Obsah (6)

§ 2103§ 211§ 2071§ 189§ 193§ 192

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga Määruse tegemise koht ja aeg Väärteoasi (number) Lahend väärteoasjas Menetlus ja menetluse ese Kohtunik Sissenõudja avalduse esitajan

§ 2103

lg 1 kohaselt esitama kohtule taotluse üldkasuliku töö katkestamiseks ja ettepanekuks aresti täitmisele pööramiseks, esitades kohtule andmed rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning süüdlase seletuse kohta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud

1. Sissenõudja avaldus Kohaldatud rahatrahvi täitemenetluses on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu avalduse süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga.
2. Sissenõudja avalduse aluseks olevad asjaolud 2.
3. Süüdlase kohta on jõustunud otsus karistamises rahatrahviga. 2.
4. Sissenõudja on saatnud rahatrahvi täitmiseks kohtutäiturile ning täitemenetlust on alustatud 24.09.
5. 2.
6. Kohtutäitur on TMS § 201 lg 1 kohaselt 27.11.2015 sissenõudjat teavitanud täitmise võimatusest. Kohtutäituri väitel võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri teatisest nähtub tasumata rahatrahv 100 trahviühikut – 400 eurot. 2.
7. Sissenõudja on võlgniku kohtusse kutsumiseks avaldanud võlgniku elukoha aadressi.
8. Süüdlase ärakuulamine kohtus Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata. Süüdlane nõustus kohtus üldkasuliku töö tegemisega. Selleks nõustus ta pöörduma kohtu nimetatud üldkasulikku tööd korraldava politseiametniku poole kohtu määratud tähtajaks. II Kohtu põhjendused
9. Asjaomased õigusnormid rahatrahvi täitmisel ™S § 201 lg 1 kohaselt kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistus seadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. V™S § 211 lg 1 kohaselt maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

§ 211

lg 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. 2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada sissenõudja avaldus süüdlasele väärteos määratud rahatrahvis asenduskaristuse kohaldamine. 2 Avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise on täitemenetluses kindlaks teinud kohtutäitur. KarS § 72 lg 1 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

§ 2071

lg 1 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile.

1. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs 3.
2. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. Esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud. Täitemenetluses on osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. See nähtub täitemenetlusest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. 3.
3. Süüdlasel tasumata rahatrahv 100 trahviühikut, mis tuleb juhindudes V™S § 211 lg-st 1 ja KarS § 72 alusel asendada asenduskaristusena arestiga 10 päeva. 3.
4. Arvestades süüdlase nõusolekut üldkasulikuks tööks on põhjendatud KarS § 69 kohaselt asendada süüdlasele kohaldatav arest 10 päeva üldkasuliku tööga 10 tundi. 3.
5. V™S § 207 1 lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile ja kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohtu andmetel on selleks ametnikuks Lõuna prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemspetsialist Anžela Murumägi. 3.
6. V™S § 207 1 lg 3 alusel vastu võetud siseministri
7. detsembri 2011 määruse nr 27 (Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord; edaspidi kord) § 6 kohaselt prefekt määrab süüdlase üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku (edaspidi ametnik). Korra § 15 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale või esinevad määruse §-s 13 nimetatud asjaolud (süüdlase viibimine töökohal alkoholi- või narkojoobes, süüdlase käitumine ohustab või võib ohustada teist töötajat või töö andja vara, kõrvalist isikut või süüdlast ennast, süüdlane hilineb tööle, süüdlase tööpanus on vastuolus üldkasuliku töö tegemise põhimõtetega), fikseerib üldkasulikku töö tegemist kontrolliv ametnik rikkumised ning teeb süüdlasele vormikohase kirjaliku hoiatuse. Süüdlasele allkirja vastu teatavaks tehtud hoiatus lisatakse süüdlase üldkasuliku töö toimikusse. Üldkasulikku töö tegemist kontrolliv ametnik võib esitada kohtule süüdlase suhtes aresti kohaldamise taotluse, kui süüdlasele on tehtud vähemalt üks kirjalik hoiatus. Taotlus koostatakse ja esitatakse kohtule V™S § 210 3 lõikes 1 sätestatud taotluse nõuetest lähtudes. V™S § 210 3 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud Politsei- ja Piirivalveamet kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut.
8. Määruse edastamine ja vaidlustamine

§ 211

lõige 3 kohaselt määruse koopia saadab kohus sissenõudjale, kohtutäiturile ja süüdlasele. 3

§ 189

kohaselt määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud. V™S § 190 kohaselt määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest (

§ 193lg 1).

Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (

§ 192lg 1).

Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 193lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4