lg 1 Toimepanemise aeg ja koht: 14.10.2015 kell 13:36, Pärnu mnt 180B, Tallinn Kaebuse esitaja B.I (xxx, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht puudub) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus Prefektuur, RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 10.11.2015 otsus väärteoasjas nr 2317,15,010606 ning teha väärteoasjas uus otsus. 2. Mõista B.I-le
lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 (kuuskümmend) eurot. 3. Võimaldada B.I tasuda mõistetud rahatrahv 60 (kuuskümmend) eurot osade kaupa 3 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 20 (kakskümmend) eurot igakuiselt viietestkümnendaks
lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Väärteomenetluses on kogutud kaks tõendit – fotod ja menetlusaluse isiku poolt menetluse käigus antud ütlused. V™S § 31 lg 1 alusel järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 63 lg 1 alusel tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Seega on mõlema väärteoasjas kogutud tõendi näol tegemist lubatud tõendiga väärteomenetluse läbiviimiseks. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub ning palub jätta kaebus rahuldamata. B.I kaebus oli määratud kuulamisele 06.01.2016 kl 11:00 Harju Maakohtu 11.12.2015 määrusega (tl 13). 04.01.2016 laekus Harju Maakohtule taotlus (tl 23-25), milles B.I taotleb väärteoasjas nr 4-15-10386 läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 28-29). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud B.I kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli kohaselt (VT toim lk 1) 14.10.2015 kl 13:36 juhtis B.I Tallinnas, Pärnu mnt 180B mootorsõidukit Mercedes-Benz E230 reg nr XXX sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal. Menetlusalune isik rikkus seega
lg 3 ning pani toime
lg 1 kvalifitseeritava rikkumise.
lg 3 kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.
lg 1 kohaselt juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT tl 2) juhtisin sedaani MB ja ristmiku punase tulega, sest ei tahtnud avariid tekitada.
Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on B.I tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT toim lk 1). 2 Väärteomenetluse seadustik tõendite kogumist ega hindamist ei reguleeri. V™S § 31 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid (V™S 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades). KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. KrMS § 63 lg 1 alusel tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlused, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlused ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole ei väärteoprotokolli koostamisel ega väärteootsuse tegemisel rikkunud väärteomenetlust ning seetõttu puudub ka alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks V™S § 132 p 3 alusel ja väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus on seisukohal, et B.I käitumine
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-11-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistri teatisest (VT tl 6) B.I kohta nähtub, et isikul puuduvad karistused. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja B.I-le
Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 (kuuskümmend) eurot. Leo Kunman Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.