Obsah (5)

§ 223§ 46§ 2§ 169§ 236

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsembril 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-9468 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla K

§ 223

lg.1 ja § 236 lg.1 järgi Vaidlustatud lahend PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse 23.10.2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302, 15,

1. Asja läbivaatamise kuupäev
2. detsembril 2015.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja T.O , kaitsja Anatoli Orlovski, kohtuvälise menetleja PPA Põhja Prefektuuri esindaja Jaak Paju. RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, V™S § 132 p. 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta T.O kaebus rahuldamata. PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 23.10.2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302, 15, 014170 jätta muutmata. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis
3. veebruaril 2016.a. alates kella 14.00 . Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja Helen Roos koostas väärteoprotokolli AB1453459 selle kohta, et 07.09.2015.a kella 19:00 paiku Harjumaal, Tallinnas Endla 45 Kristiine keskuse parkimismaja 3-l korrusel juhtis T.O mootorsõidukit VW Golf registreerimismärgiga XXX, ei hoidnud ohutut külgvahet ning riivas pargitud sõidukit, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Marika Kartaule. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, ettenähtud korras politseile teatamata. Kirjeldatud tegevusega rikkus T.O

§ 46

lg 3, § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihl 23.10.2015.a otsusega, vaadanud läbi T.O väärteoasja nr 2302,15,014170, on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine. Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud

nõuete rikkumised. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h sündmuskoha ja sõiduki vaatlusprotokollidega koos nende lisadega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et tema juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju ning seega esinevad

§ 2p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused.

Arvestades liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude ulatust ja asukohta ning menetlusaluse isiku enda ütluseid leiab kohtuväline menetleja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning seega tekkisid Temale

§ 169loetletud kohustused, millised ta jättis täitmata.

Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad

alusel. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 3, määras kohtuväline menetleja karistuseks:

§ 223lg.

1 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200.00 EUR.

§ 236lg.

1 alusel rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 300.00 EUR. 2 Menetlusaluse isiku T.O kaitsja Anatoli Orlovski esitas 05.11.2015.a Harju Maakohtule kaebuse,milles palub tühistada Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlusetalituse vanemväärteomenetleja Margus Pihli 23.10.2015.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,15,014170 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumiste tõttu; sisse nõuda Põhja Politseiprefektuurilt tema menetluses asuva väärteoasja nr. 2302,15,014170 materjalid; välja mõista kaebaja kasuks õigusabi kulud. Kaebaja leiab, et väärteootsuses toimepaneku (toimunu) kirjeldus ei ole täielik, on puudulik ning lõppkokkuvõttes ebaõige. Nimelt, nii sündmuskoha vaatlusprotokollist (ebaselge, kes on antud protokolli koostanud) kui ka fototabelist ei saa kindlaks teha, et konkreetselt - millised vigastused on sõiduautol registrimärgiga XXX. Riigikohus oma lahendites korduvalt maininud, et liiklusõnnetuse tagajärjedelikti koosseisupäraseks tagajärjeks on varaline kahju või inimese tervisekahjustus. Vaadeldaval juhul ei ole kindlaks tehtud kahju ulatus ning inimesed ei saanud tervisekahjustusi. Väärteomenetleja asus põhjendamatult seisukohale, et sõiduauto registrimärgiga XXX omanikule tekitati varaline kahju.

§ 223

Ig1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LE §-st tuleneb, et liiklusõnnetusest peab teatama politseile, kui liiklusõnnetuses sai viga inimene või tekitati varaline kahju. Parkimisel (Kristiine Keskus), kaebajale tundus, et ta puudutas oma autoga teist autot ning sai aru, et ei mahu valitud kohale, sõitis edasi ning parkis auto 4 korrusel. Kaebaja tuli tagasi selleks, et veenduda, mis tegelikkuses juhtus. Kaebaja tuvastas kohapeal, et mingeid vigastusi nii tema kui ka teisel autol ei ole. Teisel autol oli vasakpoolsel taganurgal ainult vähenähtav väike sinist värvi triip, mille võib kõrvaldada (puhastamisega). Kaebaja ei lahkunud sündmuskohalt. Kaebaja tuli tagasi väidetavale sündmuskohale selleks, et lahendada kõik küsimused, mis on seotud juhtunuga. Tuginedes oletustele on väärteomenetleja vaidlustatavas otsuses ekslikult asunud seisukohale, et menetlusalune isik pani toime väärteokoosseisule vastava teo. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o. väärteomenetlejal. Kohtuvälises menetluses pole aga ühtegi tõendit varalise kahju kohta. KrMS § 7 lg-3 sätestatud tn dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt tuleb kahtlused tõlgendada kaebaja kasuks. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid kohtus esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis palus jätta kaebus rahuldamata. Kohus avaldas väärteotoimiku materjalidest: LÕ-akti, sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi, fototabeli, teate, vastuse selgitustaotlusele, sõiduki VW Golf XXX vaatlusprotokolli, fototabeli, V™S § 19 allkirjastatuna, väärteoprotokolli AB1453459 24.09.2015.a, karistusregistri väljavõtte. Kohtuotsuse põhjendused 3 Kohus kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku selgitused, kaitsja arvamuse ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja Helen Roos koostas väärteoprotokolli AB1453459 selle kohta, et 07.09.2015.a kella 19:00 paiku Harjumaal, Tallinnas Endla 45 Kristiine keskuse parkimismaja 3-l korrusel juhtis T.O mootorsõidukit VW Golf registreerimismärgiga XXX, ei hoidnud ohutut külgvahet ning riivas pargitud sõidukit, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Marika Kartaule. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, ettenähtud korras politseile teatamata. Kirjeldatud tegevusega rikkus T.O

