Obsah (4)

§ 155§ 157§ 149§ 150

4-13-6972 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11. 2013 a Tallinn Väärteoasja number 4-13-6972(2302,13010442) Kohtunik Kristina Väliste Väärteoasi I.A k

§ 155

lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

§ 157

järgi on kassatsiooni alused: • materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (

§ 149

toodud alused); • väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (

§ 150toodud alused).

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigori 02.10.2013 otsusega nr 2302,13,010442 karistati I.A liiklusseaduse (LS) § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusega 25 trahviühikut, s.o 100 eurot selles, et menetlusalune isik 05.09.2013 kell 18:05 Tallinnas, Õismäe tee 105 maja juures juhtis mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, rikkudes selliselt LS § 33 lg 3 ja pani toime LS § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 23.10.2013, milles taotles märgitud otsuse tühistamist. Kaebaja põhistuste kohaselt oli tema kinnitatud turvavööga, mida saab kinnitada XXX. Samuti käitusid politseinikud ebaviisakalt, otsisid erinevaid põhjuseid protokolli koostamiseks, keeldusid enda nime nimetamast. Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi kaebuse juurde ja selgitas, et tema kinnipidamine oli alusetu, sest tal oli turvavöö peal. Ta näitas seda ka tema auto juurde tulnud politseiametnikule, kes ei reageerinud sellele. Selle asjaolu tunnistajaks on XXX, kes oli tema kõrval samal ajal autos. Mõlemad patrullpolitseinikud käitusid tema ja ta raseda abikaasaga jämedalt ning otsisid erinevaid põhjuseid talle protokolli koostamiseks, sh kahtlesid tehnilise ülevaatuse olemasolus ja kehtiva liikluskindlustuse olemasolus. Samuti ei lubanud politseinikud tal õues seista, vaid sundisid politseiautosse istuma. See kõik kokku ajas kohe mõttele, et politseinikud tegutsevad õigusvastaselt. Samuti ei tutvustanud politseiametnikud ennast talle ega esitanud ametitõendeid. XXXpolitseiautosse ei lubatud. Politsei hakkas protokolli koostama ja kogu aeg nagu püüdis teda sõnaliselt sundida tunnistama, et tal ei olnud turvavööd peal. Samuti pandi teda indikaatorvahendisse puhuma, kuid joovet ei tuvastatud. Ta ei mäleta, mis värvi riided tal seljas olid. Tema auto turvavööd on musta värvi. Parklasse sõites oli tal turvavöö kinnitatud, parklast väljasõidul kinnitas ta koheselt turvavöö, auto veel ei liikunud. Ta teab, et turvavöö peab olema kinnitatud üle autojuhi ülakeha. Algul rääkis ta politseiga umbes minut aega ukraina keeles, pärast läks üle vene keelele. Ta valdab vene keelt u 80%. Politseinikud püüdsid temaga vene keeles rääkida, tekkis palju vastuolusid, neil oli raske teineteist mõista. Tunnistaja Andrus Murumets andis kohtus ütlusi, mille kohaselt tegelesid nad Õismäe piirkonnas liiklusjärelevalvega kaubanduskeskuse parklas. Nad olid politseivärvides autos ja politseivormis. Nimesildid olid nähtaval kohal 2-3 kohas. Kaebaja oli BMW roolis ja sõitis temast mööda parkimisplatsile ja hiljem sõitis parklast välja. Mõlemal juhul ei olnud kaebaja turvavööga kinnitatud. Kaebajal oli seljas hele lühikeste varrukatega T-särk, turvavöö lihtsalt rippus oma algasendis ukseposti juures. Seda oli väga hästi näha, sest kui kaebaja sõitis 2 parklasse, olles autoroolis, oli ta temast kaugemas osas autos, aga kui hakkas parklast lahkuma, siis