4-13-6291/5

4-13-6291 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril
2. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-6291 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Martina Kommel Kaebuse sisu T.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 30.08.2013 otsusele väärteoasjas nr 2302,13,009336 (isikukood: xxx) Kaebuse esitaja (menetlusalune T.B XXX isik) Tel: XXX E-post: XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus (registrikood 70008747) Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn Tel: 612 3300 E-post: ppa@politsei.ee Ametnik: Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p-st 1 kohus otsustas:
3. Jätta T.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 30.08.2013 otsusele väärteoasjas nr 2302,13,009336 rahuldamata.
4. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve-keskuse menetlustalituse 30.08.2013 otsus väärteoasjas nr 2302,13,009336 muutmata. Kohus selgitab, et vastavalt Liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus 4-13-6291 tutvumiseks kättesaadav.
5. KAEVATAV OTSUS T.B karistati kohtuvälise menetleja 30.08.
6. a otsusega väärteoajas nr 2302,13,009336 liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema 07.08.
7. a kell 13:47 Rae vallas Tallinn-TartuVõru-Luhamaa tee
8. kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 163 km/h +/- 5km/h teel, kus lubatud kiirus on 110 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 48 km/h.
9. KAEBUSE SISU T.B esitas 23.09.
10. a kaebuse, milles soovib põhikaristuse liigi muutmist. Põhjendades kaebust sellega, et ta vajab juhilubasid, sest osutab Soomes transporditeenust. Lubadest ilmajäämine tooks aga kaasa väga raske majandusliku olukorra tema perekonna jaoks. Kaebaja oleks nõus juhilubade äravõtmise asemel tasuma rahatrahvi.
11. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendid, jõudis alljärgnevate järeldusteni. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud T.B poolt toimepandud rikkumise, selle vastavalt kvalifitseerinud ning mõistnud ka kohase karistuse. T.B rikkumine seisnes selles, et tema 07.08.
12. a kell 13:47 Rae vallas TallinnTartu-Võru-Luhamaa tee
13. kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 163 km/h +/- 5km/h teel, kus lubatud kiirus on 110 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 48 km/h. Nimetatud rikkumine on tõendatud väärteoprotokolliga, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, milles isik tunnistab rikkumist ning avaldab kahetsust, tunnistaja liikluspolitseinik Piret Rehe ülekuulamise protokolliga ning liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kiiruse mõõtmine toimus laser tüüpi seadmega ULTRA LYTE, mis fikseerib konkreetselt ainult just selle sõiduki kiirust millele on seadme optiline lasersihik suunatud (fikseerides nii mõõdetava sõiduki kiiruse kui ka kauguse mõõtjast) ja seega on välistatud eksimise võimalus. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Nii kaebuses kui ka Harju Maakohtus 11.10.
14. a toimunud kohtuistungil tunnistas T.B oma süüd talle etteheidetavas teos. Kaebaja soovis vaid talle kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistusliigi muutmist – 6 kuu juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahatrahvi mõistmist. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja valitud põhikaristuse liik ning selle määr vastab T.B poolt toimepandud teo raskusele, tema isikule ning väljakujunenud kohtupraktikale. T.B on karistusregistri andmetel kokku 6 kehtivat vääteokaristust erinevate liiklusrikkumiste eest, sh kiiruse ületamise eest. Sealjuures on kõikide rikkumiste puhul mõistetud karistuseks rahaline karistus ning nendest mitte ükski ei ole tasutud. Kohus leiab, et rahalised karistused ei ole suutnud T.B mõjutada seaduskuulekalt käituma, sest määratud rahatrahvid on jäetud seadusega ettenähtud aja jooksul tasumata ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades (ületades kiirust 48 km/h ja sõites kiirusega 168 km/h) pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuistungil T.B küll tunnistas oma rikkumist, kuid ütles, et ta valib, kus ja millal ta liiklusreegleid rikub. Samuti 2 4-13-6291 rääkis ta, et sellist mootorratast nagu temal on, ostetaksegi seetõttu, et proovida kui kiiresti on võimalik sellega sõita. Lisaks selgitas T.B, et liiklustrahvid on tasumata, sest tal on lisaks liiklustrahvidele ka teisi võlgnevusi nii tsiviilisikute kui ka riigi ees, mis kõik on juba kohtutäituri menetluses, kes oli soovitanud tegeleda enne liiklustrahvide maksmist teiste võlgnevustega. Kohus on seisukohal, et karistusliigina rahatrahvi mõistmine ei ole T.B isikust lähtuvalt enam põhjendatud ega otstarbekas. Võttes arvesse eripreventiivseid kaalutlusi ja õiguskorra kaitsmise huvisid, tuleb T.B suhtes kohaldada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuvälise menetleja küsimuse peale kas eelmised liiklusrikkumised on toime pandud ka mootorrattaga või mõne muu kategooria mootorsõidukiga, vastas T.B, et kõik eelnevad on toime pandud Bkategooria sõidukiga. Kuivõrd T.B on liiklusrikkumisi pannud toime nii A- kui Bkategooria sõidukeid juhtides, ei ole kohtul antud rikkumise puhul võimalik kaaluda ka juhtimisõiguse äravõtmist üksnes A-kategooria osas. LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette võimaluse võtta sõiduki juhtimisõigus ära kuni kaheteistkümneks kuuks. T.B-le mõisteti karistus sanktsiooni keskmises määras. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt karistusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks vastab T.B poolt toime pandud rikkumise raskusele, isikule ning kohtupraktikale. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus T.B-le mõistetud karistuse osas tuleb jätta muutmata ning T.B kaebus rahuldamata. Kohus juhindus V™S § 132 p-st
15. Velmar Brett kohtunik 3