Obsah (8)

§ 199§ 201§ 64§ 69§ 215§ 76§ 209§ 61

1-13-1691 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoobril 2013, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-1691 (12240104066) Kohtunik Astrid Asi Kohtuist

§ 199

lg 2 p 4 ja § 209 lg 2 p 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatav G.H Elukoht Xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood xxx, VF kodakondsus, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötu. Varasemad karistused: - 29.06.2010 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 201

lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 5,9 järgi,

§ 64

lg 1 alusel vangistusega 2 aastat, § 68 lg 1 alusel vangistusega 5 kuud 15 päeva,

§ 69

lg 1 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 330 tunni ulatuses , täitmise tähtaeg- 2 aastat; - 17.10.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 215

lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 9, § 213 lg 1, § 424 järgi,

§ 64

lg 1, § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud 27 päeva, § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 8 kuud 27 päeva. VMK Rakvere kohtumaja 09.03.2012 kohtumäärusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtajaga katseajaga 1 aasta

§ 76alusel, ärakandmata osa 8 kuud 27 päeva.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld kehtis alates 20.09.2012 kuni 20.09.2013, kannab karistust Viru Vanglas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.10.2011 kohtuotsuse alusel. 1 1-13-1691 Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina Kohtuistungi toimumise aeg 02.10.2013, 08.10.2013 RESOLUTSIOON Tunnistada G.H süüdi

§ 199lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

Tunnistada G.H süüdi

§ 209

lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõista G.H-le 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada G.H vangistusega 6 (kuus) kuud.

§ 76

lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.10.2011 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (8 kuud 27 päeva vangistust) ning mõista G.H-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 16.01.

1. G.H-le valida käesolevas kriminaalasjas kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistustähtaja saabumiseni tõkendiks vahistamine. Asitõend – CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta kriminaalasja juurde. Mõista G.H-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsja Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 302 (kolmsada kaks) eurot ja 08 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,90 eurot, kaitsja Irina Žurina poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 204 (kakssada neli) eurot ja 72 senti. Kaitsja Irina Žurina poolt 26.08.2013 ja 02.10.2013 kohtuistungitel osutatud õigusabi tasu summas 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 4 senti jätta riigi kanda. Määrata, et G.H on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (987,70 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Igakuine makse ei tohi olla väiksem kui 82 (kaheksakümmend kaks) eurot ja 30 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „G.H, kriminaalasja nr 1-13-1691, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-13-1691 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. oktoobrist
3. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
4. oktoobrist
5. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 1.G.H-le on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises so tahtlikult varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse ja omastamise. Samuti süüdistatakse G.H võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, st.

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

2. Kohtumenetluses on uuritud alljärgnevaid tõendeid Köide 1 - Statoil Fuel & Retail Eesti AS avaldus, mille kohaselt 30.08.2012.a. kell 22.43 tankis Narvas, Tallinna mnt 64 meesterahvas sõiduautosse BMW ilma registreerimisnumbrita 60,57 liitrit bensiini summas 89,04 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Lisatud foto ( tl. 1, 2-6 ) - Tunnistaja Xxxülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 30.08.2012.a. kell 22.50 paiku tankis Narvas, Tallinna mnt 64 tundmatu mees sõiduautosse 60,57 liitrit bensiini summas 89,04 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. (tl. 7-12 ) - Kannatanu esindaja Xxxütlused, kes kinnitas tunnistaja Xxxütlusi. ( tl. 13-15) - Kahtlustatava G.H ülekuulamise protokoll, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd bensiini varguse toimepanemises. (tl. 17-20) Köide 2 - Travel Balt OÜ avaldus, mille kohaselt 23.06.2012.a. kell 15.05 tuli Narvas, Puškini 28 asuvasse restorani Salvadore tundmatu mees, kes tellis kaupa üldmaksumusega 166,45 eurot ja lahkus restoranist tellitud kauba eest tasumata. ( tl. 1-2) - Kannatanu esindaja Xxxülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 23.06.2012.a. kell 15.05 tuli Narvas, Puškini 28 asuvasse restorani Salvadore tundmatu mees, kes tellis kaupa üldmaksumusega 166,45 eurot ja lahkus restoranist tellitud kauba eest tasumata. (tl. 3-9) 3 1-13-1691 - Tunnistaja Xxxi ülekuulamise protokoll, millest järeldub, et 23.06.2012.a. kell 15.05 tuli Narvas, Puškini 28 asuvasse restorani Salvadore tundmatu mees, kes tellis kaupa üldmaksumusega 166,45 eurot ja lahkus restoranist tellimuse eest maksmata. (t.l. 14-18) - Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt 17.08.2012 tunnistaja Xxx tunneb ära G.H. ( tl. 19-23 ) - Selver AS avaldus, mille kohaselt 02.08.2012.a. kell 18.49 kaupluses Selver varastati kaup üldsummas 121,17 eurot, kaup on tagastatud kauplusele. ( tl. 26) - Kannatanu esindaja Xxx ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 02.08.2012.a. kell 18.49 kaupluses Selver tundmatu noormees püüdis varastada kaupa üldsummas 112,89 eurot, kuid oli kinni peetud ja kaup on tagastatud kauplusele. (t.l 33) - Asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt oli 02.08.2012.a. vaadeldud ostukorv varastatud kaubaga. ( tl. 34-37) - Asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt oli 03.08.2012.a. vaadeldud CD plaat videosalvestusega Narvas, Kerese 3 asuvas kaupluses. ( tl. 38 -40) - Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt 06.08.2012.a. tunnistaja Xxx tunneb ära G.H. ( tl. 41-45) - Kahtlustatava G.H ülekuulamise protokollid, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd kelmuse ja varguse katse toimepanemises. (tl. 10-13, 46-49) - 29.06.2010 kohtuotsuse koopia, mille kohaselt oli G.H süüdi mõistetud

