenduskaristuse kohaldamiseks. Taotluse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult ja kohtutäitur alustas 23.11.2012 täitemenetluse väärteoasjas nr. 2440,12,
4. 10.09.2015 teavitas kohtutäitur rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr. 2440,12,007527 rahatrahvi 1200 eurot asendamine arestiga. Menetlusalune isik V.K selgitas, et ta töötab“ mustalt“ ja peab ülal üksi xxx last xxx sünd xxx. Ta on ka osaliselt xx ja xx on väike, sellest ei ole võimalik rahatrahvi maksta. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis 2

(4)Kaevu 27.09.2012 otsusega väärteoasjas nr. 2440,12,007527 määrati V.K-le rahatrahv summas 1200 eurot, s.o 300 trahviühikut. Otsus jõustus 24.10.2012. (t.l. 7-8). Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani 10.09.2015 teatest Ida Prefektuurile nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik (t.l. 4). Maksu- ja Tolliameti maksekohuslaste registri andmetel puudub menetlusalusel i sikul töökoht (t.l. 16). Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Vastavalt karistusseadustiku § 72 lg 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 69 lg 1 kohaselt ühele päevale arestile vastab üks tund ÜKTd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 27.09.2012 otsusega väärteoasjas nr. 2440,12,007527 määrati V.K-le rahatrahv summas 1200 eurot, s.o 300 trahviühikut, millele vastab 30 päeva aresti. Asja materjalide ja menetlusosaliste seletuse kohaselt kohtuistungil ei ole menetlusalune isik 27.09.2012 otsusega määratud rahatrahvi 1200 eurot kuni käesoleva ajani tasunud. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad väärteomenetluse seadustikus ja t äitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. 3

(4)Seega tuleb V.K-le Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 27.09.2012 otsusega väärteoasjas nr. 2440,12,007527 karistuseks määratud rahatrahv summas 1200 eurot, s.o 300 trahviühikut., asendada KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel arestiga 30 päeva. Aresti kandmise alguseks on V.K poolt aresti kandmisele asumise aeg. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et võlgnik kasvatab üksi alaealist last, tuleb määrata aresti kandmine ositi, kolmes osas. Lastekaitseseaduse alusel teatab kohus omavalitsusele kaitset vajavast lapsest- xx xx, sünd xxx, elukoht xxx. Lapse isa V.K peab kandma aresti. Temaga koos elab alaealine laps, kes vajab kaitset tema isa aresti kandmise perioodiks. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 4