4-16-194/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril
2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-16-194 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi T.N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 30.12.
3. a otsuse peale väärteoasjas nr 2780,15,006683 Menetlusalune isik T.N isikukood: xxx; elukoht XXXX; e-maili aadress: XXXX; töökoht puudub Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur asukoht: Riia 132, Tartu Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 132 p-st 2, kohus otsustas:
4. Rahuldada T.N kaebus osaliselt.
5. Muuta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 30.12.
6. a otsust väärteoasjas nr 2780,15,006683 karistuse täitmise korra osas.
7. Määrata, et T.N on õigus tasuda rahatrahv 75 (seitsekümmend viis) trahviühikut, s.o 300 (kolmsada) eurot osadena 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
8. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 30.12.
9. a otsus väärteoasjas nr 2780,15,006683 muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. 1 Menetluse käik 03.12.
10. a koostas kohtuväline menetleja väärteoprotokolli (tl-d 29-30) selle kohta, et 27.08.
11. a kella 08.00 paiku Tartus T.N, juhtides mootorsõidukit Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX ning sõites mööda Vaksali tänavat Näituse tänava suunas välja Näituse ja Vaksali tänava ristmikule, ei andnud eesõigusmärgi nr 221 (anna teed) kohaselt teed lõikuval teel, s.o peateel vasakult poolt liikuvale jalgratta Scott juhile. Seega, rikkudes liiklusseaduse (edaspidi LS) § 16 lg 2, § 17 lg 1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.11.
12. a määruse nr 12 § 12 § 7 p 3 nõudeid, põhjustas T.N tervisekahjustuse jalgratta juhile K.U. ning varalise kahju jalgratta omanikule K.U. jalgratta ja sõiduauto Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX omanikule A.K. sõiduki kahjustamise näol, ning pani sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 30.12.
13. a otsusega väärteoasjas nr 2780,15,006683 (tl-d 31-32) karistati T.N LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. T.N esitas Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl-d 1-2). Kaebusest nähtuvalt ei eita menetlusalune isik seda, et ta temale ette heidetud väärteo toime pani. Samas juhib ta kohtu tähelepanu asjaolule, et tal puuduvad varasemad liiklusrikkumised ning et ta on toimunut kahetsenud. Seetõttu palub T.N kohtul temale määratud rahatrahvi vähendada. Lisaks palub T.N võimaldada tal rahatrahvi maksmist osamaksetena 6 kuu jooksul, kuna ta on hetkel töötu. Kohtuväline menetleja esitas T.N kaebuse osas kohtule kirjaliku seisukoha (tl-d 1315), milles ei nõustu kaebusega. Kohtuväline menetleja on karistust määrates arvestanud nii menetlusaluse isiku kahetsuse kui ka sellega, et T.N puuduvad karistused varasemate liiklusalaste õigusrikkumiste eest. Olulisem argument karistuse määramisel oli kohtuvälise menetleja hinnangul konkreetne tegu ja sellest tulenev ohtlikkus jalgratturi tervisele. Nimelt toimus liiklusõnnetus Tartu linnas tiheda liiklusega ristmikul. Kohtuväline menetleja arvestas ka sellega, et nimetatud ristmiku läheduses asus raudteeületuskoht, kus sõidukijuhtide kõrval oli liikvel hulgaliselt ka teisi liiklejaid, nt jalakäijaid. Olukord, kus mootorsõiduki juht, kes on suurema ohu allika valdaja, on heade sõidu- ja nähtavustingimuste korral sedavõrd ettevaatamatu, et sõidab ette peateele, on juba iseenesest taunimisväärne. Taunimisväärsemaks muutis kohtuvälise menetleja hinnangul nimetatud teo see, et juhi tegevuse tagajärjel tekkis varaline kahju ning kahju tervisele. Samas sündmusele puhtteoreetilist ohuhinnangut andes oleks võinud kahjud olla ka palju tõsisemad. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 30.12.
14. a otsus väärteoasjas nr 2780,15,006683 tuleb jätta muutmata. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht väärteo osas LS § 223 lg 1 näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Tunnistaja K.U. ning menetlusaluse isiku T.N enda ütlustega (vastavalt tl-d 24-26 ja 28) on tõendatud, et 27.08.
15. a kella 08.00 paiku sõitis T.N mootorsõidukiga Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX Tartus mööda Vaksali tänavat Näituse tänava suunas. T.N lähenes Näituse ja Vaksali tänava ristmikule, kus oli tema sõidusuunale „Anna teed“ märk, mis majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.11.
16. a määruse nr 12 2 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 7 p 3 kohaselt kohustab juhti andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Sellele vaatamata ei andnud T.N lõikuval, s.o peateel vasakult poolt liikuvale jalgratta Scott juhile K.U. teed, vaid sõitis talle otsa. Seega rikkus T.N LS § 16 lg-st 2 ja § 17 lg-st 1 tulenevat kohustust juhinduda liiklemisel, sh ka tee andmisel liikluskorraldusvahendite nõuetest. Tunnistaja K.U. ütlustega on tõendatud, et otsasõidu tagajärjel kukkus tema peaga vastu asfaldit ning rullus ristmiku keskele. Tal tekkisid sellest marrastused peas, mõlemal põlvel ja säärel. Nimetatud vigastuste olemasolu kinnitab ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 23), mille kohaselt diagnoositi K.U. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas 27.08.