§ 209lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 5, § 201 lg 2 p 1 järgi.

( tl. 73-75) - 16.01.2013 kohtumääruse koopia, mille kohaselt pöörati täitmisele Narva kohtumaja 17.10.2011 kohtuotsusega G.H-le mõistetud karistuse kandmata jäänud osa - 8 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse algus- 16.01.2013. ( tl. 76-79) Vastavalt KrMS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohtuistungil jäi süüdistatav oma varasemate ütluste juurde ja ei soovinud anda ütlusi. Ta tunnistas oma süüd aga leiab, et Travel Balt OÜ episood on valesti kvalifitseeritud

§ 209järgi.

Tal puudus tahtlus jätta tellitud kauba eest tasumata. Ta lihtsalt unustas. 3. Maakohtu seisukoht süüdistuse osas Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist: 3.1 G.H-le on

§ 209

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistus selles, et tema, olles 29.06.2010.a kohtulikult karistatud

§ 209

, § 199, § 201 ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt Karistusregistri seaduse § 25, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil pettuse teel, omamata tegelikkuses kavatsust ega võimalust maksta osutatud teenuste eest, 23.06.2012 kella 15.05 paiku viibides Narvas, Puškini, 28 asuvas restoranis Salvadore ja luues restorani Salvadore töötajatele teadvalt ebaõige ettekujutuse oma maksevõimest ja- kavatsusest, tellis ühe pudeli viskit Jack Daniels maksumusega 76 eurot, ühe pudeli šampust Moet&Chandon Brut Imperial Rose maksumusega 76 eurot, ühe klaasi apelsinimahla hinnaga 1 euro, ühe klaasi viskit Jack Daniels maksumusega 3,20 eurot, ühe paki sigarette Marlboro maksumusega 6,40 eurot, juustuassortii maksumusega 3,85 eurot, s.o. kaupa üldmaksumusega 166,45 eurot, sõi ja jõi tellitud söögi ning joogi ära ning lahkus restoranist salaja maksmata tehtud tellimuse eest, tekitades Travel Balt OÜ-le kahju summas 166,45 eurot. 4 1-13-1691

