4-13-7241/4

Väärteoasi nr. 4-13-7241 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 04.12.2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.10.2013.a. otsuse väärteoasjas nr. 2373,13,005771 tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik H.M, isikukood XXX, elukoht XXX Menetluse liik Kirjalik menetlus KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON V™S § 132 lg 2 alusel tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.10.2013.a. otsuse väärteoasjas nr. 2373,13,005771 lisakaristuse määramise osas. Liiklusseaduse § 227 lg.3 alusel määratud karistus - rahatrahv 150 trahviühikut, s.o. 600 eurotjätta muutmata. Täpsustada nimetatud otsust ning määrata, et KarS § 66 lg.3 alusel kuulub rahatrahv summas 600 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiselt 50 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsi 10.10.2013.a. väärteoasjas nr. 2373,13,005771 tehtud otsusega tuvastati, et H.M juhtis 17.09.2013.a kl 22:37 ajal Nissi vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt 35 km-l mootorsõidukit kiirusega 139 +/- 5 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 44 km/h. Oma sellise tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 ning pani toime liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsuse kohaselt karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 600 euro ulatuses ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 3 kuuks. KAEBUSE SISU H.M esitas 04.11.2013.a Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.10.2013.a. otsuse väärteoasjas nr. 2373,13,005771 tühistada osaliselt põhikaristuse osas ja täielikult lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et ületas väärteootsuses märgitud ajal lubatud suurimat sõidukiirust, kuid leiab, et lisakaristuse määramine on võrreldes rikkumisega ebaproportsionaalne ning põhikaristus on liialt range. Mõistetud karistus mõjutab edaspidi kaebaja töökohustuste täitmist ja perekonna ülalpidamist ning pangalaenu tasumist. Kaebaja leiab, et kiiruse ületamisel ei ole kellelegi ega millelegi kahju tekitatud. Kaebaja ületas kiirust umbes 44 km/h võrra ehk konkreetse sanktsiooniga (LS § 227 lg 3) kehtestatud keelu alammäärale lähedases määras. Kaebaja leiab, et tema süü on keskmisest väiksem. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole kergendavate asjaoludena arvestanud süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Kaebaja leiab, et põhikaristus peaks olema alates 100 trahviühikust alla poole (väiksem), proportsionaalne on põhikaristusena 90 trahviühikut ehk 360 eurot. Kaebaja sissetulek on 390 eurot, seega palub ka rahatrahvi ositi tasumist. Lisakaristuse peaks jätma kohaldamata, sest tema väärtegu ei ole niivõrd raske ja ohtlik, et selle puhul tuleks alati ja reeglina kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Ainuüksi põhikaristus – rahatrahv – kaitseb piisavalt õiguskorra huve. Juhtimisõiguse äravõtmine riivab oluliselt kaebaja liikumisvabadust ning ei võimalda tal täita kohustust hoolitseda oma perekonna eest. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus on alusetu, kohtuvälise menetleja 10.10.2013.a otsus on põhjendatud ja seaduslik. Selle muutmiseks või tühistamiseks puuduvad alused. H.M võttis vähese sõidukogemusega mootorsõidukijuhina lubatud suurimat sõidukiirust ületades teadlikult riski. On üldteada, et nii suurel kiirusel mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla rasked tagajärjed. Isiku puhul, kes vahetult pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamist paneb järjepidevalt toime aina uusi ja uusi liiklusalaseid väärtegusid, sh lubatud suurima sõidukiiruse ületamisi, puudub selline kindlus, et isik oma teadmistelt, oskustelt ja suhtumiselt on sobiv mootorsõidukit juhtima. Vähest sõidukogemust omav juht peab mootorsõidukiga liikluses osaledes olema eriti ettevaatlik, kuna tal võib seoses vähese sõidukogemusega ohtlikke vigu rohkem ette tulla, kui isiku puhul, kes omab juba pikaajalist mootorsõiduki juhtimisõigust. RK praktikas (3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Oma käitumisega on menetlusalune isik üheselt mõista andnud, et ta ei ole suuteline tajuma liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni ega täitma liiklusseaduse nõudeid. Menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada. Arvestades toimepandud teo ohtlikkust, isiku vähest kogemust mootorsõiduki juhina, õiguskorra kaitsmise huvisid ning isiku karistusregistri andmeid, siis kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist üksnes rahatrahviga, vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada ka mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõikidele liiklejatele näidata, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. KOHTU SEISUKOHT 2 Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et H.M-i süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on õigesti määratud ja õiglane, st on proportsionaalne arvestades rikkumise raskust. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud lubatud suurima sõidukiiruse ületamist, ta on väljendanud kahetsust, vabandanud ning oma rikkumisest aru saanud. Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas puuduvad alused põhikaristuse, s.o rahatrahvi vähendamiseks. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, justkui oleks lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 44 km/h võrra väheohtlik ning ühepoolne ohudelikt. Olgugi, et konkreetse väärteo kvalifikatsiooni (LS § 227 lg 3) puhul on karistatav kiiruse ületamine 41 kuni 60/km h võrra, tuleb vaadata toimepandud väärtegu üleüldisemas ja laiemas plaanis. Iga õigusvastase teo toimepanemine, sh nii suurel määral piirkiiruse ületamine, ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitstavaks õigushüveks on aga eelkõige inimese elu. On ka üldteada, et nii suurel kiirusel mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked ja pöördumatud tagajärjed. Kaebuse esitaja, omades mootorsõiduki juhtimisõigust, vaatamata sellele, et mootorsõiduki juht on võrdlemisi noor ning vähese sõidukogemusega, on teadlik ka asjaolust, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on karistatav. Eelnev tähendab, et isik peab oma teo tagajärgede eest kandma vastutust. Tema liikumiskiiruseks 90 km/h alas oli mitte vähem kui 134 km/h, liiklusseaduse § 227 lg 3 võimaldab sellise rikkumise eest isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Isikule on määratud põhikaristusena rahatrahv 600 eurot. Menetlusalust isikut on varasemalt kiiruse ületamise eest karistatud, rahatrahvid on tasutud. Kohus leiab, et võrdlemisi range rahatrahv – 600 eurot on piisavalt distsiplineeriv, et kaebaja saaks aru oma teo keelatusest ning edaspidi hoiduks õigusrikkumiste, sh sõidukiiruse ületamise, toimepanemisest. Seega puuduvad alused rahatrahvi vähendamiseks ning karistamaks isikut talle meelepärasema rahatrahvi summaga. Kohus leiab, et mõistetud põhikaristus on igati proportsionaalne ja põhjendatud, arvestades teo ohtlikkust ning süüdlase isikut. Asjaolule, et sellise range rahatrahvi korral saab kannatada kaebaja majanduslik olukord, oleks tulnud mõelda varem, mitte aga alles lubatud suurima sõidukiiruse ületamise järgselt. Arvestades isiku majanduslikku olukorda, pangalaenu tasumise kohustust ja samuti kohustust oma perekonda ülal pidada, peab kohus võimalikuks määrata mõistetud rahatrahvi, so.600 euro tasumine ositi 12 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 50 eurot. Lisakaristuse kohaldamise osas on otsuse tühistamine põhjendatud, võttes arvesse ülalpool mainitud isiku majanduslikku olukorda. Isik on kohtule esitanud tööandja tõendi, et ta vajab juhilube seoses oma igapäevaste tööülesannetega, samuti on toimikus koopia laenulepingust. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamata jätmisel on isik suuteline tasuma talle määratud rahatrahvi ning ainuüksi selline range rahatrahv on piisavaks, et mõjutada isikut edaspidi hoiduma erinevate õigusrikkumiste toimepanemisest. Lisakaristuse kohaldamine võib aga veelgi enam mõjutada isiku liikluskäitumist – tehes ükskõik mida, et säilitada oma sissetulek ning tagada pere ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu, on oht, et isik jätkab mootorsõiduki juhtimist ka ilma juhtimisõiguse olemasoluta. Sellisel juhul võivad aga saabuvad tagajärjed olla isiku jaoks veelgi karmimad. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et ei ole alust H.M-ile määratud rahatrahvi vähendamiseks arvestades toimepandud väärteo raskust ning ühiskonnaohtlikkust. Määratud rahatrahv on proportsioonis toimepandud väärteoga. Lisakaristuse kohaldamise osas tuleb otsus tühistada. 3 Lähtudes eeltoodust, tühistab kohus kohtuvälise menetleja - Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.10.2013.a. otsuse väärteoasjas nr. 2373,13,005771 lisakaristuse kohaldamise osas. Liiklusseaduse § 227 lg.3 alusel määratud karistus - rahatrahv 150 trahviühikut, s.o. 600 eurot- tuleb jätta muutmata. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6. Piret Liivo Kohtunik 4