nägi ta kaebaja kinnitamata turvavööd ja valget (heledat) särki. Need olid talle lähemal kui kohtunik praegu (vahemaa tunnistaja puldi ja kohtuniku vahel umbes 2-3 meetrit). Enne oli auto teises suunas – kõrvalistuja asus tema pool, välja sõites istus juht tema pool, ta nägi selgelt. Nad sõitsid talle autoga järele, vilkuritega peatasid. Ta asus rääkima eesti keeles, kuid kui sai aru, et isik eesti keelt ei valda, siis vene keeles. Menetlus toimus nende sõidukis, kõigepealt palus menetleja Piret Rehe kodanikul nende autosse tulla. Piret Rehe kontrollis isikuandmeid ja sõiduki andmeid. Kaebaja istus nende auto tagaistmel keskel. Autosse istus ka kaebaja elukaaslane, kes nõudis tualetti saamist. Nad lubasid tal autosse tulla. Kaebaja ei küsinud temalt ta nime ega palunud esitada töötõendit. Algul kaebaja ajas mingit juttu, et tal oli turvavöö peal, hiljem jäi nõusse, et ei olnud. Keeleliselt said nad hästi aru, Piret Rehe räägib temast paremini vene keeles. Vestlus oli rahulik. Kaebaja oli närviline, väitis alguses, et tal oli turvavöö kinni. Kui nad auto peatasid, oli kaebajal turvavöö peal, aga teine auto sõitis nende vahelt läbi, mingil hetkel võis ta mitte näha. Turvavöö tuleb kinnitada enne sõitma asumist. Tunnistaja XXX andis kohtus ütlusi, mille kohaselt tulid nad abikaasaga Maxima juurde, parkisid ja läksid poodi. Tema istus kõrvalistmel, Bohdan oli roolis. Poest väljudes istusid nad autosse, sõitsid parklast välja peatee ristmikule. Nende taha sattus politseiauto siniste vilkuritega. Selgus, et tema ja abikaasa turvavöö on kinnitatud. Nende juurde tuli politseivormis meesterahvas, kes ennast ei tutvustanud ja ütles, et juhil ei olnud kinnitatud turvavöö. Auto on tema nimel, ühel hetkel küsis Bohdan tehnilist passi ja selgitas, et politseinikud ütlesid, et neil ei ole tehnoülevaatust ja et kindlustus on tasumata. Ta ise istus politseiauto tagaistmele ja ulatas naisterahvale tehnopassi. Talle jäi mulje, et naispolitseinikule ei meeldinud, et tema ka politseiautosse istus. Tunnistaja vastas kaebaja küsimusele, kas tal on valgeid ülarõivaid, eitavalt. Ta teab, et Bohdan alati kinnitab alati turvavöö, kui autosse istub. Ta on kindel, et parklast väljudes oli Bohdanil turvavöö kinni, aga ta ei jälginud seda. Temal endal oli seljas hele triibuline T-särk. Politseinikud vestlesid omavahel eesti keeles, Bohdaniga püüdsid nad rääkida vene keelt. Tunnistaja Piret Rehe andis kohtus ütlusi, mille kohaselt juhtunu asjaolusid ta täpselt ei mäleta, väärteoprotokoll on tema koostatud ja selles olevad andmed on õiged. P.Rehe kinnitas, et nägi selgelt nii parklasse sisse- kui väljasõidul, et kaebaja turvavöö oli lahti. Siis pidas Murumets ta kinni ilma turvavööta sõidu eest, sest tal teist korda ei olnud turvavööd peal. Kaebajaga vestles ta vene keeles, eesti keeles kaebaja ei vestelnud. Vene keelest pidi kaebaja aru saama, kinnitas, et sai aru. Tol hetkel, kui ta kaebajat nägi parklast välja sõitmas, oli ta autos. Kaebaja poolt näidatud fotol tunneb ta ära Maxima, kuid pildil ei ole näha väljasõit ehk see koht kus juures nad seisid ja autod sisse sõitsid. Vasakul pildi nurgast allpool olid autod pargitud, autod tulid parklasse suure nurga alt tipptunni ajal, nemad seisid paremal keskel all nurgas pildilt väljas, siis sõitsid autod nende eest otse lähedalt läbi. Kohta, kus oli politseiauto, ei ole fotol, see oli täpselt sissesõidu