§ 209

lg 2 p 1 kohaselt on karistatav varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise. 25.07.2012 esitas Travel Balt OÜ Narva politseijaoskonnale avalduse, mille kohaselt tuli 23.06.2012 kell 15.05 Narvas, Puškini 28 asuvasse restorani Salvadore tundmatu mees, kes tellis kaupa üldmaksumusega 166,45 eurot ja lahkus restoranist tellitud kauba eest tasumata. (k 2, tl 1-2) Kannatanu OÜ Travel Balt esindaja Lauri Tamm andis kohtueelses menetluses ütlusi, et 23.06.2012 kell 15.05 tuli Narvas, Puškini 28 asuvasse restorani Salvadore tundmatu mees, kes teatas, et tema peatub hotellis Inger, küsis eesti kellaaega ning kõneles teatud aktsendiga. Mees tellis kaupa üldmaksumusega 166,45 eurot. Ta palus tellitud viski ja šampuse pudeleid mitte avada öeldes, et need on kingituseks. Ta viibis restoranis umbes 30 minutit. Kogu selle aja jooksul tema rääkis telefoniga ja käis õues suitsetamas. Kella 15.40 paiku ta pani riidesse ja hakkas ära minema. Ta võttis laualt kaks pudelit, palus ettekandjat ära mitte koristada, sest ta tuleb kohe tagasi. Ta lahkus restorani kaudu temale osutatud teenuste eest maksmata ning suundus hotelli ees asuva parkla poole. Hiljem videosalvestuse vaatluse selgus, et seal juba seisis teine mees. Seejärel nad läksid koos hotelli taha, teadmata suunas. Kannatanu ütlustele on lisatud Travel Balt OÜ arve, milles kajastub kannatanu nimetatud kaup ning kauba maksumus. Samuti on kannatanu ütlustele lisatud turvakaamera salvestiselt tehtud fotod isiku kohta, kes tema sõnul lahkus restoranist ilma tellitud kauba eest tasumata. (k 2, tl 3-9) Travel Balt OÜ esitas 03.09.2012 tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju summas 166.45 eurot hüvitamiseks. 28.11.2012 maksekorraldusest nähtuvalt on nimetatud summa kannatanule hüvitatud. (k 2, tl 67) Tunnistaja Xxxi ütluste kohaselt töötab ta restoranis Salvadore, mis asub aadressil Narva, Puškini 28. 23.06.2012 kella 15.05 paiku tuli restorani noormees, kes astus baarileti juurde ja ütles, et peatub hotellis Inger ja tahab süüa. Pärast seda tuli praktikant-ettekandja Xxx. Mees tegi tellimuse: pudeli viskit, pudeli šampust, klaasi mahla, klaasi viskit, juustuassortii, kaks pakki sigarette. Tunnistaja nägi, kuidas mees sõi ära juustuassortii, jõi ära klaasi viskit ja klaasi mahla. Veetes restoranis aega, mees võttis suletud pudelid viski ja šampusega ning sigaretid ja lahkus restoranist tellimuse summas 166.45 eurot eest maksmata. (k 2, tl 14-18) Äratundmiseks esitamisel tundis tunnistaja Xxx kõnealuses isikus ära G.H. (k 2, tl 19-23) Ülaltoodud kannatanu ja tunnistaja ütlustega ning äratundmiseks esitamise protokolliga on tuvastatud, et 23.06.2012 kella 15.05 paiku läks süüdistatav Puškini 28 asuvasse restorani Salvadore, tellis seal sööki ja jooki ning sigarette kogumaksumusega 166.45 eurot. G.H tarbis osa tellitud toidust ja joogist kohapeal ning kinnistes pudelites olnud joogid võttis lahkudes kaasa. G.H lahkus restoranist ilma, et oleks tellitud kauba eest tasunud. Neid asjaolusid kinnitavad ka süüdistatava enda ütlused, millest nähtuvalt läks ta 23.06.2012 kella 15.05 paiku restorani Salvadore eesmärgil aega veeta ja puhata. Ta tellis juustuassortii, klaasi viskit, kaks pakki sigarette Marlboro, pudeli viskit Jack Daniel´s ja šampust Moet&Chandon Brut Imperial Rose. Veetis restoranis mingi aja, jõi ära klaasi viskit ja mahla, sõi ära juustuassortii, käis õues suitsetamas ning tuli tagasi. Umbes 30 minutit pärast võttis pudeli viskit ja pudeli šampust, kaks pakki sigarette ning lahkus restoranist tellimuse eest maksmata. (k 2, tl 10-13) Kohtuistungil lisas süüdistatav, et ta ei teinud seda tahtlikult. Ta ei läinud restorani mõttega süüa-juua ja ära minna. Seega antud juhul ei ole vaidlust selles, et kannatanu täitis süüdistatava poolt esitatud tellimuse summas 166.45 (st tegi varakäsutuse) ning süüdistatav tellimuse eest ei tasunud. 5 1-13-1691 Vaidlusaluseks küsimuseks on asjaolu, millal tekkis süüdistataval tahtlus jätta tellitu eest tasumata – kas tal oli algusest peale kavatsus tellitu eest mitte maksta või tekkis see hiljem. Või siis oli tasumata jätmine tingitud hooletusest. Olles hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on kohus veendumusel, et süüdistataval puudus algusest peale tahe restoranis tellitu eest tasuda ning seda kinnitavad järgnevad asjaolud. Süüdistatav ütles kohtus esmalt, et arve jäi maksmata, kuna ta läks välja suitsu tegema ning kohtas tänaval tuttavat ja läks temaga kaasa, kuigi suitsetama minnes oli tal plaan restorani tagasi minna. Taolise väite seab kahtluse alla tõik, et lahkudes võttis G.H kaasa kaks kinnist pudelit alkohoolset jooki, mida ta oli restoranist tellinud (seda kinnitavad nii kannatanu, turvakaamera fotod kui ka süüdistatav ise). Jääb arusaamatuks, miks ta pidi suitsetama minnes need pudelid kaasa võtma, kui tal oli tõepoolest soov naasta. Hiljem märkis süüdistatav, et Ma ei mäleta kuidas see täpselt oli, läksin inimesega õue suitsu tegema, siis tuttav ütles, et tal on mingi pidu. Siis võtsin tellitud pudelid, läksin välja, läksime maja taha, tema auto seisis maja taga, siis otsustasime, et sõidame koju, seal joome ja et tuleme tagasi. Seega G.H esialgne selgitus restoranist lahkumise ja maksmata jätmise kohta on vastuolus hilisemaga. G.H selgituse usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka tõik, et ta ei suutnud kohtuistungil öelda tema poolt nimetatud tuttava kohta andmeid, mis võimaldaks tuttava isikut tuvastada ning G.H kaitseversiooni kontrollida. Kannatanu ütlustest nähtuvalt ütles süüdistatav restoranist kahe pudeliga lahkudes, et tuleb kohe tagasi ja palus lauda mitte ära koristada. Kui süüdistatav lahkus koos pudelitega plaaniga minna peole, siis sai ta väga hästi aru, et ta ei naase „kohe“ restorani. Seega lõi ta teenindajale eksliku mulje, et oma tegeliku edasise käitumise osas ning lõi sellega olukorra, kus tal lasti restoranist väljuda ilma, et ta oleks tellitu eest tasunud. Samuti nähtub kannatanu ütlustest, et süüdistatav andis juba restorani sisenedes enda kohta töötajatele ebaõiget informatsiooni öeldes, et ta peatub hotellis Inger. Süüdistatava enda ütlustest ei nähtu, et ta oleks peatunud kõnealuses hotellis ning seega on põhjust arvata, et ta püüdis luua restorani töötajatele endast usaldusväärset muljet väites, et peatub samas majas olevas hotellis. Tahtlikult enda isiku kohta ebaõige mulje loomisele viitab ka restorani töötajale esitatud küsimus kui palju Eestis kell on. Jääb arusaamatuks, miks pidanuks Narva püsielanik taolist küsimust esitama, kui ta just ei soovi endast jätta turisti muljet. Asjaolu, et G.H oli algusest peale plaanis tellitu eest mitte tasuda, näitab ka see, et ta tasus oma arve alles viis kuud hiljem. Kui isik oleks tõepoolest mingil põhjusel unustanud oma arve tasuda, siis oleks ta heauskliku käitumise korral hüvitanud selle esimesel võimalusel. Arvestades, et G.H kuulati kahtlustatavana üle 10.08.2012, siis hiljemalt sel kuupäeval sai ta teada, et restorani arve jäi tasumata. Kui G.H oleks restoranis tellimust esitades omanud ka soovi korraliku kliendina tellitu eest tasuda, oleks ta oma hooletuse avastamisel läinud koheselt tekitatud kahju hüvitama. Et ta tegi seda alles 28.11.2012 näitab, et tehingut tehes ei toiminud ta heas usus. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et lähtuvalt otsuse punktides 3.2 ja 3.3 toodust olid ka teised süüdistuses kirjeldatud varavastased teod pandud toime kavatsetult – süüdistatav läks kauplusesse ja bensiinitanklasse teadmisega, et tal ei ole raha ning eesmärgiga võtta sealt kaupa ilma selle eest tasumata. Antud punktis käsitletavas süüdistuses kajastuv käitumismuster on sarnane. Seetõttu ei ole usutav, et G.H lihtsalt unustas oma arve tasuda. Nimetatud punktides toodu kinnitab, et G.H jaoks on kujunenud tavapäraseks käitumismustriks ja elatusviisiks tarbida teenuseid ning soetada kaupu ilma nende eest tasumata. Seda kinnitavad ka G.H suhtes varasemalt tehtud kohtuotsused. 6 1-13-1691 Kohtu hinnangul näitavad kõik eelnevalt toodud asjaolud kogumis, et G.H puudus restorani sisenedes ning tellimust esitades algusest peale tahe ja võimalus tellitu eest ka tasuda. On üldteada, et tavapäraselt tasutakse restoranis tellitud söökide-jookide eest peale tellitu kätte saamist ja tarbimist ning enne restoranist lahkumist. Ning heas usus toimivad isikud ei esita tellimust, kui neil puuduvad rahalised vahendid või tahe tellitu eest tasumiseks. Uuritud tõenditest nähtuvalt ei andnud G.H mingilgi viisil kannatanule märku et ta ei kavatse arvet tasuda. Pigem vastupidi. Enda kohta ebaõiget informatsiooni andes püüdis ta rõhutada enda usaldusväärsust ja maksevalmidust selleks, et kannatanu täidaks tellimuse. Eelnevaga on tuvastatud, et süüdistatav tellis restoranis kannatanult sööke, jooke ning tubakatooteid kokku 166.45 euro eest ning lõi sealjuures kavatsetult kannatanule pettekujutuse enda maksevalmiduse kohta. Kannatanu, olles viidud eksimusse G.H soovist tellitu eest tasuda, täitis esitatud tellimuse ning tegi seega varakäsutuse summas 166.45 eurot. G.H tarbis talle üle antud söögid, joogid ja tubakatooted ära ega tasunud nende eest. Seega esinevad G.H tegevuses