§ 46

lg 3, § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse sisuliselt. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja tehtud väärteootsusega nõus täies ulatuses ning vaidlustab selle seaduslikkuse järgimise seisukohast lähtudes.

§ 223

lg 1 esimesest alternatiivist tuleneva koosseisu täitmise eelduseks on mootorsõiduki, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mille tagajärjel on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et 07.09.2015.a kella 19:00 paiku Harjumaal, Tallinnas Endla 45 Kristiine keskuse parkimismaja 3-l korrusel juhtis T.O mootorsõidukit VW Golf registreerimismärgiga XXX, ei hoidnud ohutut külgvahet ning riivas pargitud sõidukit, mis kuulus Marika Kartaule , kuid eitab menetlusalune isik varalise kahju tekitamist pargitud sõidukile. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on 07.09.2015.a algusega kell 20:07 vaadeldud sündmuskohta Tallinnas, Endla tn 45 parkimismaja keskuse 3-s korrus. Vaadeldakse parklat selliselt, et paremale jääb Tehnika tänav, vasakule Tulika tänav, edasi Endla tn. Nullpunktiks on võetud kolmandal korrusel kallaku sein, kust saab sõita IV korrusele. Selle algusest 12,5m edasi on parempoolsest seinast 16m kaugusel parkimiskohad laiusega 1,9m, pikkusega 5m. parkimiskohtade kõrval on 0,5m laiune eraldussaar. Parkimiskohal, mis on vahetult ennem vaadeldavat punkti seisab suunaga Tulika tänava poole sõiduauto AUDI A4 AVANT registreerimismärgiga XXX. Sõiduauto on parema esirattaga paremal asuvast parkimisjoonest 0,4m ning tagarattaga 0,5m kaugusel. Parkimiskoha tagumisest äärest on sõiduauto esirattaga 0,8m kaugusel. Sõiduautol on vasakpoolsel taganurgal näha nühkejälg, millelt on kaasa võetud sinise värvi värvkatteproov. Menetlusalune isik T.O selgitas kohtuistungil, et nägi, et on ainult värvi jälg. Tema auto oli sinine ning teine auto oli musta värvi, nägi teisel autol ainult sinist triipu. Muid vigastusi ei olnud ning selle sinise värvi saab puhastamisega eemaldada. 4 Fototabelist nähtub sõiduautole Audi registreerimismärgiga XXX vasakpoolsele taganurgale tekitatud vigastused. Ka fotodelt nähtub, et antud kriimud ei ole lihtsalt lapiga eemaldatavad. Audile otsa sõitnud sõiduk on jätnud Audi vasakpoolsele taganurgale silmale selgelt nähtavad vigastused. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist, et T.O rikkus LS § 46 lg 3 tulenevat nõuet, mille kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. Menetlusalune isik ei eita, et juhtides mootorsõidukit VW Golf Endla tn 45, Kristiine keskuse parkimismajas riivas antud parklasse pargitud sõidukit. Küll aga eitab menetlusalune isik antud kokkupõrke tagajärjel vigastuste tekitamist sõiduautole Audi ning märgib, et tema autost jäänud sinise triibu teisele autole saab puhastamisega eemaldada. Nähtuvalt liiklusõnnetuse aktist on Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX kahju tekkinud tagumise põrkeraua vasakpoolsele osale ning Volkswagen Golfile registreerimismärgiga XXX kahju tekkinud paremale esiosale. Menetlusaluse isiku enda sõnade kohaselt kokkupõrge toimus. Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt on Audi A4Avant-il registreerimismärgiga XXX kahju tekkinud tagumise põrkeraua vasakpoolsele osale. Samuti nähtuvad nimetatud kriimud fototabelil, eelnevast tulenevalt on selge, et antud kokkupõrkega on tekitatud varaline kahju Audi A4 Avant omanikule. Seega loeb kohus T.O antud ütlused – kahju ei tekkinud – kantud soovist vabaneda vastutusest. Asjas kogutud tõenditega on üheselt mõistetav, et T.O tegevuse tagajärjel sai sõiduauto Audi kergemaid vigastusi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Oma tegevusega on T.O täitnud LS § 223 lg 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt LS § 14 lg 2 peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega, kui T.O oleks olnud hoolikas ning hoidnud pargitud sõidukiga ohutut külgvahet, siis ei oleks tema juhitud sõiduk riivanud parkimismajas pargitud sõidukit Audi. Seega pani menetlusalune isik T.O väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Menetlusaluse isiku T.O teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. Samuti heidetakse T.O-le ette LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, s.o liiklusõnnetusest mitteteatamist.

