1-11-10081 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-10081 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- novembri 2012 määrus KarS § 74 lg 4 alusel Harju Maakohtu
- detsembri 2011 kohtuotsuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu F.B määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
- novembri 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu F.B määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud F.B tunnistati süüdi Harju Maakohtu 14.12.2011 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. Lähtudes KarS § 74 lg 1 jäeti F.B suhtes vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui ta ei pane katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. Katseajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 75 lg 2 p 1 kohaselt kohustati teda heastama kuriteoga tekitatud kahju J.V. ja J.Z. 01.03.
- F.B-lt mõisteti J. V. kasuks välja 130,70 eurot ning J. Z. kasuks 67,11 eurot. Viru Maakohtu 25.04.2012 määrusega pikendati F.B-le Harju Maakohtu 14.12.2011 otsusega määratud kohustuse heastada kuriteoga tekitatud kahju J. V. ja J. Z. täitmise tähtaega kuni 01.09.
- 02.10.2012 saabus Viru Maakohtusse erakorraline ettekanne F.B suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel. Erakorralisest ettekandest nähtub, et F.B on rikkunud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning saadetud kutsetele ei reageerinud. Alates 31.07.2012 ei ole ta kriminaalhooldusosakonda ilmunud. Samuti on F.B rikkunud kohustust heastada katseaja jooksul kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju. Maakohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 24.10.2012, kuid F.B-le ei õnnestunud kohtukutset kätte toimetada. Talle üritati kolmel korral (08.10.2012, 15.10.2012 ja 23.10.2012) kutset kätte anda, kuid kedagi ei viibinud tema poolt antud elukoha aadressil kodus. 08.12.2012 jäeti talle kohtukutse kohta teade postkasti. Kohtuistungile F.B ei ilmunud. 24.10.2012 kohtumäärusega kuulutati F.B tagaotsitavaks ning tema suhtes kohaldati tõkendina vahistamist. F.B peeti kinni 01.11.2012 ning maakohtu istung toimus 05.11.
- Esimese astme kohtu määruse sisu Viru Maakohus pööras 06.11.2012 määrusega täitmisele F.B-le Harju Maakohtu 14.12.2011 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 4 alusel mõistetud karistuse 8 kuud vangistust. Maakohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune F.B rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõuet – ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. F.B ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 27.08.
- Alates 31.07.2012 ei ole F.B kriminaalhooldusosakonda ilmunud. Sellega rikkus ta KarS § 75 lg 1 p
- Samuti ei täitnud F.B Harju Maakohtu 14.12.2011 otsusega pandud kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju J. V. ja J. Z.
- septembriks 2012, kusjuures nimetatud tähtaja näol on tegemist Viru Maakohtu 25.04.2012 määrusega antud täiendava tähtajaga. Algselt oli kohustuse täitmise tähtajaks 01.03.2012, kuid kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel anti F.B-le veelkord võimalus katseaja korrektseks läbimiseks ning kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Vaatamata sellele ei ole hooldusalune asunud kahjusid hüvitama. F.B poolt välja toodud kontrollnõuete ja kohustuste mittetäitmise põhjuseid ei pea kohus mõjuvaiks. Töökoha puudumine ei ole kohtu hinnangul mõjuv põhjus jätmaks täitmata kohtuotsusega pandud kohustused. Ka ei nähtu, et ta oleks teinud mingeid olulisi jõupingutusi kohustuste täitmiseks. Lisaks eelnevale on erakorralise ettekande läbivaatamisel selgunud, et F.B ei elanud aadressil, kus ta 14.12.2011 kohtuotsuse ning kriminaalhooldaja korralduste kohaselt pidanuks elama. Samuti ei ole ta taotlenud luba elukohast lahkumiseks või elukoha vahetamiseks. Seega on ilmnenud ka KarS 75 lg 1 p-des 1, 4 ja 5 sätestatud kontrollnõuete rikkumine. Eelnevast lähtuvalt esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ning F.B seletusi rikkumiste kohta, leidis maakohus, et F.B hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale tahtlikult ega ole teinud mingeid pingutusi talle määratud kohustuste täitmiseks. Vaatamata talle antud ajapikendusele ei ole ta asunud hüvitama kannatanutele tekitatud kahju. Ülaltoodust lähtuvalt on maakohus seisukohal, et kriminaalhoolduse edasine teostamine F.B suhtes ei ole otstarbekas. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu F.B, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning talle mõistetud karistuse vähendamist miinimumini või tema karistuse asendamist elukohast lahkumise keelu ning tingimisi karistusega. F.B väidab, et käesoleval hetkel on tal võimalus asuda tööle, saada sotsiaaltoetust ning saada ka elamispinnana kasutamiseks sotsiaaleluruume. Seoses vangistusega aga pole tal võimalik eelnimetatut kasutada ning oma materiaalset olukorda parandada. Tal on 8-aastane laps, keda on vaja ülal pidada. Samuti tuleb tasuda tsiviilhagid kannatanutele tekitatud kahju eest. F.B lubab edaspidi täita kõiki talle kehtestatud kohustusi ja nõudeid. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et F.B-le mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning esitatud määruskaebus rahuldamata. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kuna KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. F.B taotleb määruskaebuses talle mõistetud karistuse vähendamist või asendamist elukohast lahkumise keelu ja tingimisi karistusega. Kohtukolleegium selgitab, et kuna Harju Maakohtu 14.12.2011 otsus, millega F.B-le mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust, on jõustunud, ei ole F.B enam võimalik vaidlustada talle mõistetud karistuse liiki ja määra. Küll aga on F.B võimalik vaidlustada karistuse täitmisele pööramist ja taotleda talle mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmist, seega käsitleb ringkonnakohus F.B taotlust vastavalt. F.B allutati käitumiskontrollile Harju Maakohtu 14.12.2011 otsusega, kohustades teda täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti kohustati F.B KarS § 75 lg 2 p 1 alusel heastama kuriteoga tekitatud kahju. Kriminaalhooldusametniku 02.10.2012 esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et F.B ei ole kriminaalhooldaja juures registreerimisel käinud alates 31.07.
