1 Väärteoasi nr 4-15-7086 KOHTUMÄÄRUS 02. märtsil 2016 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Õnnela Seinamets juuresolekul kaitsja v.-adv. abi Silver Reinsaar osavõtul avalikul koh

§ 63

lg 1 sätet kohaldades liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks arest 25 (kakskümmend viis) päeva.

§ 69

lg 1,3 alusel asendati S.N-ile mõistetud arest 25 (kahekümne viie) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 (kaks) kuud. Viru Maakohtu kohtuotsus nr 4-15-7086 21.10.2015 jõustus 29.10.

1. S.N pidi üldkasuliku töö sooritama 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, s.o hiljemalt 29.12.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurilt saabus kohtule 20.01.2016 taotlus ühes lisadega S.N-ile mõistetud aresti täitmisele pööramiseks. Esitatud taotlusest nähtub, et 26.10.2015 võttis S.N ühendust ÜKT koordineerijaga ning teatas, et temale määrati 25 tundi üldkasulikku tööd ning küsis, mida tema peab tegema. Süüdlasega oli kokku lepitud, et kui ÜKT koordineerija saab S.N-i kohtuotsuse kätte ning see kohtuotsus jõustub, siis ÜKT koordineerija võtab temaga ühendust selleks, et leppida kokku töö sooritamise osas. Novembri alguses ÜKT koordineerija proovis mitu korda ühendust võtta süüdlase S.N-iga kohtuotsuses märgitud telefoninumbril xxxx, kuid see ei õnnestunud. 09.11.2015 oli süüdlasele saadetud kutse (postisaadetise väljastusteatega) kohtuotsuses märgitud aadressile, et süüdlane S.N on kohustatud ilmuma 17.11.2015 Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonda üldkasuliku töö täitmisele suunamiseks. 11.11.2015 sai S.N kutse allkirja vastu kätte, kuid määratud ajaks ei ilmunud ta üldkasuliku töö täitmisele suunamiseks ega teavitanud ka ÜKT koordineerijat oma ilmumata jäämisest. 18.11.2015 võttis S.N ühendust ÜKT koordineerijaga telefoni teel. Süüdlane teatas, et ei saanud ilmuda kutse peale, sest oli tööl. Ta töötab graafiku alusel. ÜKT koordineerija andis S.N-ile töö juhendaja (A L, xxxx) telefoni numbri xxxx. Süüdlane pidi helistama töö juhendajale ja leppima temaga kokku kindlate kuupäevade lõikes, millal tema hakkab üldkasuliku töö tunde tegema ning pidi helistama ÜKT koordineerijale tagasi. 20.11.2015 teatas S.N, et läheb samal päeval kohtumisele töö juhendaja A L, kus nad peavad kokku leppima töö sooritamise osas ning lubas ÜKT koordineerijale tagasi helistada, aga ei helistanud. 24.11.2015 saatis S.N ÜKT koordineerija mobiilile sõnumi. Süüdlane palus anda uue tööandja kontakt, kuna ta ei ilmunud kohtumisele töö juhendajaga (A L) ning tööandja, s.o xxxx ei ole enam huvitatud S.N-i tööle võtmisest. ÜKT koordineerija proovis 2 korduvalt ühendust võtta S.N-iga telefoni teel selleks, et lahendada tekkinud olukorda, aga süüdlane ei vastanud ÜKT koordineerija telefonikõnedele ning ise enam rohkem välja ei ilmunud ega võtnud ühendust ÜKT koordineerijaga töö sooritamise osas. Sooritamata jäi 25 üldkasuliku töö tundi. S.N oli teadlik talle määratud ÜKT tundidest ja ÜKT tegemise tähtajast. ÜKT koordineerija on seisukohal, et kuna süüdlane S.N oli teadlik talle määratud ÜKT tundidest, aga ei teinud midagi tundide sooritamiseks ja üldse pole asenduskaristuse kandmise vastu huvi ilmutanud, on tegemist üldkasulikust tööst kõrvale hoidmisega vastavalt

§ 69lg 6.

Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 2101 lg 1,

§ 69

lg 6 palub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur pöörata täitmisele Viru Maakohtu 21.10.2015 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-15-7086 süüdlasele S.N-ile mõistetud arest 25 (kakskümmend viis) päeva. Süüdlane S.N kohtuistungile 01.02.2016 kell 13.00 ei ilmunud. Kohus saatis S.N-ile kohtukutse nii aadressile xxxx kui ka e-posti aadressile xxxx. Kohtukutse on 26.01.2016 edasiandmiseks vastu võtnud isa J T. E-posti aadressile 22.01.2016 saadetud kohtukutsele reageeris S.N e-kirjaga alles kohtuistungi päeva hommikul, s.o 01.02.2016 kell 09.

