KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. november 2013. a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-9925 (13231600273) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär He

§ 25

lg 2-199 lg 2 p 9 järgi, - 24.05.

§ 25

lg 2-199 lg 2 p 9 järgi; - 14.07.

§ 25

lg 2-199 lg 2 p 9 järgi; - 02.11.

§ 25lg 2-199 lg 2 p 9 järgi; - 22.03.2013.a. Harju Maakohtu poolt Kar

S § 199 lg 2 p 9 järgi; - 07.08.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 2 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 1 kuu ja 10 päeva vangistus, vabanes 12.09.2013.a. karistus kustumata, Kaitsja Paavo Paal RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 ja 313 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; Tunnistada süüdi L.G KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolma) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt L.G-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud. Kohaldada L.G suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 03.11.2013.a.. Välja mõista L.G-lt riigituludesse sundraha 240 eurot. Sundraha tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber

1. Maksekorraldusele märkida selgitus: „L.G, 1-13-9925 , menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD L.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, 03.11.2013 kella 17.43 paiku Tallinnas, Liivalaia 53 asuvas Stockmanni kaubamajas võttis varguse eesmärgil paki keeduvorsti Lemmik maksumusega 3.19 eurot, pani selle endale kotti ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega L.G, alustades vahetult tegevust, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav L.G tunnistab end esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja kahetseb juhtunut (tl 14-15). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - Stockmann AS avaldusega 03.11.2013 Tallinnas, Liivalaia 53 kaupluses Stockmanni Kaubamaja toimepandud keeduvorsti varguse kohta, kaup on kauplusele tagastatud (tl 2); õigusvastase teo toimepanemise aktiga, mille kohaselt peeti koos varastatud kaubaga kinni L.G (tl 3); tunnistaja XXXütlustega, et ta töötab turvatöötajana Stockmanni Kaubamajas. 03.11.2013 jälgis toiduosakonnas kahtlaselt käituvat meesterahvast. Mees pani letist saadud vorsti kotti ja möödus kassadest kauba eest maksmata. Pidas meesterahva kinni, turvakontrolli käigus leiti mehe kotist keeduvorst, maksumusega 3,19 eurot. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele (tl 4); asitõendi (CD-l asuva turvakaamera salvestus) vaatlusprotokolliga, millest nähtub L.G tegevus müügisaalis
2. novembril 2013 – L.G paneb müügisaalis kauba spordikotti ja möödub kassadest, väljub tänavale, kus turvatöötaja peab ta kinni (tl 18 – 25); Harju Maakohtu 07.08.2013 otsusega L.G süüditunnistamise kohta KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, millest nähtuvalt on L.G süstemaatiliselt vargusi toime pannud isik (tl 32, 32A). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et L.G isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi, tegutsedes kavatsetult, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja. Karistusandmetest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud L.G eluviisiks. Seega pani L.G toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks L.G poolt täidetav, sest tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Selline karistus ei oleks piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. L.G on varem 14 korda kriminaalkorras karistatud, valdavalt varavastaste kuritegude eest. Viimati karistati teda 07.08.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega. L.G vabanes 12.09.2013 pärast karistuse kandmist. Ta ei tööta ning jätkas vähem kui 2 kuu möödumisel karistuse kandmisest samaliigiliste kuritegude toimepanemist. On ilmne, et L.G ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud L.G loobuma süütegude toimepanemisest. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. L.G on kriminaalkorras süstemaatiliselt karistatud nii tingimisi vangistuse kui ka reaalse vangistusega, kuid karistused ei ole saavutanud oma eesmärki ning L.G jätkas süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul on L.G oma käitumisega näidanud, et olles vabaduses, ei ole ta suuteline õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). L.G kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, varastatu väärtus ei ole suur. Kohus leiab, et L.G võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Kohus kohaldab, juhindudes KrMS § 130 lg 4¹, L.G suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Kooskõlas KarS § 68 lg 1 tuleb karistuse kandmise algust arvata alates kinnipidamisest 03.11.2013.a. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 240 eurot. Tsiviilhagi ei ole. Asitõend – CD plaat – jätta kriminaalasja juurde. Eha Popova Kohtunik