§ 209

lg 1 tunnused st varalise kasu saamine teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ning nimetatud tegu oli pandud toime kavatsetult. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.06.2010 kohtuotsuse kohaselt on G.H mõistetud süüdi

§ 209lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 5, § 201 lg 2 p 1 järgi.

(k 2, tl. 73-75) Seega on G.H näol tegemist

§ 209

lg 2 p 1 tähenduses isikuga, kes on pannud varem toime kelmuse, varguse ja omastamise. Seetõttu tuleb G.H tegevus kvalifitseerida

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Siinjuures ei nõustu kohus kaitsja arvamusega, et kõnealune tegu peaks olema kvalifitseeritud vargusena. Kelmust eristab vargusest asjaolu, et kannatanu annab ise vabatahtlikult oma vara valduse teisele isikule üle ja teeb seda seetõttu, et ta on viidud eksimusse tegelikest asjaoludest. Ehk teisisõnu – kui kannatanu teadnuks kõiki tehingusse puutuvaid olulisi asjaolusid (nt kliendi kavatsust tellimuse eest mitte tasuda), siis ta poleks varakäsutust teinud. Varguse puhul murtakse aga vara valdus kannatanu tahte vastaselt. Kuivõrd antud juhul tegi kannatanu varakäsutuse vabatahtlikult ning esinevad ka muud kelmuse tunnused, siis tuleb süüdistatava tegu kvalifitseerida kelmusena. 3.2 G.H-le on esitatud süüdistus varguse katses, mis seisnes selles, et 02.08.2012 kella 18.49 paiku viibides Narvas, Kerese 3 asuvas kaupluses Selver püüdis ta varastada jäätise xxx maksumusega 3,15 eurot, šokolaadi Linda 4tk üldmaksumusega 9,16 eurot, Liptoni tee maksumusega 4,95 eurot, vorstitoote Saaremaa õhtugrill maksumusega 4,99 eurot, alkohoolse joogi Martini Asti 2 tk üldmaksumusega 19,38 eurot, viski Red Label maksumusega 18,99 eurot, nõudepesuvahend Pur maksumusega 2,60 eurot, dušigeel Fa 2 tk kogumaksumusega 7,70 eurot, raseerimisvaht Nivea maksumusega 10,50 eurot, Gillete Fusion raseerimisvahend maksumusega 10.50 eurot, Nivea for Men Energy maksumusega 2,30 eurot, Fresh Active 48h 2 tk üldmaksumusega 5,40 eurot, hambahari OralB 2 tk üldmaksumusega 4,48 eurot, Camay seep 3 tk üldmaksumusega 1,32 eurot, hambapasta Sensodyne maksumusega 5 eurot, Valla Juustuvorst maksumusega 1,48 eurot, Saaremaa poolsuitsuvorst maksumusega 2,39 eurot, Võru juust maksumusega 2,89 eurot, šokolaadikreem Nutella maksumusega 3,99 eurot, kokku vara üldmaksumusega 121,17 eurot, väljus kaupluse kaubasaalist kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt ja kaup on tagastatud kauplusele. Võõra vallaasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil on

§ 199lg 1 kohaselt karistatav.

