← Eesti

4-15-8817/12

Väärteoasi nr 4-15-8817 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2016 Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-8817 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kal

§ 72lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel asendada D.F-ile 13.09.2013.

a väärteoasjas nr 249013002094 määratud rahatrahv summas 152 eurot, s.o 38 trahviühikut, millele vastab 4 päeva aresti, 5 (viis) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) nädal alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemine toimub Lõuna Prefektuuri kaudu. Üldkasuliku töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb D.F võtta ühendust Lõuna Prefektuuri menetlusteenistuse liiklusjärelevalvetalituse spetsialist Anžela Murumägiga (tel: 730 8786, 5770 5922 Tartumaa, Tartu, Riia 132-A216 anzela.murumagi@politsei.ee). Välja mõista D.F-ilt riigituludesse sundtoomise kulu 24 (kakskümmend neli) eurot ja 70 senti. Sundtoomise kulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le (EE891010220034796011 SEB PANK, EE932200221023778606 SWEDBANK), märkides viitenumbriks 10220912783395 ja selgituseks „väärteoasi nr 4-15-8817, sundtoomise kulu“. Kohtumäärus tuleb saata PPA Lõuna Prefektuurile, kohtutäitur Ivi Kalmetile ja D.F. 1

(3)Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 13.09.2013 tegi Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 249013002094 otsuse, millega määras D.F-ile rahatrahvi 38 trahviühikut, s.o 152 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 30.09.
  1. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati 14.04.2014 tema suhtes täitemenetlus nr 047/2014/
  2. 24.09.2015 teavitas kohtutäitur Ivi Kalmet kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 16.10.2015 esitas kohtuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus juhindudes

§ 72ja TMS § 201 otsustada tasumata rahatrahvi summas 152 eurot asendamine arestiga.

Kohus planeeris kohtuistungid 16.11.2015 ja 14.12.2015, kuid kuna D.F-ile ei olnud võimalik kohtukutset kätte anda, siis ta kohtuistungitele ei ilmunud. Kohtukutse kättetoimetamine ei õnnestunud ka politsei vahendusel, kes kontrollis süüdlase elukohta 02.12.2015 ja 08.12.2015, kuid isikut kohal ei viibinud. Kohtule teadaolev D.F-i telefoninumber xxxxxxxx ei ole samuti kättesaadav olnud. Tartu Maakohtu 22.12.2015. a kohtumäärusega kuulutati D.F tagaotsitavaks ning määrati, et tabamisel tuleb süüdlane sundtoomise korras toimetada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja. Isik tabati 03.04.2016 oma elukohas. 04.04.2014 kohtuistungil selgitas D.F, et tal ei ole rahatrahvi tasumiseks raha olnud. Sissetulekut teenib juhutöödelt, elukohas tööd ei ole. Kriminaalasja raames oli talle määratud elukohast lahkumise keeld, mistõttu ei olnud võimalik ka elukohast kaugemal tööd otsida. Rahatrahvi asendamisel on süüdlane valmis üldkasulikku tööd tegema. KOHTU SEISUKOHT

§ 72

lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. D.F ei ole tasunud talle karistuseks määratud rahatrahvi põhjendades seda rahaliste vahendite puudumisega. D.F-i sissetulekuks on ka praegu vaid juhutöödelt saadav tasu, millest karistuse tasumiseks ei piisa. Kuna D.F ei ole juba rohkem kui kahe aasta jooksul suutnud rahatrahvi tasumist alustada, ei ole tõenäoline, et ta selleks ka edaspidi võimeline oleks, mistõttu tuleb D.F-ile määratud rahatrahv asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. Kuna D.F on avaldanud valmidust üldkasuliku töö tegemiseks, siis tulenevalt

§ 69lg 1 on võimalik arest asendada üldkasuliku tööga.

D.F-ile määrati karistuseks rahatrahv 152 eurot, s.o 38 trahviühiku ulatuses.

§ 72

lg 2 ja § 69 lg 1 alusel vastab sellele 4 päeva aresti, millele omakorda vastab 5 tundi üldkasulikku tööd, sest üldkasulikku tööd ei mõisteta vähem kui 5 tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 nädala alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna aresti kandma. 2

(3)Üldkasuliku töö tegemine toimub süüdlase elukohajärgselt Lõuna prefektuuri kaudu ning töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb D.F endal võtta ühendust Lõuna Prefektuuri menetlusteenistuse liiklusjärelevalvetalituse spetsialist Anžela Murumägiga. Menetluskulud Kohus on seisukohal, et D.F-i sundtoomisega põhjustatud kulu tuleb KrMS § 173 lg 3 alusel D.F-ilt välja mõista. V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluse kulud ka erikulud ja § 176 lg 1 p 2 kohaselt on erikuluks muuhulgas sundtoomise kulu. Tartu Maakohus on 22.12.2015. a määrusega D.F-i kuulutatud tagaotsitavaks ja kohaldanud sundtoomist Jõgeva kohtumajja. KrMS § 173 lg 3 kohaselt hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. Väärteoasja materjalide kohaselt ei ole D.F olnud kättesaadav oma elukohas, kohtule ei olnud teada D.F-i asukoht ega muud kontaktandmed. Selleks, et tagada D.F-i kohalolek kohtuistungil ja asja lahendamine, pidas kohus vältimatuks kohaldada D.F-i sundtoomist. Sundtoomise kulude õiendist nähtub, et kui sundtoomine teostati väljaspool politseiasutuse struktuurüksuse asukohajärgset linna, on sundtoomise kulu 24,70 eurot. Selline kulu on tekkinud D.F-i enda süül, kuna tema on käitunud menetlust takistavalt ja tema kohaloleku tagamiseks ei olnud muud võimalust kui KrMS § 139 sätteid järgides kohaldada tema sundtoomist. Eelnevast tulenevalt tuleb sundtoomise kulu summas 24,70 eurot välja mõista D.F. Nimetatud summa tuleb hüvitada määruse resolutsioonis kirjutatud korras. Kohus lähtub määruse tegemisel

§ 69, § 72, V™S § 211. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.