§ 236

lg 1 järgi on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine juhul, kui selline teatamine on kohustuslik. Antud väärtegu on lõpule viidud momendil, kui isik ei teata liiklusõnnetusest ja lahkub sündmuskohalt, kuigi tal oli

järgi kohustus teatada liiklusõnnetusest. LS § 169 lg 5, mille rikkumist heideti kaebuse esitajale ette väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses, sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, 5 varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Vastavalt LS § 169 lg 4 ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1. inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli;
2. liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel;
3. hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed;
4. nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik;
5. liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Antud juhul on menetlusalune isik ise selgitanud, et nägi teisel autol sinist triipu, muid vigastusi ei näinud. Tema taga oli palju autosid ja otsis edasi kohta, kuhu parkida, sõitis neljandale korrusele. Seal ei olnud ühtegi teist kohta kuhu parkida. Tahtis jätta oma andmeid, ei olnud kirjutusvahendeid, tahtis käia poes, et osta pliiats ja jätta andmed. Koju sõites helistas talle politsei, kuid kuna oli roolis ,ei saanud vastata. Koju jõudes helistas politseisse. Kohus leiab, et menetlusalune isik annab ütlusi ilmselge sooviga vabaneda vastutusest. T.O oli teadlik, et sõitis parkivale sõidukile otsa ning juhiload saanud isikuna pidi teadma, et taolisel juhul tuleb juhtunust teavitada politseid. Tema enda antud ütlustest nähtub, et tal oli olemas telefon, seega oleks saanud helistada koheselt ka peale avariid politseisse. Kuna käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et Audi A4 Avant omanikul varaline kahju tekkis, siis oleks pidanud T.O jääma sündmuskohale ning jõudma Audi A4 Avant omanikuga kirjalikule kokkuleppele või helistama politseisse. Selle kohustuse asemel aga T.O lahkus sündmuskohalt ning rikkus LS § 169 lg 5 tulenevat kohustust teavitada liiklusõnnetuse toimumisest politseid. Seega on leidnud tõendamist, et T.O täitis oma teoga LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu. Antud väärteo pani T.O toime kavatsetult KarS § 15 lg 2 alusel. Peale parkivale sõidukile otsa sõitmist sõidukijuhid omavahel kokkuleppele jõuda ei olnud võimalik, kuna pargitud sõiduki juhti ei olnud sündmuskohal. T.O otsustas sündmuskohalt lahkuda. Juhiluba omava isikuna pidi T.O teadma, et liiklusõnnetuse korral ei tohi sündmuskohalt lahkuda, vaid peab jõudma teise sõiduki omanikuga kokkuleppele või helistama politseisse. Seega täitis T.O ka väärteo subjektiivse koosseisu. Menetlusaluse isiku T.O teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et T.O poolt toime pandud väärteod on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et puudub alus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse KarS § 63 lg 3 kohaselt karistus iga väärteo eest eraldi. 6 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku T.O tegevuses arvestanud karistust raskendavate asjaolude puudumisega ning karistust kergendavaks asjaoluks on lugenud süü tunnistamist. LS § 223 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja määras T.O-le LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200.00 EUR. LS § 236 lg 1 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja määras T.O-le LS § 236 lg 1 alusel rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300.00 EUR. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad T.O kriminaal- ja väärteokaristused. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega T.O-le määratud karistus, rahatrahvid 50 trahviühiku ja 75 trahviühiku ulatuses, vastavalt summas 200 eurot ja 300 eurot, on põhjendatud. Kohtuväline menetleja on T.O-le kohaldanud karistused sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Kohus leiab, et T.O-le mõistetud rahalise karistuse suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiks karistuse kergemaks muutmise. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Menetlusalune isik on esitanud kohtule taotluse tema poolt kantud õigusabikulude 250 eurot hüvitamiseks. Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Seega nimetatud sätte alusel kuulub menetluse lõpetamisel V™S § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule väljamõistmisele mõistlik kaitsjatasu. Kuna antud asjas kohus ei lõpeta menetlust T.O suhtes V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, siis seetõttu ei kuulu rahuldamisele esitatud taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 8