7 1-13-1691 Kannatanu AS Selver esitas 02.08.2012 avalduse, mille kohaselt 02.08.2012 kell 18.49 püüti Selver AS Kerese Selveri kauplusest varastada kaupa üldsummas 112.89 eurot. Avalduses kajastub ka varastatud esemete nimekiri. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. (k 2, tl 26) Kannatanu esindaja Xxx andis kohtueelses menetluses ütlusi, et ta on Narvas asuva Selver kaubakeskuse administraator, samas ta on ka Selver AS-i esindaja. 02.08.2012 kell 18.49 hakkas tööle lifti kõrval asuv turvavärav ning ta märkas, et üks noormees väljub ostukorviga, kus on toiduained, majapidamistarbed ja alkoholitooted. Turvatöötaja Xxxpalus noormehel tulla valveruumi ja esitada kaubale tšekk. Nad läksid valveruumi ja noormees käitus rahulikult. Kui kannatanu ütles, et kavatseb vaadata videovalvekaamerate salvestust, noormees keeras ringi ning lahkus valveruumist. Kannatanu ja turvatöötaja ei julgenud võtta tarvitusele meetmeid tema kinnipidamiseks, sest see noormees oli sportliku kehaehitusega ja pikakasvuline. Kõik kaubad olid vigastamata ja neid saab edaspidi jaemüügiks müüa. Vastavalt arvele kauba summa on 112.89 eurot. (k 2, tl 27-33) Kannatanu esindaja ütlustega haakub asitõendi vaatlusprotokoll koos fotoga, milles on 02.08.2012 vaadeldud kaupluse Kerese Selver valveruumis olevat ostukorvi, milles asusid kannatanu avalduses loetletud esemed. (k 2, tl 34-37) Kannatanu esindaja ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles kajastub CD-plaadil oleva Narva, Kerese 3 asuvas kaupluse videosalvestuse vaatlus. (k 2, tl 38 -40) Vaatlusest nähtub, et meesterahvas, kes sisenes kaupluse müügisaali 02.08.2012 kell 18:35:37, liikus seejärel ringi müügisaalis pannes erinevaid kaupu ostukorvi, väljus kell 18:49:30 kaupluse müügisaali sissepääsu värava kaudu müügisaalist, minnes mööda kassast ning jättes kauba eest maksmata. Kell 18:49:54 astub kassa taga mehe juurde turvatöötaja vormiriietes naine. Kannatanu ütluste ning asitõendite vaatlustega on tuvastatud, et 02.08.2012 kell 18.35 sisenes meesterahvas kauplusesse Selver, mis asub Narvas Kerese

