Vastavalt 05.12.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1392867 (2317,15,012465) 05.12.2015 kell 06:57 Sääse tn 3, Tallinnas, Mustamäe tee ja Kiili tänavate vahel liikudes Kiili suunas juhtis E.M mootorsõidukit Mitsubishi Galant reg.nr XXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,49 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,54 mg/l +/-0,05 mg/l. Mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110EST nr. ARBK-0033, taatlemistunnistus TTRC-15-00187. Sellega rikkus E.M LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS §
Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles E.M-ile karistuseks LS §
Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga. Ta seletas, et jaanuarikuu algusest viibib haiguslehel seoses kallaletungiga (roide murd), tööle asub taas esmaspäeval, millega seoses ei saa puhkust võtta aresti kandmiseks, üldkasuliku tööd aga suudaks teha. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Menetlusaluse isiku E.M väärteoprotokollis nr AB1392867 märgitud ütluste kohaselt juhtis Mitsubishi Galanti joobes peaga. Oli soov sõita koju. Vabandab väga. - Isikusamasuse tuvastamise protokollist (05.12.2015) nähtuvalt andmete kontrollimisel tuvastati E.M-i isikusamasus. - Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk (05.12.2015) koos õiguste deklaratsiooniga, millest nähtuvalt tuvastati 23.10.2015 kell 07:39-07:43 E.M alkoholijoove (lõplik lugem 0,54 mg/l ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,49 mg/l; Dräger Alcotest 7110). - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati E.M sõiduki juhtimiselt 05.12.2015, sest ta juhtis sõidukit Mitsubishi reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. E.M kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 02.11.2014, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti E.M kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 10.06.2014, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - - Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millest nähtub, et sõiduk Mitsubishi Galant reg.nr XXXteisaldati asukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Tunnistaja Mihkel Kask ütluste kohaselt täites 05.12.2015 tööülesanded koos patrullpolitseinik Tarmo Poolaga ning teostamaks liiklusjärelevalvet Tallinnas, märkas kell 06:57 Mustamäe tee ja Sääse tn ristmikul sõiduautot Mitsubishi Galant reg.nr XXX, mis kiirendas väga intensiivselt. Otsustati sõidukit kontrollida, selleks anti patrullsõidukist 3471 sinise-punase vilkuriga peatumismärguande. Sõiduk peatatud kell 06:57 Sääse tn. 3 juures. Selgus, et sõidukit juhtis E.M ik.XXX, kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Samuti tuli isiku väljahingatavast õhust alkoholilõhna. Kontrollides isiku joovet indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 andis see positiivse tulemi 0,62 mg/l. Toimetasid isiku Rahumäe tee 6/1 tõendusliku alkomeetri juurde, millesse puhus sõidukijuht positiivse tulemi 0,49 mg/l. Sõiduk liikus mööda Sääse tn Mustamäe tee ja Kiili tn vahelisel lõigul, suunaga Kiili tn poole. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et E.M puudub juhtimisõigus. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on E.M 4 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 13.06.2015 KarS § 262 lg 1 järgi rahatrahviga, mis on tasutud. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning E.M-i süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49 mg/l. E.M-i käitumine sisaldab LS §
E.M-i käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on E.M varem kahel korral väärteokorras karistatud KarS § 262 lg 1 (avaliku korra rikkumine) järgi rahatrahviga ning kahel korral väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 1 ja lg 2) rahatrahviga ja arestiga, mis oli asendatud üldkasuliku tööga. Sellise käitumisega on E.M näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Kohus leiab, et arvestades E.M-i süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta, olles ka juhtimiselt kõrvaldatud ning antud juhul ta juhtis mootorsõiduki joobes, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. E.M-i puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Samas arvestab kohus ka E.M-i tervislikku seisundit käesoleval ajal ja asjaolu, et aresti kandmine võib tähendada töökoha kaotust. Kohus mõistab E.M-ile LS §
lg 2 järgi põhikaristusena aresti 15 päeva – sanktsiooni keskmise määra ulatuses. Harju Maakohtu 11.12.2014 otsusega karistati E.M samuti arestiga 15 päeva (mis asendati üldkasuliku tööga), kuid siis karistus mõisteti LS § 201 lg 2, 224 lg 2 ja 227 lg 2 järgi. Käesoleva otsusega mõistab kohus karistuse LS § 201 lg 2, 224 lg 2 järgi. Eeltoodud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on võimalik taaskord arest asendada üldkasuliku tööga, mis mõjutab E.M käituma seaduskuulekalt. 2 Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S § 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 113, 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada E.M LS §
S § 63 lg 1 alusel mõista arest 15 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 15 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata E.M üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.