- Oma mitteilmumisest pole ta kriminaalhooldajat teavitanud ning kutsetele ta ei vasta. Seega pole F.B täitnud talle kohtu poolt määratud registreerimiskohustust KarS § 75 lg 1 p 2 järgi. Samuti on F.B rikkunud KarS § 75 lg 1 p-dest 1, 4 ja 5 tulenevaid kohustusi elada kohtu määratud alalises elukohas, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ning saama kriminaalhooldusametnikult loa elukoha vahetamiseks. Nimelt üritati talle mitmel korral toimetada kätte kutset tema kriminaalhooldajale teadaolevasse elukohta, kuid tulemusteta. Maakohtu 06.11.2012 istungi protokollist nähtuvalt elab F.B juba 3 kuud elukohas, millest kriminaalhooldaja ei ole teadlik. F.B ei ole mõjuvat põhjust, miks ta kriminaalhooldajale elukoha vahetusest teada ei andnud. Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku ettekandest, et F.B ei ole täitnud talle määratud kohustust KarS § 75 lg 2 p 1 alusel – heastanud kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud tähtajaks. Siinkohal on oluline ka asjaolu, et F.B-le on juba antud täiendav tähtaeg tekitatud kahju heastamiseks – algselt oli kohustuse täitmise tähtajaks 01.03.2012, kuid Viru Maakohtu 25.04.2012 määrusega määrati täiendavaks tähtajaks 01.09.
- Paraku pole F.B vaatamata täiendavale tähtajale käesolevaks hetkeks kahju heastanud isegi osaliselt. F.B maakohtu istungil antud väiteid, mille kohaselt ta üritas kannatanutele tekitatud kahju hüvitada, samas selgitamata, milles see seisnes, ei pea kohtukolleegium mõjuvaks põhjuseks kohtuotsusega määratud tingimuste täitmatajätmiseks. Eelnevast tulenevalt järeldab ringkonnakohus, et F.B-le on juba olukorras, kus ta pole täitnud talle kohtuotsusega määratud kohustusi, antud täiendav võimalus vältida talle mõistetud karistuse täitmisele pööramist ning talle määratud kohustusi täita. Sellele vaatamata pole F.B kohtu poolt määratud lisatähtaega kohustuste täitmiseks kasutanud. Vastupidi, pärast seda kui kohus oli talle andnud täiendava tähtaja tekitatud kahju heastamiseks, rikkus F.B ka mitmeid muid käitumiskontrollnõudeid. Sellest järeldab kohtukolleegium, et F.B ei ole piisavalt motiveeritud talle määratud kohustusi täitma. Eelnevast tulenevalt ei teki ka ringkonnakohtul veendumust, et lisaks veel täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine KarS § 74 lg 4 alusel oleks F.B puhul otstarbekas, kuna ta ei täida talle juba kehtestatud kohustusi. 3 Määruskaebuse kohaselt on F.B 8-aastane laps, keda ta peab ülal pidama. Samas nähtub maakohtu 06.11.2012 istungi protokollist, et F.B vanemad aitavad tal last ülal pidada – käesoleval hetkel elabki laps Tallinnas F.B ema juures. Seega ei jää F.B laps karistuse täitmisele pööramise tagajärjel vajaliku hoolitsuse ja järelevalveta. Ringkonnakohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodud asjaoludest on põhjendatud F.B-le mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Nimelt on F.B oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et ta ei hooli talle kehtestatud kontrollnõuetest ja kriminaalhooldusest. Seega ei pea kohtukolleegium põhjendatuks F.B katseaja pikendamist või talle lisakohustuste määramist. Ringkonnakohus rõhutab, et F.B oli teadlik talle kehtestatud kontrollnõuetest ning tagajärgedest, mis saabuvad nõuete mittetäitmisel – karistuse täitmisele pööramine. Sellegipoolest oli F.B talle kehtestatud kohustuste osas hoolimatu. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas 4 Maarika Kuusk
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.