1. Olles pannud ostukori erinevaid kaupu suundus kassa asemel kaupluse müügisaali sissepääsu juurde ning väljus sealtkaudu müügisaalist, jättes kauba eest maksmata. Kuigi kaupluse töötajad pidasid mehe kinni, lahkus ta siiski sündmuskohalt, jättes ostukorvi koos kaubaga kaupluse turvaruumi. Süüdistusakti kohaselt võeti kauplusest kaupa väärtuses 121,17 eurot, kuid kannatanu ütluste ning tema poolt esitatud arve kohaselt oli korvis olnud kauba väärtus 112,89 eurot. Nimetatud vahe tuleneb asjaolust, et süüdistusaktis on ebaõigesti märgitud kolme kaubaartikli maksumus – Liptoni tee 4,95 eurot, õige on 4,59 eurot; raseerimivaht Nivea 10,50 eurot, õige on 3,58 eurot; dušigeel Fa 2tk kokku 7.70 eurot, õige on 6.70 eurot. Eelnevat arvestades loeb kohus tuvastatuks, et varastatud kauba väärtus oli 112,89 eurot. Nähtuvalt äratundmiseks esitamise protokollist oli kõnealuseks meesterahvaks G.H. (k 2, tl 41-45) Seda kinnitab ka süüdistatav G.H ise, öeldes, et ta tunnistab kuriteo toimepanemist. Ta rääkis, et 02.08.2012 läks ta kauplusesse Selver, mis asub Narvas, Kerese
2. Suundus kaupluse müügisaali ning varguse toimepanemise eesmärgil (raha temal ei olnud) pani ostukorvi erinevad toiduained, alkoholi ja hügieenitarbed. Jalutades kaupluses ta otsustas märkamatult koos kaubaga lahkuda kassast ning turvaväravatest mööda minnes. Pärast seda pidas turvatöötaja ta kinni ja palus tulla valveruumi, kus palus esitada kauba kohta tšeki. Tšekki tal polnud. Ta otsustas jätta kaubad kauplusse, seepärast jättis toiduainetega ostukorvi valveruumi, ise aga keeras ringi ning lahkus takistamatult. (k 2, tl 4651) Eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistatav püüdis 02.08.2012 Narvas, Kerese 3 asuvast kauplusest Selver varastada erinevaid kaupu kogumaksumusega 112,89 eurot. Vargus 8 1-13-1691 jäi aga tema tahtest sõltumatutel asjaoludel lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Mingit kahju kannatanule ei tekkinud, kuna kaup tagastati. Süüdistava enda ütlused ning vaadeldud videosalvestis kinnitavad, et vargus oli pandud toime kavatsetult. Nimelt on süüdistatav öelnud, et ta läks kauplusesse eesmärgiga varastada ja raha tal kaasas ei olnud. Seega oli tegemist kavatsetud käitumisaktiga. Seda kinnitab ka asjaolu, et ta väljus kaupluse müügisaalist sissepääsu väravate kaudu, mitte aga kassa väravast. See näitab üheselt, et ta soovis vältida kauba eest tasumist ja ka kaupluse töötajate tähelepanu. Pannes kaupluses ostukori erinevaid kaupu ning väljudes kauplusest nende eest tasumata, sai süüdistatav väga hästi aru, et ta võtab võõraid asju eesmärgiga need ebaseaduslikult omastada. Kõike eelnevat kokku võttes on tuvastatud, et G.H pani kavatsetult toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 3.3 G.H süüdistatakse ka selles et isikuna, kes on varem toime pannud varguse, taas 30.08.2012 kell 22.43 pani toime varguse - tankis Narvas, Tallinna mnt 64 asuvas teenindusjaamas sõiduautosse BMW ilma registreerimisnumbrita 60,57 liitrit bensiini summas 89,04 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata, tekitades Statoil Fuel & Retail Eesti AS kahju summas 89,04 eurot. Kannatanu Statoil Fuel & Retail Eesti AS esitas 31.08.2012 avalduse koos fotodega, mille kohaselt 30.08.2012 kell 22.43 tankis Statoil Fuel & Retail Eesti Narva linnapiiril teenindusjaamas aadressil Tallinna mnt 64, Narva meesterahvas sinist värvi sõiduautosse BMW ilma registreerimisnumbrita 60,57 liitrit bensiini 98 Ultima summas 89,04 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. (k 1, tl 1-6 ) Kannatanu esindaja Tatjana Kostina kinnitas ülekuulamisel eelnimetatud avalduses märgitut. (k 1, tl 13-15) Tunnistaja Xxxandis kohtueelses menetluses ütlusi, et 30.08.2012 töötas ta Statoili teenindusjaamas, mis asub Narva linnapiiril aadressil Tallinna mnt
3. Kella 22.53 paiku saabus teenindusjaama hõbedat värvi sõiduauto ja peatus tankimisautomaadi nr 4 juures. Sõiduautost läks välja tundmatu meesterahvas, kes oli keskmist kasvu, seljas oli tal hele jope. Kaugelt tundus talle meesterahvas korralik ja ta lülitas ta tankimisaparaadi sisse. Meesterahvas oli tankinud oma sõiduautosse 60,54 liitrit bensiini 98 summas 89.04 eurot. Pärast seda sõitis meesterahvas tanklast ära bensiini eest maksmata. (k 1, tl 7-12) Nimetatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas tangiti sõiduautosse BMW 60,54 liitrit bensiini 98, kogumaksumusega 89.04 eurot ning sõiduauto lahkus tanklast ilma kütuse eest tasumata. Kannatanu avaldusele lisatud fotodelt on näha, et kannatanu ja tunnistaja osundatud meesterahvas on G.H. Taolistel asjaoludel varguse toimumist kinnitab ka süüdistatav ise. Süüdistatav G.H tunnistas kohtueelses menetluses antud ütlustes eelkirjeldatud varguse toimepanemist. Ta selgitas, et 30.08.2012 päevasel ajal võttis ta vähetuttavalt mehelt sõiduauto BMW selleks, et sõiduautoga natuke sõita. Sõiduauto omaniku nime ega reg.nr ta ei mäleta. Sõitis sõiduautoga terve päeva, õhtul sai bensiin otsa, raha tal ei olnud. Narva linnapiiril võttis ta sõiduauto küljest registreerimismärgid ära, pani need pakiruumi. Pärast seda sõitis ta Statoili teenindusjaama asukohaga Narva, Tallinna mnt 64, parkis sõiduauto tankimisaparaadi juurde ja tankis sõiduautot BMW bensiiniga koguses 60,57 liitrit 9 1-13-1691 maksumusega 89.04 eurot. Tangitud bensiini eest maksmata istus ta sõiduautosse ja sõitis ära. (k 1, tl 17-20) Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime G.H Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud bensiini kogus ning väärtus summas 89.04 eurot. Kogust kinnitavad ka süüdistatava ütlused. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja planeeritud tegevusega, eesmärgiga varastada bensiini. Tanklasse läks ta juba eelnevalt valmis mõeldud plaaniga võtta bensiini ning see ebaseaduslikult omastada. Seda kinnitab lisaks süüdistatava enda ütlustele ka kannatanu avaldusele lisatud fotod, millelt on näha, et sõidukil ei ole registreerimisnumbrit. See kinnitab ühemõtteliselt, et tanklasse mindi sooviga panna toime kütuse vargus ning vahelejäämise vältimiseks eemaldati sõiduautolt registreerimisnumbrid. Seega on tuvastatud, et süüdistatav pani varguse toime kavatsetult. Nähtuvalt 12.02.2013 maksekorraldusest on G.H tekitatud kahju tänaseks hüvitanud. (k2, tl 72) Kuivõrd eelnevalt punktis 3.1 toodud asjaoludel on G.H puhul tegemist isikuga, kes on varem pannud toime varguse, kelmuse ja omastamise, on ta