1. S.N väitis kohtule, et nägi kirja alles täna hommikul, märkides, et kahjuks ei ole võimalik antud ajal tulla, kuna ta on tööl, 08.02.2016 kell 13.00 sobiks, ta küsiks ennast selleks päevaks vabaks. Süüdlane S.N kohtuistungile 08.02.2016 kell 13.00 ei ilmunud. Kohtukutse on 04.02.2016 edasiandmiseks vastu võtnud isa J T. Kohtuistungi päeva hommikul, s.o 08.02.2016 kell 10.51 kohtule saadetud e-kirjas palus S.N kohtuistung isiklikel põhjustel edasi lükata 16.02.2016 kell 11.00, mida kohus ka tegi. Süüdlane S.N kohtuistungile 16.02.2016 kell 11.00 ei ilmunud ega teatanud kohtule oma mitteilmumise põhjust. Eeltoodu põhjal oli kohtul põhjendatult alust arvata, et süüdlane S.N hoidub kohtumenetlusest kõrvale. S.N on andnud kohtule korduvalt katteta lubadusi ja jätnud korduvalt VTMS § 42 lõikes 2 sätestatud mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata. Kuna ilma süüdlase S.N-i osavõtuta ei saa kohus asja läbi vaadata ja tagamaks kohtuistungi toimumine, kohaldas kohus oma määrusega 16.02.2016 süüdlase S.N-i suhtes sundtoomist kohtuistungile 01.03.2016 kell 11.
2. Kohtuistung 01.03.2016 kell 11.00 lükkus edasi põhjusel, et S.N kohtuistungile kaitsjat. soovis Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri esindaja S E jäi kohtuistungil 02.03.2016 kohtule esitatud taotluse juurde, lisades, et 22.01.2016 saatis S.N talle e-kirja, et novembris kadus tal rahakott koos dokumentidega ning detsembris sai ta endale uue töö, mistõttu ÜKT tegemine ununes ära. S.N taotles ÜKT tegemise tähtaja pikendamist. Süüdlane S.N võttis kohtuistungil 02.03.2016 omaks, et esitatud taotluses toodud ja taotluse esitaja poolt täiendavalt kohtuistungil öeldud asjaolud vastavad tõele, v.a selles osas, nagu oleks tema 11.11.2015 kutse allkirja vastu kätte saanud. S.N-i väitel võttis kutse vastu tema isa. 17.11.2015 pidi ta ilmuma ÜKT koordineerija juurde, kuid 18.11.2015 laevalt koju tulles oli see aeg juba möödunud. S.N põhjendas üldkasuliku töö tundide 3 mittetegemist sellega, et ta planeeris oma aega valesti. Süüdlase väitel jäi ta töölt laeval koju 18.11.2015, kuid siis otsis ta endale uut palgalist tööd, samuti oli tal probleeme oma vanematega. ÜKT koordineerija telefonikõnesid ei võtnud ta vastu põhjusel, kuna arvas, et helistab kohtutäitur. Kohtuistungitele mitteilmumist põhjendas süüdlane sellega, et kartis. S.N soovis, et pikendataks töö tegemise tähtaega. Kaitsja märkis, et S.N võttis ÜKT tegemise osas algselt ise ühendust. Kuna ta viibis tööl laeval, sai ta kutse kätte hilinenult. Süüdlane oli ÜKT tegemisest huvitatud ka siis, kui tekkisid takistused. Kaitsja väitel ei ole põhjused vabandatavad, kuid on mõistetavad. Väär on seisukoht, et süüdlane ei ole ÜKT tegemise vastu üldse huvi tundnud. ÜKT tegemise tähtaega on võimalik väärteo puhul pikendada kuni 1 aastani. Selle võimaluse võib süüdlasele anda, et vältida töö kaotust. Kaitsja palus aresti mitte täitmisele pöörata, vaid pikendada ÜKT tegemise tähtaega. Kui kohus peaks otsustama aresti täitmisele pöörata, siis võimaldada seda kanda ositi nädalavahetustel, et isik saaks jätkata tööl käimist. VTMS § 2101 lg 1 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb Politsei- ja Piirivalveamet kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. VTMS § 2101 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise

§ 69

lg 6 järgi otsustab süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega Politsei- ja Piirivalveameti taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Küsimuse lahendamisel, kas pöörata vangistus või arest kohesele täitmisele või kasutada rikkumisele reageerimisele leebemaid meetmeid, tuleb arvestada toimepandud rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus). Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus S.N-ile mõistetud aresti täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest S.N on hoidunud teadlikult ja tahtlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. 21.10.2015 toimunud kohtuistungil üldkasuliku töö tegemiseks vastavat nõusolekut andes pidi S.N arvestama sellega, et aresti üldkasuliku tööga asendamise korral tuleb üldkasuliku töö tunnid sooritada ettenähtud aja jooksul oma põhitöö kõrvalt. S.N-i käitumisest nähtub, et ta ei soovinudki kasutada talle kohtu poolt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, sest üldkasuliku töö tunde ta tegema ei asunud. Kohus ei leidnud taotlust läbi vaadates ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks S.N-i käitumist õigustada. Eraldi väärib märkimist, et tõendamist on leidnud ka asjaolu, et S.N on tahtlikult hoidunud kohtumenetlusest kõrvale, andes kohtule korduvalt katteta lubadusi ja jättes korduvalt VTMS § 42 lõikes 2 sätestatud mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, mistõttu kohus kohaldas tema suhtes sundtoomist. Eeltoodud asjaolusid arvestades kuulub kohtumääruse täitmise tagamiseks arest 25 päeva korraga ja kohesele ärakandmisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 2101,

§ 69

lg 6 kohus 4 m ä ä r a s: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus 20.01.2016 rahuldada. Tühistada üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörata täitmisele S.N-ile (isikukood xxx, elukoht xxxx, töökoht xxxx xxxx) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 4-15-7086 21.10.2015 mõistetud karistus 25 (kakskümmend viis) päeva aresti. S.N-ile mõistetud aresti kandmise alguseks lugeda 02.03.2016. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik