KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7.jaanuaril 2016. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-15-9480 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Te

§ 69lg.

3 /

§ 224lg 2 järgse väärteo eest karistuseks rahatrahv 120 trahviühikut, s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Kar

S § 66 lg-te 2, 3 alusel võimaldada D.S tasuda rahatrahv ositi nelja kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Rahatrahv tasuda kaevatavas otsuses osundatud pangakontodele. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik 27.09.2015 koostati väärteoasjas 2780,15,008070 Politsei–ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna liikluspolitseiniku Katrin Suboreva poolt väärteoprotokoll AB 1451116 (tl. 14), milles on fikseeritud D.S poolt 27.09.2015 kell 10:17 ajal toime pandud

§ 69lg.

3 /

§ 224lg.

2 järgne rikkumine- mootorsõiduki juhtimine isikuna, kelle poolt väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0, 29 mg/l. Menetlusalune isik D.S esitas prefektuurile vastulause, milles oma süüd tunnistab(tl. 19) ning taotles juhtimisõigus alles jätta, sest see on temale kui pereisale vajalik; samuti sooviks ta rahatrahvi maksta mitmes osas. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 16.10.2015 otsusega väärteoasjas nr 2780,15,008070 karistati D.S

§ 69lg.

3/

§ 224lg.

2 – järgse rikkumise eest 200 trahviühiku suuruse trahviga, s.o. 800 € rahatrahviga. Kergendava asjaoluna on otsuses märgitud menetlusaluse isiku kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. D.S esitas kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna 16.10.2015 otsusele väärteoasjas nr 2780,15,

1. Ta taotleb otsuse tühistamist karistuse suuruse osas ja tema karistamist väiksema rahatrahviga alla keskmise sanktsioonimäära, sest tema rikkumine oli suhteliselt piiripealne. Samuti on suure rahatrahvi tasumine liigselt koormav; ta taotles kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskond esitas kohtule kirjaliku seisukoha (tl.12-13), milles peab karistusotsust põhjendatuks. Märgitakse, et D.S poolt on toime pandud raske rikkumise, on tekitatud oht ohutusele liikluses; ka väike alkoholiannus pidurdab psüühiliste protsesside tasakaalustatuse. Kohtuväline menetleja ei leia, et D.S-ile määratud karistus oleks põhjendamatult suur. Maksimumkaristus sellise väärteo eest oleks 300 trahviühikut ning ka lisakaristuse kohaldamine; tegu on raske rikkumisega. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas Väärteomaterjalidega, milleks on iseseisva tõendina täppisalkomeetri mõõtetulemuse Dräger Alcotest 7110 EST allkirjastatud väljatrükk( tl. 17) , on tõendatud , et Tartumaal Ülenurme vallas 27.09.2015 oli mootorsõiduki juhil D.S väljahingatavas õhus 0,29 mg/l alkoholi. Menetlusele allutatud isik D.S on andnud allkirja joobeseisundi tuvastamisele allutamise kohta( tl. 16). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 27.09.2015 kinnitab D.S mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamist alkoholisisalduse tõttu tema poolt väljahingatavas õhus(tl. 15). Tunnistaja M.M.ütluste protokoll ( tl. 18) tõendab D.S kontrollimist täppisalkomeetriga kohapeal ning tema sõidukiroolist kõrvaldamist. 2 Menetlusdokumendis – väärteoprotokollis AB 1451116 (tl. 14) on fikseeritud rikkumise kirjeldus ja süüteo kvalifikatsioon vastavuses väärteomenetluse seadusega, samuti kogutud tõenditega . Menetlusalusele isikule D.S-ile oli selgitatud menetluslikke õigusi ning võetud temalt ka sellekohane allkiri protokolli pöördel. Menetlusalune isik D.S on ka protokollis saanud võimaluse oma ütlused kirja panna, kuid ei ole seda teinud. D.S vastulause protokoll( tl. 19), milles D.S oma süüd tunnistab, on menetluses dokumendina asja juurde võetud. Seega on tõendatud, et D.S juhtis
3. 2015 kella 10:17 ajal Ülenurme vallas mootorsõidukit Volkswagen Touran ning tema poolt väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0, 29 mg/l ning D.S on pannud sellega toime

§ 69lg.

3 /

§ 224lg.

2- järgse rikkumise, pannes teo toime kaudse tahtlusega- veendumata oma kainuses. Selle asjaolu on D.S ise lahti kirjutanud vastulauses protokollile( tl. 19); samuti on ta väljendanud soovi tasuda rahatrahvi mitmes osas. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ning leiab, et D.S tuleb selle teo eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 224 lg. 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi, kelle poolt väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg/l kuni 300 trahviühiku suuruse trahviga, s.o. kuni 1200 € trahviga, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku D.S tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. KarS § 57 järgseks karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus D.S kahetsust, mis nähtub vastulauses väärteoprotokollile ja ka kohtule esitatud kaebuses (KarS § 57 lg 1 p 3). Kohtul puudub alus kahelda selle puhtsüdamlikkuses. Kohus tunnustab kohtuvälise menetleja poolt väljendatud seisukohti alkoholijoobes sõidukijuhtide vajalikus ranges karistamises. Karistuse kohaldamisel ei saa aga arvestamata jätta suu suurust ja keskmist sanktsioonimäära, samuti seda, kas isikut on ka varem selliste tegude eest karistatud. Kohtuvälise menetleja käsitletavas kaevatavas otsuses ei ole arvestatud sellega, et

§ 224lg.

2 sätestatud keskmine sanktsioonimäär on 150 päevamäära , s.o. 600 €. D.S joove oli

§ 224lg.

2 kooseisu puhul miinimumilähedane- 0,29 mg/ l alkoholi väljahingatavas õhus. Seega on põhjendatud karistada D.S alla keskmise sanktsioonimäära- 150 tü, e. alla 600 €. Raskendavaid asjaolusid D.S süüteos ei esinenud. Kergendava asjaoluna esines kahetsus, ka seda peab karistamisel arvestama. D.S karistamisel on põhjendatud arvestada ka sellega , et tegemist ei ole isikuga, kel on eelnevalt kehtivaid rikkumisi. Karistusregistri väljavõte kinnitab, et D.S ei ole varasemaid liiklusalaseid rikkumisi. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatud karistuseks D.S-ile

§ 69lg.

3/

§ 224lg. 2 –järgse rikkumise eest rahatrahvi 120 trahviühikut ,s.o. 480 €. Kar

S § 66 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. 3 Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et menetlusalusel isikul on pere ning lapsed , ta saab miinimumpalka, äriühingutest tulu ei saa. Eelnevast tulenevalt ajatada D.S-ile rahatrahvi tasumine neljale kuule käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tasuda kaevatavas otsuses osundatud kontodele. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4