4-16-459/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2016.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-459 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi J.B isikukood XXX elukoht XXX väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Vaidlustatud lahend PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.01.2016.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317, 15,
2. Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: Rahuldada J.B kaebus osaliselt. PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 04.01.2016.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317, 15,011928 tühistada ning teha uus otsus. Mõista J.B süüdi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 140 trahviühikut s.o 560 (viissada kuuskümmend ) eurot e. kergendada põhikaristust. 1 Määratud rahatrahv 560 eurot tuleb tasuda KarS § 66 alusel ositi 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades, igas kuus mitte vähem kui 56 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, nr EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 järgi määratud lisakaristuse pikkust vähendada ning võtta J.B-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3-ks kuuks. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ patrullpolitseinik Laura-Lisett Lepp koostas 22.11.2015.a väärteoprotokolli selle kohta, et 22.11.2015.a. kella 21.20 ajal Harjumaal, Paldiskis Tööstuse tn. 14c juures liikudes Tööstuse tn. suunas juhtis J.B mootorsõidukit Volkswagen Golf re.nr.-ga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,63 mg/l +/-0,05mg/l. Kirjeldatud tegevusega rikkus J.B liiklusseadust § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 104.01.2016.a.otsuse alusel väärteoasjas 2317,15,011928 määrati J.B-le karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahv 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldati J.B suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5(viieks) kuuks. Kaebuse sisu Menetlusalune isik tunnistab temale omistatud rikkumist, ei vaidlusta seda. Palub karistus üle vaadata ning karistust leevendada, sest on hetkel töötu ja elukaaslane on sügava puudega ratastoolis ning sellega seoses on J.B vaja juhilube, et temaga arstide juures konsultatsioonidel käia. Menetlusalune isik taotleb uue otsuse tegemist ning taotleb jätta lisakaristus kohaldamata ja taotleb ka rahatrahvi tasumist osade kaupa. Kohtuvälise menetleja seisukoht 2 Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja, on seisukohal, et 04.01.2016.a koostatud otsus väärteoasjas nr 2317,15,011928 on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. 22.11.2015.a. koostati väärteoprotokoll AB 1455815 selle kohta, et 22.11.2015.a. kella 21.20 ajal Harjumaal, Paldiskis Tööstuse tn. 14c juures liikudes Tööstuse tn. suunas juhtis J.B mootorsõidukit Volkswagen Golf reg.nr.-ga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,63 mg/l +/-0,05mg/l. Menetlusalune isik selgitab kaebuses mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkust ning avaldab kahetsust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse määramisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määramisel on menetleja arvestanud toime pandud teo ohtlikkust ja isiku karistusregistri andmeid, mille kohaselt ei ole isikut varasemalt liiklusalaste rikkumiste eest väärteokorras karistatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et õiguskaitseorgan on kohustatud andma üheselt mõistetavalt märku, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise puhul on tegemist rangelt karistatava õigusrikkumisega. Kui isik paneb tahtlikult toime ohtliku väärteorikkumise, siis on ilmselge, et teda ei ole kergema karistusega võimalik mõjutada, kuivõrd selline karistus ei avalda vajalikku eripreventiivset mõju ega sunni teda rikkumise üle järele mõtlema. J.B kaebusest ega ka tema ütlustest ei nähtu, et ta oleks aru saanud, et mootorsõiduki juhtimisel keelatud seisundis kaasneb suur oht nii temale endale, kui kaasliiklejate elule ja tervisele. Seega eksisteerib kaebaja puhul reaalne oht, et ta võib jätkata samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. Lähtudes eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku J.B karistuste määramisel ei ole kohtuväline menetleja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Arvestades isiku süü suurust ja õiguskorra kaitsmise huvid, siis puudub igasugune alus vaidlustatud otsuse kergendamiseks. Väärteoasjas tehtud otsuses jääb kohtuväline menetleja otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 3 V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et J.B kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Liiklusseaduse § 69 lõige 3 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 punkt 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlust ei ole selles, et 22.11.2015.a. kella 21.20 ajal Harjumaal, Paldiskis Tööstuse tn. 14c juures liikudes Tööstuse tn. suunas juhtis J.B mootorsõidukit Volkswagen Golf reg.nr.