17. a kella 10.55 ajal, seega vähem kui kolm tundi pärast liiklusõnnetust pea marrastused ja põrutus ning vasaku põlve ja parema sääre marrastused, mis kvalifitseerusid kergete vigastuste alla. Tunnistaja K.U. ütlused ning sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl-d 17-22) tõendavad, et toimunud kokkupõrke tagajärjeks ei olnud üksnes kehavigastused K.U. vaid et kahjustada sai ka jalgratas, millega nimetatud isik sõitis. K.U. ütlustega on tõendatud, et rattal tuli välja vahetada mõlemad pedaalid, sadul, sarved, keskjooks, vändad ja rattakell, mis kokku läks maksma 257,90 eurot. Lisaks tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega ning liiklusõnnetuse akt (tl 16), et kahjustada sai ka T.N juhitud sõiduk, mis menetlusaluse isiku ütluste kohaselt kuulus A.K., kuna kokkupõrke tagajärjel tekkis selle esiosale paremale poole vajutusjälg. T.N ütlustest nähtub, et ristmikule jõudes pidurdas ta hoo maha ning vaatas vasakule ja paremale. Kuna ta kedagi ei näinud, siis sõitis ristmikule välja, et see ületada. Ütlustest ilmneb seegi, et vasakult ilmus ootamatult jalgratas, keda T.N ei olnud näinud oma sõiduki vasaku ukseposti tõttu. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et T.N pani liiklusnõuete rikkumise toime ning tekitas K.U. kui ka A.K. kahju ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Järelikult pani T.N toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on teisele isikule tekitatud varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut T.N tuleb karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. KarS § 47 lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtuväline menetleja karistas T.N rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, seega oluliselt alla LS § 223 lg-s 1 sätestatud rahatrahvi keskmist trahvimäära, mis on 151,5 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 Menetlusaluse isiku T.N tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Samas on T.N oma tegu kahetsenud, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. T.N süüd suurendab asjaolu, et tema käitumine ei päädinud üksnes varalise kahjuga, vaid et jalgrattaga liigelnud K.U. sai ka tervisekahjustusi. Samas räägib menetlusaluse isiku kasuks see, et K.U. kehavigastused olid kergemat laadi ning ka tekkinud varaline kahju ei olnud suur. Lisaks iseloomustab T.N positiivselt tema käitumine pärast liiklusõnnetust, kus ta läks kohe K.U. juurde, aitas tolle tee äärde ning viis ka jalgratta tee äärde. Eelnevaid asjaolusid nende koostoimes hinnates võib väita, et T.N süü oli oluliselt alla keskmise. Karistusregistri teatise (tl 32) kohaselt ei ole T.N varem süütegude eest karistatud. Pärast käsitletavat väärtegu on ta toime pannud ühe liiklusalase väärteo, mille eest määratud 20 euro suuruse rahatrahvi on ta ära tasunud. Sellest teeb kohus järelduse, et T.N käitub valdavalt, sh ka liikluses õiguskuulekalt, ega pane suure tõenäosusega ka tulevikus analoogseid rikkumisi enam toime. Samas on kohus seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb T.N poolt toime pandud rikkumisse suhtuda ülima rangusega. Tema rikkumine on väga tõsine, kuna tema käitumisega oleks võinud kaasneda väga rasked tagajärjed. Tema tegu kujutas endast suurt ohtu mitte üksnes kaasliiklejate varale, vaid ka nende elule ja tervisele. Seega on ka õiguskorra kaitsmise huvides, et õiguskaitseorganid suhtuvad sellisesse üleastumisse ülima tähelepanelikkuse ja rangusega. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kohtuväline menetleja kohaldatud karistus ei ole ülemäärane ja järelikult tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 30.12.
18. a otsus väärteoasjas nr 2780,15,006683 rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Alusetu on T.N seisukoht, justkui ei oleks kohtuväline menetleja temale karistust määrates arvestanud ei tema kahetsuse ega sellega, et T.N puuduvad karistused varasemate liiklusalaste õigusrikkumiste eest. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas põhjendanud, millistel alustel toimus T.N-ile kohaldatud karistuse liigi ja määra valik ning seal on märgitud, et muu hulgas arvestas menetleja karistust määrates ka menetlusaluse isiku kahetsuse ning sellega, et T.N puudusid karistused varasemate liiklusalaste õigusrikkumiste eest. Et kohtuväline menetleja on nende asjaoludega arvestanud, tuleb välja ka Lõuna Prefektuuri 30.12.
19. a otsusest endast. Samas KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada 1 aastat. Kohtule avaldatu kohaselt on menetlusalune isik praegusel ajal töötu. Seetõttu on ilmne, et tal puudub hetkel regulaarne töine sissetulek ning et rahatrahvi kohene ühekorraga tasumine võib osutuda talle ebamõistlikult koormavaks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et T.N-ile tuleb anda võimalus tasuda rahatrahv osade kaupa 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4