vastas. Politseiauto oli pargitud näoga sissesõidu poole, teiste autodega kõrvuti nagu parkimiskord ette näeb. Patrullautos istus ta kõrvalistuja kohal. Auto nina oli suunatud parkla sissesõidu poole, nad nägid kõiki sisse- ja väljasõitvaid autosid. Liiklus toimus teosammul, seal ei olnud piisavalt ruumi, et kaks autot üksteisest mööda sõidaksid. Maksimum kahe inimese laiune vahe jäi tema ja möödasõitva auto vahele. Tunnistaja joonistab skeemi, kus oli tema auto, sissesõidu tee, kaebaja auto. Kaugust hinnata ei oska. Täpsustab, et mõõtkava joonisel on vale. Tunnistaja märgib skeemil koha, kus mõlemad politseinikud nägid, et turvavöö ei olnud peal. Turvavöö nurk on väga hästi näha sealt läbi esiklaasi. Sel ajal, kui autod tulid vastu, liikus kaebaja väga aeglaselt. Terve tee oli neil võimalus selle aeglase sõidu ajal näha, et ei ole turvavööd peal. Väljus 3 samal teekonnal nagu sisse sõites, ainult teisel teepoolel. Hoidis rohkem paremale. Mõlemal juhul nägi ta, et kaebaja oli kinnitamata turvavööga. Turvavöö oleks igal juhul näha olnud, ka siis kui kaebajal oleks olnud must- tume riietus ja turvavöö, kiirus oli väga-väga aeglane. See nurk, kus turvavöö läheb diagonaalis üle riiete, jääb kohe klaasi juurde. Vestlus kaebajaga oli rahulik. Ta ei jätnud kindlasti ebaviisakat muljet. Kaebaja ise oli väga närviline ja väljakutsuva käitumisega, ta väitis, et tal on rase naine autos, kes tahab kangesti pissile minna, et nad elavad siinsamas. Ta soovitas, et kui elab siinsamas, siis saab jala edasi minna, et ta ei pea ootama. Kaebaja oli väga närviline ja tema jaoks ebatavalise käitumisega. Võis tekkida kahtlus, et kaebaja on midagi tarbinud. Ta võis panna kaebaja indikaatorvahendisse puhuma. Auto uksi ta paugutanud ei ole. Politseiautos on infosüsteem, mille järgi nad kontrollivad isikuid. Kaebaja tuli nende autosse, istus auto tagaistmel. Autos on Kairi kuvar, rikkuja saab seda tagaistmelt näha. Kui oleks tekkinud küsimus tehnoülevaatuse, kindlustuse kohta, siis oleks see protokolli märgitud. Need andmed kontrollitakse igal juhul kõigi rikkujate puhul. Kairi kuvari andmed on eestikeelsed. Vaateväljas oli auto kogu aeg, seljatagant on turvavööd eriti hästi näha. Autoroolis oli kaebaja mõlemal korral. Kohtuväline menetleja esitas kohtus andmed, mis paistavad politseiauto kuvarist. 19.11.2013 hommikul on tehtud päring kaebaja autonumbri järgi. Näha on andmed, mida näeb patrull. Kolm väljatrükki on auto kohta, kaks väljatrükki isiku kohta. On näha ka viimane kontroll. Kaebaja lisas esitatud andmete kohta, et monitor arvutis ei näe selline välja, seal oli teistsugune pilt. Tema kindlustuspoliisi numbrid langesid kokku politseikuvaril olevatega. Ta ei tea, kus asub monitoris tehnoülevaatus. Ta räägib, mida nägi monitorilt. Ta ei eksi, kuna tema kindlustuspoliisi info langes sealse kuupäevaga kokku. Ta nägi täpselt kindlustuspoliisi alguskuupäeva. Tunnistaja Piret Rehe lisas, et see on Kairi kuvari pilt, kõik need 5 fotot on isiku kui sõiduki kohta. See on täpselt see pilt, mis ilmub kuvarile politseiautos. Kui tekib kahtlus, siis võtavad nad ühendust juhtimiskeskusega, kuna autos ei saa täpsemaid andmeid küsida. Kuvar näitab eelnevaid rikkumisi, ülevaatuse kehtivust ja kindlustuse kehtivust. Kuupäeva teadasaamiseks peab helistama. Kui on punasega kiri „kindlustus“, siis helistab ta keskusesse ja küsib ülem, miks on punane. Ta näitab kindlustuse kehtivusaega ülevaatuse kohta tuleb punaselt „EI“, kui ei ole ülevaatus kehtiv. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtus vaidluste käigus, et isik on väärteo toime pannud. See on tõendatud tunnistaja ütlustega. Asjas on kolme tunnistaja ütlused ja menetlusaluse isiku ütlused. XXX ütles, et pööras rihmale tähelepanu alles siis, kui auto peatus. Siis oli rihm kinni. Sama kinnitab politseiametnik. Seda, kas rihm enne seda oli lahti või kinni, ütles tunnistaja, et ta ei tea seda, ta ei pööranud sellele tähelepanu. Ta leiab, et tunnistaja XXX ütlused on usaldusväärsed, ühtivad teiste tunnistajate ütlustega. Kas juhil oli sõitmise ajal turvavöö lahti, XXX ei tea. On kaks politseinikku, kes annavad samasuguseid ütlusi, et nad nägid, kui kaebaja sõitis parklasse, turvavöö oli lahti. A.Murumets rääkis, et sõideti autole järgi, peatati, tunnistaja P.Rehe ütles, et peatati tema meelest kohe auto, aga ta seda täpselt ei mäleta, st ta võib selles osas eksida. Mõlemad tunnistajad rääkisid, et turvavöö sõitmise ajal oli lahti. Kaebaja ütlused ei ole usaldusväärsed, kaebaja on andnud vastuolulisi ütlusi, mis teiste tõenditega ei ühti. Alates süüdistusest tehnoülevaatuse ja liikluskindlustus puudumise kohta, mis ei vasta tõele. Nagu väljatrükist on näha, siis andmete juures näha tehnilise ülevaatuse läbimise aeg, kuid puudub kindlustuse kehtivusaeg. Nagu täna P.Rehe selgitas, saab poliisiandmed üksnes juhul, kui minna poliisi andmete peale eraldi. Kui Kairi näitab, et ülevaatuse ja kindlustuse andmed puuduvad, siis vormistatakse väärteoprotokoll. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. 4 Repliigi korras lisas kaebaja, et need fotod tegi ta selleks, et oleks näha, et sissesõidul mahub ka kolm autot, aga mõlemad tunnistajad väitsid, et mahub kaks inimest. Ta tahab rõhutada, et politseiauto oli pargitud teiste autode vahele, vastavalt parkla reeglitele. Seega politseinikud oleksid teda kõige paremini näinud, kui ta oleks olnud nende ees, kuid nad ei saanud näha kõrvale, sest neid takistasid teised autod. Teine foto on tehtud kinnitusega asukoha juurde, seal on kirjas Õismäe tee

1. Seal oli näha, et profiilis seistes seal, kus asub auto turvavöö, varjab lai äär auto turvavööd. Seepärast sellest asendist, kus ta on politseiautole lähemal, ei ole turvavööd näha. Kui nad liikusid sissesõidul juba vastassuunas, siis esimene tunnistaja ise ütles, et reisijapoole pealt ta ei näinud turvavööd, nägi alles siis, kui ta seisis juhi poolel. Ta mäletab, et tunnistaja selgitas kohtule, et turvavöö rippus nii nagu see ripub kasutamatult, ta tegi foto, et selgitada olukorda, kuidas nimelt ei ole võimalik näha seda turvavööd füüsiliselt. Kõik ülejäänud vaatenurgad olid politseinike eest varjatud. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tunnistajate ütlused, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoprotokolli nr 2302,13,010442 (AB1322833) andmetest nähtuvalt on I.A 05.09.2013 kella 18:05 ajal Tallinnas, Õismäe tee 105 maja juures, suunaga Õismäe tee 99 poole, juhtinud mootorsõidukit BMW 740D riikliku registreerimismärgiga XXX, olemata sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Selliselt rikkus isik LS § 33 lg 3 ja pani toime LS § 239 lg 1 p 1 sätestatud väärteo. Vastavalt LS § 33 lg 3 peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud sõidukis, millel on turvavööd. Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlust järgnevas: • I.A juhtis autot nii parklasse sisse- kui väljasõidul kui ka kinnipidamise ajal; • I.A juhitud sõiduautos turvavööd olid olemas; • Politsei poolt kinnipidamise hetkel oli I.A turvavöö kinnitatud nõuetekohaselt. Käesolevas kohtuasjas on vaidlus selles, kas I.A oli parklasse sisse- ja väljasõidul, s.o enne kinnipidamist politsei poolt, turvavöö peal. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole asjasse puutuv kas ja kuidas on turvavöö nõuetekohane kinnitamine, kuivõrd vaidlus on selles, kas isikul üldse turvavöö oli peal või mitte. Vaidlust ei ole selles, et turvavöö oleks nõuetele mittevastavalt kinnitatud olnud. Küsimuses kas I.A oli parklasse sisse- ja väljasõidul turvavöö kinnitatud nõuetekohaselt või üldse mitte on kaks vastuolulist seisukohta. Kaebaja I.A väidab, et temal oli turvavöö terve sõidu vältel kinnitatud. Ta kinnitab selle alati ja ka sel korral kohe autosse istudes. Tunnistaja XXX kinnitab, et I.A alati kinnitab turvavöö, kuid kas ta seda sel korral kohe sõidukisse istudes tegi, ta ei jälginud. Politseiametnikest tunnistajad kinnitavad, et I.A sõitis neist kahel korral mööda ja mõlemal korral nägid nad selgelt, et turvavöö ei olnud kinnitatud. Kohus peab sellistes olukordades esmalt hindama nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistajate ütluste usaldusväärsust ja omavahelist riimuvust. Sellele hinnangut andes, tuleb kohtul hinnata ütluste elulist usutavust ja tõendiallika kui terviku usaldusväärsust. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et tõendite hindamisel on nende elulise usutavuse aspekti kaalumine 5 vältimatu, sest nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu ka üldiste loogikareeglitega (vt RKKKo 3-1-1-3-10). Menetlusalune isik on lisanud kohtuistungil skeemi ja fotod. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, need on tema koostatud. Menetlusaluse isik märkis, et fotod on tehtud väidetavast politseiauto asukohast vaatega parklale. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt esitatu on käsitletav KrMS § 63 lg 1 nimetatud muu dokumendi ning fotona, seega tõendina. Hinnates nimetatud skeemi ja fotot, leiab kohus, et menetlusaluse isiku väited, nagu ei oleks politseiautost võimalik tema poolt juhitud autosse näha, on põhjendamatud. Fotolt nähtub selgelt ja üheselt, et sellises kauguses auto ja autos olev juht on piisavalt nähtav. Samuti ei leidnud kinnitust kaebaja väide, et foto on tehtud kohast, kus seisis politseiauto. Tunnistajana ülekuulatud politseiametnik P.Rehe kinnitab, et fotolt on näha parkla tagumine osa, kuid ei ole näha parklasse sissesõit ja koht, kus seisis politseiauto. P.Rehe joonistas skeemi, näidates ära parklasse sissesõidu, väljasõidu, politseiauto asukoha ja kaebaja auto teekonna politseiauto eest läbi sõites. Maakohus, leiab, et kuulates üle tunnistajana väärteoasja menetleja- Piret Rehe, ei ole rikutud KrMS § 66 sätteid. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et välistatud ei ole menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-73-08 p 9.2). Antud juhul ongi protokolli koostanud ametnik üle kuulatud tunnistajana selle kohta, miks ta väärteoprotokolli koostas. Kohtupraktika kohaselt ei ole väärteoprotokoll tõend. Tunnistaja Piret Rehe ongi andud ütlusi selle kohta, kuidas nad koos Andrus Murumetsaga teostasid liiklusjärelevalvet ja mida nad selle käigus nägid, samuti selgitas, mille alusel koostas väärteoprotokolli. On paratamatu, et liiklusjärelevalvet teostav ametnik võib rikkumise avastamisel kohtuvälise menetleja ametnikuna asuda teostama menetlustoiminguid, kuid see asjaolu ei välista tõendina tema ütluste kasutamist. Ainuüksi protokolli koostamine ei tähenda, et väärtegu oleks selle ametniku menetluses. V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 järgi on kohtuväliseks menetlejaks täidesaatva riigivõimu volitustega asutus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu. Siinkohal peab kohus oluliseks ka asjaolu, et A.Murumetsa ja P.Rehe ütlused on omavahel riimuvad. Väikesed vastuolud, mis seisnevad sündmuse ebatäpses mäletamises, nagu nt kas ja kui kaua toimus jutuajamine kaebajaga õues või kus ja kuidas peeti kinni kaebaja auto, mis andmeid kaebaja kohta kontrolliti, ei vähenda ütluste usaldusväärsust. Sellised faktieksimused on seletatavad sellega, et liiklusjärelevalve teostamine on tunnistajatele igapäevane töö, mistõttu nad ei saagi iga üksiku juhtumi detaile täpselt mäletada. Kohus peab oluliseks seda, et põhiküsimuses, kas turvavöö oli kinnitatud või mitte, vastuolud puuduvad. Kuigi ükski menetlusosaline ei taotlenud vaatluse ega ütluste ja olustikuga seostamise läbiviimist, peab kohus vajalikuks märkida, et kohus on seisukohal, et rikkumise kohta on kogutud piisavalt tõendeid ning täiendavate tõendite kogumine, sh näiteks vaatlus ja ütluste seostamine olustikuga ei lisaks antud juhul uusi asjaolusid, mida kohus peaks kontrollima. Nimelt leiab kohus, et ei vaatluse ega ka ütluste olustikuga seostamisega vastuolusid ei ole võimalik kõrvaldada, tänasel päeval ei ole võimalik taastada täpselt sama olukorda nagu see oli 05.09.
2. Kohus hindab tõendeid nende kogumis ja antud juhul asub seisukohale, et menetlusaluse isiku väited politseiametnike poolt rikkumise mittenägemise kohta, on antud soovist vastutusest vabaneda. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, kõrvutades kaebaja ja tunnistajate ütlusi, hinnates nende omavahelist kooskõla ning lähtudes kohtusiseveendumusest, mis kujunes välja vahetult kohtus ülekuulamiste käigus, asub kohus seisukohale, et I.A ütlused selles osas, et tema terve sõidu vältel oli kinnitatud turvavöö, on ennastõigustavad ja antud soovist vabaneda vastutusest. Kohus peab usaldusväärseteks ja eluliselt usutavateks politseiametnikest 6 tunnistajate ütlusi. Seda alljärgnevatel põhjustel. Mõlemad politseiametnikud on andnud riimuvaid ütlusi selles osas, kui kaugelt ja mis asjaoludel nad nägid kaebaja autot parklasse sisenemisel. Mõlemad kinnitavad, et parklas oli palju liiklust ja autod liikusid aeglaselt ning kaebaja auto sõitis parklasse sisse ja oma teekonnal sõitis otse politsei auto eest läbi. Seda mõlemal korral, st parklasse sisse – ja väljasõidul. Seega nägid tunnistajad I.A kord enda poolt (auto juhiiste politseiauto pool) ja kord teiselt poolt (auto kõrvalistuja politseiauto pool), kuid mõlemal juhul möödus kaebaja auto nende eest algul otse sõites (esiklaas politsei poole, välja sõites tagaklaas), seejärel pöörde pealt väga lähedalt kauguselt, ca 2-3 meetri kauguselt, küljega politsei auto poole. Kohus leiab, et sellise vahemaa pealt on turvavöö igal juhul nähtav. Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et auto klaasid oleksid olnud toonitud või muul moel oleks politseinike vaateväli takistatud olnud. Ütlustega on tõendatud, et politseiauto oli pargitud teiste autode vahele, kuid ninaga teistest eespool ning nende vaateväli auto esiaknast otse parklasse sissesõitvate autode esiklaasi ja juhikohale oli takistusteta. Samuti nähtub üheselt, et pööret tehes - teed mööda keerates parklas, möödus kaebaja auto otse politsei auto eest, seega puudub kohtul igasugune kahtlus selles, et sellise vahemaa pealt ja nendes tingimustes said politseinikud näha kaebajat roolis, sh seda, kas isikul oli turvavöö kinni või lahti. Kaebaja poolt esitatud foto osas märgib kohus, et tegemist on statsionaarse pildiga. Kuid nii kaebaja ise kui ka politseiametnikud kinnitavad, et auto liikus parklasse sissesõidul ja väljasõidul. Seega asjaolu, kas ühe nurga alt terve teekonna vältel oli turvavöö nähtav või mitte, on kohatu. Antud foto tõendab seda, et sellise vahemaa tagant oli juht, tema riietus, ja turvavöö selgelt nähtav selle olemasolul, kuivõrd näha on juht, rool, istmed ja kõrvalistuja aknaklaasi osa, st auto sisemus. Kohus leiab, et oluline on siinkohal see, et tunnistajad kinnitavad, et turvavöö rippus vabalt oma kinnitamata algasendis, seega ei olnud mingit kahtlust ka selles, et turvavöö oleks nõuetele mittevastavalt peal olnud. Kohus peab siinkohal veel oluliseks märkida, et samas kinnitab ka kaebaja ise, et möödasõidul võis tema ja politseiauto vahe 2-3 auto laiune, seega mitte üle 10-15 meetrine. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kaebaja auto jäi politseinike vaateväljast 10- 15 meetri kaugusele, siis on tegemist küllaltki lähedase distantsiga, mistõttu usub kohus, et ka sellelt vahemaalt oli turvavöö selgelt nähtav. Puutuvalt ütluste usaldusväärsuse hindamisse on olulised ka kaks järgmist aspekti. Mõlemad politseiametnikud kinnitavad, et turvavöö oli kinnitamata asendis nii sisse- kui väljasõidul. Kuid tunnistaja Murumets on kinnitanud ka seda, et kui tema peatatud auto juurde jõudis, siis oli kaebajal turvavöö kinni. Kohus peab seda asjaolu oluliseks, kuivõrd see näitab tunnistaja Murumetsa ütluste täit usaldusväärsust. Politseiametnikul puudub igasugune alus kaebaja kohta valetada. Kohtuistungil kinnitasid nii kaebaja kui politseiametnikest tunnistajad, et nendel puudub varasem kokkupuude, vihavaenu ei ole. Samuti leiab kohus, et oluline on arvestada, et tunnistaja XXXütlused samuti kattuvad politseiametnike ütlustega selles osas, et tema istus politseiautos (kaebaja väite kohaselt XXX sinna ei lubatud) ning et kinnipidamisel oli I.A turvavöö kinnitatud. Kohus ei nõustu kaebaja väitega selles, et asjaolu, et temal oli terve sõidu vältel turvavöö peal, on kinnitatud XXXütlustega. XXXtõepoolest väitis kohtus, et I.A alati kinnitab turvavöö, kuid samas märkis, et konkreetselt sel korral ta seda ei jälginud. Ta vaatas turvavööd alles siis, kui politsei neid peatas. Selles aga käesoleval juhul vaidlust ei ole. Seega leiab kohus, et XXXütlused ei toeta kaebaja väidet selles, et parklasse sisse ja väljasõidul tal turvavöö kinnitatud oli. Eeltoodu alusel nõustub kohus sellega, et I.A süü temale etteheidetud väärteo toimepanemises on tõendatud ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Puutuvalt kaebaja väidetesse selles osas, et politseiametnikud käitusid jämedalt ja otsisid põhjusi temale protokolli koostamiseks ning valetasid talle tehnilise ülevaatuse ja kindlustuspoliisi kehtivuse aja