S § 63 lg. 1 kohaselt karistus LS § 227 lg. 2 järgi. Määrati karistuseks LS § 227 lg. 2 alusel rahatrahv 60 trahviühikut s.o. 240.00 eurot. Kohus, kuulanud ära menetluspoolte ja tunnistajate ütlused ning tutvunud kohtule esitatud materjalidega, tuvastas alljärgneva: 1 J.S ja tunnistaja Xi ütluste kohaselt nad ostisid 03.06 sõidukid ja öösel hakkasid Tallinnast Narva sõitma. Nende väitel nad sõitsid kiirusega 50 km/h, kuid mõne hetke pärast politseiniku märguandel J.S peatas sõiduki. Talle näidati seadmel sõiduki kiiruseks 79 km/h. Tema arvates võis see näit kuuluda teisele sõidukile. Samuti sõidukil puudus kehtiv kindlustuspoliis ja selle puudumist ta tunnistab. 2 Tunnistaja Andrus Murumets väitel ta oli sel ööl patrullis ja mõõtis sõidukite kiirust seadmega Ultra Lyte. Ülekuulamise käigus ta põhjalikult selgitas selle mõõteriista töökorraldust. Tema ütlustest põhiline kinnitus on selles, et laserkiir suunatakse konkreetsele autole ja tagasitulev kiir määrab sõiduki kiiruse. 3 Mõõteriist Ultra Lyte oli testitud 03.06 kell 14.30. J.S poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine selle seadmega toimus 04.06 kell 00.29 ja sel momendil J.S poolt juhitud sõiduk asus mõõtmispunktist 350,7 m kaugusel. Kogutud materjalide kohaselt ja kohtuistungil antud ütluste alusel kohtuvälise menetleja poolt kogutud materjalidega on leidnud tõendamist J.S süü LS § 227 lg.
1 järgi. Kohus nõustub J.S ja tema poolt kutsutud tunnistaja ütlustesse selles, et politsei märguandel J.S poolt juhitud sõiduki peatamiseks võis mõlema sõiduki kiiruseks olla 50 km/h. Sõiduki kiiruse fikseerimine toimus ajal, mil nende sõidukid olid kaugusel 350,7 m ja nendele ei olnud politseinik nähtav ja sel kella ajal ei olnud intensiivset liiklust, seega nende poolt juhitud sõidukid liikusid mõõteseadmega fikseeritud kiirusel. Kohtul ei ole ega saagi olla mingit etteheidet mõõteriista poolt fikseeritud kiiruse näidule. Mõõteriist taadeldud ja seega ta oli töökorras. Märgates politseinikke ja nende märguannet sõiduki peatamiseks nii J.S ja tema järel sõitnud Xi poolt juhitud sõiduki kiiruse vähendamine oli loomulik ja seetõttu nad väitsid sõidukite kiiruseks 50 km/h, kuid J.S sõiduki kiiruse fikseerimine toimus juba eelpool nimetatud kohas. Seega kohus leiab, et J.S suhtes vormistatud väärteoprotokoll koos kogutud muude tõenditega on korrektne ja kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsus väärteoasjas jätta muutmata. Kohus peab märkima, et J.S pani toime ühe teo, mis vastavad kahele erinevale teole, seega peab teda süüdi tunnistama ka LKindlS § 66 – 1 lg. 1 järgi. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt isik pani ühe teoga toime kaks erinevat tegu, kuid otsuses jäi fikseerimata tema poolt LKindlS § 66 – 1 lg. 1 järgi toime pandud tegu. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1 kohus otsustas: 1 J.S poolt esitatud kaebus jätta rahuldamata 2 Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 13, 007159 J.S karistamise kohta LS § 227 lg. 2 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut s.o. 240.00 eurot jätta muutmata. Mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arveldusarvele. 3 Kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatu kohaselt J.S pani toime ka LKindlS § 66 – lg. 1 järgi kvalifitseeritava teo, kuid teda selles süüdi ei tunnistatud. 4 J.S pani toime ühe teo, mis vastab kahele väärteole, seega J.S tuleb süüdi tunnistada ka LKindlS § 66 – 1 lg. 1 järgi s.o. lõplik kvalifikatsioon: J.S süüdi tunnistada KarS § 63 lg. 1 alusel LS § 227 lg.
1 järgi. 5 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud 7 päeva jooksul kirjalikult teatama, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.