-ga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,63 mg/l +/-0,05mg/l. Kirjeldatud tegevusega rikkus J.B liiklusseadust § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. J.B poolt toime pandud väärtegu on mh tõendatud: 22.11.2015.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri L-Harju patrullpolitseinik A. №orma otsustas 22.11.2015.a kõrvaldada J.B (ik XXX) sõiduki VW Golf registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. J.B on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval ning kinnitanud seda enda allkirjaga; 22.11.2015.a. tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 22.11.2015.a kell 21.42: 21.46 J.B alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga taatlustunnistus nr TTRC-15/00168, mille lõplik lugem oli 0,58 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,63 mg/l; 22.11.2015.a. tunnistaja ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt tunnistaja Ants Mugamäe peatas 22.11.2015.a. kell 21.20 Paldiskis Rae tn.18 juures punast värvi Volkswagen Golfi reg. Numbriga XXX , kuna juht sõitis kahtlaselt, kaldus tee keskele ja tee äärde. Sõidukit juhtis J.B. Dokumente kontrollides tundis alkoholilõhna . Juht tunnistas alkoholi tarvitamist. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Oma tegevusega on J.B täitnud LS § 224 lg 2 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, sest kõnealust väärtegu saab toime panna vaid tahtlikult, tarvitades alkoholi viis kaebaja end teadlikult sellisesse terviseseisundisse, mis on mootorsõidukijuhile keelatud. Sellise seisundi möödumise kindlakstegemine eeldab isiku aktiivset tegevust oma terviseseisundi kontrollimisena alkomeetri abil. Juhul, kui isik endal keelatud seisundi möödumist ei kontrolli 4 ja asub mootorsõidukit juhtima, tegutseb ta vähemalt kaudse tahtlusega. Käesoleval juhul oli kaebuse esitaja organismist leitud alkoholikogus niivõrd suur, et oma sellisest terviseseisundist pidi täiskasvanud isik teadlik olema. Tulenevalt LS § 14 lg 2 peab iga liikleja järgima kõrvalekaldumatult liiklusalaste õigusaktide nõudeid . Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et J.B poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemana. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,63 +/- 0,05 mg, laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,58 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmisest suurem. See aga omakorda tingiks karistuse määramise samuti sanktsiooni keskmises määras või selle lähedasena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja ei ole menetluse jooksul tuvastanud karistust kergendavaid ega karistust raskendavaid asjaolusid . Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt on J.B varem kahel korral karistatud väärteokorras ühistranspordiseaduse § 54 7 lg.1 järgi rahatrahvidega 2010.a. 11.50 € rahatrahviga ja 2013.a. 16 € rahatrahviga. Kohtuväline menetleja on mõistnud J.B-le põhikaristuse üle sätestatud sanktsiooni keskmise määra. Kohtule esitatud kaebuses on menetlusalune isik taotlenud põhikaristuse kergendamist ja ositi tasumist ning lisakaristuse kohaldamata jätmist. Kohtule esitatud kaebuses on J.B märkinud, et ta tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut . Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg-s 1 märgitud kergendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada. Kuid asjaolud, mis kohtu arvates vähendavad isiku süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema väärteotoimiku materjalidest. Nagu kohus juba märkis, J.B on varem väärteokorras karistatud, kuid seda ÜTS sätete alusel ning juba mitu aastat tagasi. J.B-le on mõistetud põhikaristus sanktsiooni keskmisest tunduvalt kõrgemana ning kohtuväline menetleja on karistamisotsuses üldsõnaliselt põhjendanud ,miks peab J.B-le mõistma just sellise põhikaristuse. Kohtuväline menetleja on karistamisotsuses põhjendanud, et senise karistuspoliitika kohaselt kohaldatakse sõiduki juhtimise eest seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud 5 üldjuhul lisakaristust ning lisakaristust võib sellise süüteo toimepanemisel kohaldamata jätta vaid erandlikel asjaoludel. Väärteomaterjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid. Kohtuväline menetleja leidis, et karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurema ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kui ka juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita. Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteomaterjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus eelnevalt alkoholi tarvitades selles, et ta on viinud ennast seisundisse , milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata otsustas asuda sõidukit juhtima ega astunud samme selleks, et oma seisundit kindlaks teha. Kohus ei nõustu eelpoolt toodud kohtuvälise menetleja üldsõnaliste ja trafaretsete seisukohtadega. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et J.B puhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning rahatrahvi määramine keskmisest määrast tunduvalt kõrgemana ei ole kuidagi põhjendatud ning kohus kergendab põhikaristust ja mõistab põhikaristusena rahatrahvi 140 trahviühikut s.o. 560 eurot ning kohustab rahatrahvi tasuma osade kaupa 10 kuu jooksul. Lisakaristuse kohaldamine. Kohus juhib jätkuvalt kohtuvälise menetleja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Kuivõrd sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb lisakaristuse määramisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus leiab, et J.B senine seaduskuulekas käitumine liikluses v.a. kõnesolev erand näitab tema üldist suhtumist liiklusohutusse, tema enese ja kaasliiklejate tervisesse ja varasse, tema enda ja lähedaste heaolusse ,samuti näitab isiku igapäevast liikluskäitumist . J.B pani toime esmakordse liiklusalase õigusrikkumise ,kuid tema puhul esines isiku süüd suurendav asjaolu s.t. alkoholi piirmäära oluline ületamine. Väärteo eripära arvestades sõltub süü suurus isiku organismis mõõtevahendiga kindlaks tehtud alkoholipiirmäära ületamise määrast ja sellest tulemusest tuleneb ka süüteole antav karistusõiguslik hinnang ehk kvalifikatsioon. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati kaebaja organismis lubatud alkoholipiirmäära ületamine. Isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris 6 väljahingatavas õhus 0,63 milligrammi, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 milligrammi liitri kohta ja tulemuseks saadi 0,58 milligrammi liitri kohta. Käesoleval juhul võib § 224 sätestatud alkoholipiirmäära ületamise maksimaalse määra lähedast määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü on suur. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kõnealust väärtegu saab toime panna vaid tahtlikult, sest tarvitades alkoholi, viis kaebaja end teadlikult sellisesse terviseseisundisse, mis on mootorsõidukijuhile keelatud. Sellise seisundi möödumise kindlakstegemine eeldab isiku aktiivset tegevust oma terviseseisundi kontrollimisena alkomeetri abil. Juhul, kui isik endal keelatud seisundi möödumist ei kontrolli ja asub mootorsõidukit juhtima, tegutseb ta vähemalt kaudse tahtlusega. Käesoleval juhul oli kaebuse esitaja organismist leitud alkoholikogus niivõrd suur, et oma sellisest terviseseisundist pidi täiskasvanud isik teadlik olema. Kohus leiab, et iga isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Samas märgib kohus, et olukorras, kus seadusandja on kehtestanud joobes juhtimisega seotud kuritegude puhul lisakaristuse mõistmise võimaluse alates ühest kuust ning väärtegude puhul alates kolmest kuust, tuleb lisakaristuse määra väärtegude puhul eriti põhjalikult kaaluda. Joobes juhtimisega seotud kuriteo toimepanemine ei tohi olla isikule karistuse mõistes soodsam alkoholi piirmäära ületamisega seotud väärteo toimepanemisest. Eelnevast tulenevalt tuleb menetlusaluse isiku J.B suhtes kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kuid juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega võib lühendada miinimumini s.o. 3(kolme) kuuni. Kõike eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et J.B on võimalik mõjutada uute väärtegude toimepanemisest hoiduma, kergendades talle määratud põhi- ja lisakaristust. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 7