osas, märgib kohus järgmist. Kohtuistungil kinnitasid XXX ja I.A, et politseiametnikud olid jämedad, selgitades, et selline arvamus tekkis nende 7 käitumisest, kui politseiametnikud ei esitlenud ennast, nõuti parklasse sõitmist, I.A kamandati politseiautosse, XXX ei võimaldatud tualetti minna, paugutati ustega ja otsiti põhjuseid protokolli koostamiseks. Mõlemad ülekuulatud politseiametnikud väitsid, et kõik tehti seadusele vastavalt, I.A-ga toimetati nagu iga teise rikkujaga. Kohus leiab, et politseiametniku poolt enda esitlemine rikkuja kinnipidamisel võiks olla iseenesest mõistetav viisakusavaldus, kuid ei saa jätta tähelepanuta, et politseiametnikel tõepoolest vormil on nimesildid mitmel nähtavas kohas. Seega oli I.A igal juhul võimalus näha, kellega on tegemist. Politseiametniku nime sai ta teada ka väärteoprotokollist. Politseiametnike poolt väidetava jämeda käitumise osas märgib kohus, et ilmselgelt võis tegemist olla närvilisema õhkkonnaga, kuivõrd rikkuja ei tunnistanud oma süüd. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kohtusaalis olid politseiametnikud vaoshoitud, viisakad ja suhtlesid rahulikult, sh vastasid kaebaja küsimustele heatahtlikult. Kohus leiab, et kuivõrd I.A oli jõudnud turvavöö kinnitada ajaks kui politseinik tema auto juurde jõudis ja ta näitas seda ka politseinikule, siis ta võis eeldada, et talle protokolli ei koostata ning kui seda siiski tegema asuti, siis oma rikkumise mittetunnistamisest võis politseinike tegevus I.A tema kinnipidamisel ja sellele järgnevalt tõsiselt häirida, mistõttu talle jäigi mulje kui jämedast käitumisest ja otsitud põhjustest. Kohus selgitab, et politsei kontrollib kõigi rikkujate puhul nende isikuandmed ja sõidukiandmed, palub üldjuhul rikkuja protokolli koostamiseks enda autosse, samuti on politseil õigus kahtluse korral nõuda dokumente ja paluda isikul indikaatorvahendisse puhuda. Kohus leiab, et arusaamatusi ei saanud tekkida ka keelebarjääriga seoses, kuivõrd kohtuistung peeti samuti vene keele tõlgi abil ning I.A kinnitas, et saab kõigest aru, samuti suhtleb I.A naine temaga vene keeles. Käesoleval juhul ei ole kohtuistungil ühtegi seadusevastast tegevust või õigusrikkumist politsei poolt tuvastatud. Kohus leiab, et käesolev väärteoprotokoll on koostatud seaduslikult ja õiguspäraselt. Ühtegi asjaolu, mis annaks aluse väärteoprotokolli tühistamiseks, ei ole. LS 239 lg 1 p 1 sätestab, et turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suuruseks on neli eurot. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühikut. Seega on karistus määratud sanktsiooni rahatrahvi keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt isik oma süüd tunnistanud ei ole, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isik on varem karistamata. Kohtuväline menetleja on tuvastanud samuti, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, toimepandud väärtegu on õigusvastane ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on määranud isikule karistuse sanktsiooni keskmises määras, arvestades, et karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toimepandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et mõistetud rahatrahv on piisav motiveerima I.A edaspidi hoiduma liiklust reguleerivate normide rikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. 8 Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub. Kristina Väliste /allkiri, pitsat/ 9