§ 199lg 2 p 4 tähenduses isikuks, kes on toime pannud varguse ja omastamise.

Eelnevat kokku võttes ja arvestades ka p-s 3.2 toodut on G.H tegevuses tuvastatud

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused so kavatsetult võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse ja omastamise. 4. Karistus

§ 199

lg 2 p 4 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 209lg 2 p 1 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. G.H karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna arvestab kohus, et süüdistatav on suuremas osas oma süüd tunnistanud ning hüvitanud vabatahtlikult kuritegudega tekitatud kahju. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et G.H on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud ning seda eelkõige varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Eelnevate kohtuotsustega on talle karistuseks mõistetud vangistust. Karistuse liigi valimisel tuleb arvestada asjaolu, et süüdistataval puudub käesoleval ajal alaline sissetulek, mis kohtu arvates välistab rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Teda on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ning seda ajal, mil ta oli tingimisi vabastatud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest. Sealjuures näeb

§ 209lg 2 ainsa karistuse liigina ette vangistuse.

Eelnevat ja ka episoodide arvu arvestades, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. Võttes arvesse toimepandud varguste episoodide arvu ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille 10 1-13-1691 raskus on alla keskmise. Arvestades kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahju hüvitamist, on põhjendatud karistus oluliselt alla sanktsiooni määra keskmise. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 7 kuud vangistust. Võttes arvesse toimepandud kelmuse tehiolusid (sh asjaolu, et tekitatud kahju ei olnud suur ning tegemist oli ühe episoodiga) ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on pigem väike. Samuti tuleb kergendava asjaoluna arvestada osalist süü tunnistamist ja tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamist, mistõttu on

§ 61lg-st 1 alusel põhjendatud karistuse mõistmine alla alammäära.

Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 kohaselt tuleb nimetatud karistused liita ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistab kohus G.H-le liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada G.H vangistusega 6 kuud. Tulenevalt

§ 76

lg-st 6 ja § 65 lg-st 2 tuleb nimetatud karistust suurendada Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.10.2011 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (8 kuud, 27 päeva vangistust) ning mõista G.H-le liitkaristuseks 1 aasta, 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaega tuleb arvestada G.H kinnipidamisest so alates 16.01.2013 ning G.H-le tuleb valida antud kriminaalasjas kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistustähtaja saabumiseni tõkendiks vahistamine.

1. Asitõend Asitõendiks olev CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, tuleb jätta kriminaalasja juurde.
2. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 480 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista G.H-lt välja kaitsja Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 302,08 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,90 eurot, kaitsja Irina Žurina poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 204,72 eurot. Kaitsja Irina Žurina poolt 26.08.2013 ja 02.10.2013 kohtuistungitel osutatud õigusabi tasu summas 191,04 eurot tuleb jätta riigi kanda, kuivõrd eelistung ning kohtuistungi edasilükkumine toimusid süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel. Arvestades, et kohus mõistab G.H-le karistuseks vangistuse, on kohtu hinnangul põhjendatud anda G.H-le õigus tasuda temalt väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul. 11 1-13-1691 Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313,
3. ( allkirjastatud digitaalselt ) Astrid Asi Kohtunik 12