lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) E.A, isikukood XXX, Elukoht: XXX tegelik elukoht XXX Töökoht: XXX OÜ Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB Liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA
lg 2 järgi rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 900 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema 11.11.2015.a. kell 22.15 Harju maakonnas Saue vallas Tallinn-Paldiski mnt 13.kilomeetril suunaga Tallinna suunas, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg. Sellise tegevusega rikkus E.A
lg 3 nõudeid ja pani toime
Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub E.A tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd ja kahetseb siiralt toimepandut. Kaebuse esitaja on seisukohal, et liiklusrikkumine ei olnud tahtlik, et väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest, kuna ta hindas valesti enda organismi iseloomu. Kaebuse esitaja arvas, et tema seisukord võimaldas juhtida mootorsõidukit. Ta saab aru, millised tagajärjed oleksid võinud olla nii temale endale kui ka kaasliiklejatele. Kuivõrd teda ei ole varasemalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud, siis ei ole põhjendatud kohaldada lisakaristust. Kaebaja leiab, et antud õigusrikkumise puhul karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik ka üksnes rahatrahvi määramisega. Mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise korral on olulisel määral piiratud kaebuse esitaja transpordi/liikumisvõimalused ja ametialaste kohustuste täitmine. Kaebuse esitaja töötab ettevõttes XXX OÜ-s, kus töötajatel on vajalik (kohustuslik) mootorsõiduki juhtimisõigus. Ühistranspordi ühendus elukoha XXX ja töökoha XXX vahel on samuti probleemne. Töötuks jäämine mõjutab tema majanduslikku ja sotsiaalset seisundit. Kaebuse esitaja leiab, et lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuseesmärkidele. Lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks piirab ebamõistlikult isiku võimalust täita tööülesandeid ja tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et põhikaristus on tema puhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, arvestades seejuures asjaolu, et menetleja on määranud põhikaristuse
224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja esitas omapoolse seisukoha, milles palub kaebus jätta rahuldamata. Menetleja on seisukohal, et E.A süüline käitumine
lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isiku süü mootorsõiduki juhtimisel keelatud seisundis on väga suur. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja tuvastanud isiku kahetsuse, raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isiku poolt kaebuses märgitud põhjendused juhtimisõiguse olulisuse kohta ei saa mõjutada isiku süü suurust määral, mis annaks aluse lisakaristuse tühistamiseks. Silmas tuleb pidada, et menetlusalusele isikule on inkrimineeritud enamohtlik väärtegu. Keelatud seisundis mootorsõiduki juht on liikluses kõrgendatud ohu allikas ja veel Tallinna linnas, kus liiklus on sõltumata kellaajast alati aktiivne. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest, mille alla kuulub ka kahtlemata liikluskord. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isiku alkoholi piirmäär ületas olulisel määral lubatut ning isiku käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Kohtuväline menetleja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-2-05, milles on Riigikohus asunud seisukohale, et karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed 2 vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Siinkohal peab üldkogu vajalikuks rõhutada, et õiguserikkumisele vastava karistuse määratlemisel on seadusandjal suur otsustamisvabadus. Karistusmäärad põhinevad ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel, mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. E.A pani väärteo toime otsese tahtlusega, kuna viis ennast enne mootorsõidukit juhtima asumist teadlikult ja tahtlikult alkoholi tarvitades juhile keelatud seisundisse. Selline tegevus on alati tahtlik, mida ei saa toime panna ettevaatamatusest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasja menetlemisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud vääralt menetlus-või materiaalõigust ning ka kaebuses ei ole viidatud sellistele asjaoludele, millised võiksid kaasa tuua kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamise või muutmise. Eeltoodust tulenevalt palub kohtuväline menetleja jätta E.A kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud E.A poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Otsustamaks E.A kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis.
lg 2 koosseisupärane tegu eeldab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimist isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg. Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta E.A mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas ning lisaks süü omaksvõtule tõendavad asetleidnud rikkumist tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja tunnistaja ütlused. Väärteotoimikus oleva indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt näitas indikaatorvahend ENVITEC ALCOQUANT 6020 nr A104526 juhi alkoholisisalduseks 0,80 mg/l kohta. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati E.A sõiduki juhtimiselt alates 11.11.2015.a. kell 22.15 kuni kainenemiseni, kuna tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati E.A joobeseisundi kindlakstegemiseks 11.11.2015.a. kell 22.35 kuni 22.40 tõendusliku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST, seerianumber ARAF-0031, taatlustunnistuse nr TTRC15/00088, mille lõplik lugem oli 0,76 mg/ l kohta, laiendmääramatud 0,05 mg/l, mistõttu oli E.A väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem 0,71 mg/l. Antud juhul on täidetud mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus kasutatav tõendina. Tunnistaja Kalev Sander, kes 11.11.2016.a. teostas järelevalvet Harjumaal Saue vallas TallinnPaldiski mnt 13.kilomeetril, märkas sõidukit Jeep Wrangler reg.nr XXX. Tunnistaja ütluste kohaselt liikus sõiduk ebaühtlase sõidustiiliga, sõites ühest tee telgjoonest pidevalt üle ja kaldus 3 vastassuuna vööndisse. Peatatud mootorsõidukit juhtis E.A, kes kohapeal käitus isik küll adekvaatselt, kuid kõne oli häiritud ja sõidukist väljudes olid tal tasakaaluhäired. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka videosalvestus, millest nähtuvad sõiduki Jeep Wrangler reg.nr XXX ebaühtlane sõidustiil ja isiku sõidukist väljumisel tema tasakaaluhäired. E.A on vastulauses ja kohtule esitatud kaebuses selgitanud, et kuivõrd õhtusöögist, mille kõrvale oli tarvitanud paar pokaali veini, oli aega möödas, arvas, et tema seisukord võimaldab juhtida mootorsõidukit. Kohus leiab, et subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult ja tahtluse liigiks on kavatsetus. Isik asus juhtima sõiduvahendit vaatamata asjaolule, et ta oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Tõendusliku alkomeetriga tuvastatud joobe suurus näitab, et alkoholi tarvitamisest oli möödas kas lühike aeg või toimus alkoholi tarvitamine suuremas koguses, kui seda on väitnud menetlusalune isik. Samuti tunnistaja K. Sanderi ütlustest nähtuvalt oli E.A kõne häiritud ja sõidukist väljudes tasakaaluhäired. Vähe tähtsad ei ole ka tunnistaja ütlused sõiduki peatamise põhjuse kohta, s.o sõiduki sõidustiil oli ebaühtlane, sõites ühest telgjoonest pidevalt üle ja kaldudes vastassuuna vööndisse. Seega näitavad need asjaolud, et E.A, asudes mootorsõidukit juhtima peale alkoholi tarvitamist, pidi aru saama, et ta ei ole juhile lubatud seisundis. E.A on rikkunud
lõike 3 nõudeid (mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud
Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vastavalt karistusseadustiku §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. E.A karistati kohtuvälise menetleja poolt rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses ehk summas 900 eurot. Seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut põhikaristuse osas veidi üle sanktsiooni keskmise määra. Lisaks rahatrahvile on kohtuväline menetleja võtnud
lg 3 p 1 alusel ära juhtimisõiguse kuueks kuuks, st isikut on lisakaristuse osas karistatud keskmises määras. Karistust kergendava asjaoluna on märgitud kahetsus, raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mootorsõiduki joobes juhtimisega paneb isik toime enamohtliku väärteo ning tegu on äärmiselt taunitav, kuid kohus arvestab karistuse mõistmisel nii E.A süü suurust kui ka muid asjaolusid, mis on aluseks karistuse kohaldamisel ning peab põhjendatuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osas, millega kohaldati isiku suhtes lisakaristust ja teha selles osas uus otsus. Kaebuse esitaja on taotlenud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks tühistamist täies mahus.
lõikes 2 on sätestatud vastutus mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kaebuse esitajal 4 tuvastati väljahingatavas õhus 0,71 mg/l kohta. Seega võib öelda, et isiku süü
See aga omakorda määrab ära karistuse ranguse. E.A oli eelnevalt enne autoga sõitma asumist tarvitanud alkoholi, tema enda sõnul paar pokaali ja aeg oli möödas, kuid kohus on eelnevalt leidnud, et kas alkoholi kogus või ajavahemik ei saanud olla selline nagu väidab kaebuse esitaja. Isik, kes asub pärast alkoholi tarvitamist sõidukit juhtima peab olema kindel, et alkohol on tema organismist lahtunud. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et menetlusalune isik oleks pidanud vajalikuks kontrollida enda võimalikku alkoholijoovet. Kuivõrd tunnistaja ütlustest nähtub, et sõiduki Jeep Wrangler reg.nr XXX peatamise põhjuseks oli sõiduki ebaühtlane sõidustiil, sõites ühest tee telgjoonest pidevalt üle ja kaldudes vastassuunavööndisse ning juhil olid sõidukist väljudes tasakaaluhäired ja häiritud kõne ning arvestades ka tõendusliku alkomeetriga tuvastatud joobe suurusest, pidi E.A aru saama, et ta on juhile keelatud seisundis. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste kui ka juhi kohustuste täitmist. Ohtu kujutavad aga endast juhid, kes ei pea nende kohustuste täitmist vajalikuks. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Kaebuse esitaja vastulausest kohtuvälisele menetlejale ja kaebusest nähtuvalt tarvitas ta kella 19.00 ajal toimunud õhtusöögi kõrvale paar pokaali veini. 3,5 tundi hiljem mõõdeti E.A väljahingatavas õhus kell 22.35 endiselt alkoholi ja seda 0,71 mg/l, s.o
Arvestades, et isik alkoholijoobes mootorsõidukit juhtides paneb toime enamohtliku väärteo, tegu on äärmiselt taunitav ning vajab karistusõiguslikku sekkumist, nõustub kohus kohtuvälise menetleja otsusega karistada E.A üld-ja eripreventiivset eesmärki silmas pidades nii põhi - kui lisakaristusega. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et esmakordse liiklusrikkumise korral ei ole üldjuhul põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine. Riigikohus on lahendis 3-1-1-122-13 punktis 11 asunud seisukohale, et iseenesest pole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine./…/ Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Seega esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd või tema isikut iseloomustavad sellised asjaolud, mis muudavad võimalikuks, et isik võib toime panna uue rikkumise. Kohus leiab, et antud juhul esinevad E.A suhtes sellised erandlikud asjaolud, mis toovad kaasa lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et alkoholi kogus väljahingatavas õhus ületas olulisel määral lubatut ning isiku käitumine, s.o. peale alkoholi tarvitamist mootorsõidukit juhtima asumine, veendumata selles, kas organismis on alkoholi või mitte, näitab tema ükskõikset ja hoolimatut suhtumist oma teosse, liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. On üldteada, et juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Arvestades asjaoluga, et menetlusalune isik ei ole varem väärteokorras karistatud ning määratud põhikaristus, s.o. rahatrahv oli juba üle sanktsiooni keskmise, peab kohus võimalikuks vähendada lisakaristust ja võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks, s.o
5 Menetlusaluse isiku selgitus, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses tööga ja lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks, ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmiseks. Kohus selgitab, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse ning riskib juhtimisõiguse ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p. 2 Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.