KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.veebruaril 2016.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-142 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi P.O kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 10.12.2015 otsusele nr 2315,15,011687 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: P.O (sünniaeg XXX Eesti, elukoht xxx) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus otsustas:
- P.O kaebus rahuldada ja tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 10.12.2015 otsus väärteoasjas nr 2315,15,011687 P.O karistamise osas LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühikut, s.o 840 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks.
- Teha uus otsus, s.o tunnistada P.O süüdi LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.
- Täpsustada otsuse täitmise korda LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi osas: KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et P.O mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 №rdea pangas iga kuu 60 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber
- Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 10.12.2015 otsusega nr 2315,15,011687 karistati P.O LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, s.o. 840 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo osas kohtuväline menetleja lõpetas menetluse V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. 22.11.2015 koostatud väärteoprotokolli nr AB1426050 kohaselt 22.11.2015 kell 09:00, Rahu teel, Tallinnas, Harjumaal, Rahu teel, P.O juhtis mootorsõidukit Škoda Roomster reg.nr. XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, 43 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,48 mg/l +/- 0,05 mg/l. Mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST ARDM-0068, taatlustunnistus nr. TTRC-15-
- Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Liiklusregistril puuduvad juhi juhtimisõiguse kohta andmed ning isikul puudus esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument. Seega rikkus P.O LS § 69 lg 3, § 88 lg 1 ja § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kaebuse sisu 06.01.2016 esitas P.O kohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale, milles ta palus teha asjas uue otsuse, millega kergendada põhi- ja lisakaristust. Kaebuses märgitu kohaselt ta sai juhiload 14.05.2014 ja ei olnud kursis, millal alkohol läheb verest ära, nautis eelmise päeva õhtul õlut ja kujutas ette, et hommikul on kaine. Ta teab, et on süüdi ja palub südamest vabandust. Kaebaja elab Soomes, oli kolm aastat töötu, kuna 2012 aastal oli operatsioon ja vasaku jala lihased ei ole veel taastunud, mistõttu tal on raske tööd leida. Ta on kahe lapse üksikhooldaja ning vajab sõitmiseks autot. Juhiload olid kaasas, kukkusid autos maha. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsuse muutmiseks karistuse osas kaebuses toodud põhjendustel alused puuduvad. Väärteoasja menetlemisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud vääralt menetlus- või materiaalõigust ning kaebuses ei ole viidatud sellistele asjaoludele, millised võiksid kaasa tuua kohtuvälise menetleja tehtud otsuse tühistamise või muutmise, milletõttu kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu kaebaja käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isiku süü mootorsõiduki juhtimisel keelatud seisundis on suur. Karistust kergendav asjaolu on kahetsus, raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtuväline menetleja leidis, et P.O poolt kaebuses märgitud põhjendused juhtimisõiguse olulisuse kohta ei mõjuta tema süü suurust määral, mis annaks aluse karistuse kergendamiseks. Kohtuväline menetleja ei pea usutuvaks, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud rikkumine oli juhuslik. Kaebaja viis ennast enne mootorsõidukit juhtima asumist teadlikult ja tahtlikult alkoholi tarvitades juhile keelatud seisundisse. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud P.O kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti lõpetanud menetluse LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo eest V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna oli tõendatud, et P.O omab vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. 2 Kohtu hinnangul on P.O poolt toimepandud väärtegu LS § 224 lg 2 järgi on õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (22.11.2015), mille kohaselt tuvastati menetlusalusel isikul P.O joove 0,45 mg/l. Protokollis märgitu kohaselt eile õhtul P.O tarbis alkoholi ja läks hommikul sõitma autoga. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati P.O sõiduki juhtimiselt 22.11.2015, sest ta juhtis sõidukit Škoda Roomster reg.nr. XXX ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. Menetlusalune isik P.O andis ütlusi, et 22.11.2015 juhtis sõidukit reg.nr XXX. Alustas sõitu 08:00 XXX, sõitis Tallinna sadamasse, et sõita Soome, viimati pruukis alkoholi kl 12:
- Juhiluba hetkel ei olnud kaasas, aga on olemas. Kahetseb tehtud asja, seda enam ei juhtu. Tunnistaja Hans Univeri ütluste kohaselt 22.11.2015 ta oli tööl koos patrullpolitseinik Kiira Kuznetsovaga, teostas liiklusjärelevalvet Rahu teel, mille käigus peatas kell 09:00 sinise Škoda Roomsteri reg.nr. XXX. Sõiduki roolis oli P.O, kellel indikaatorvahendiga kontrollides tuvastati joove 0,45 mg/l. Isik toimetati Ida-Harju politseijaoskonda, kus mõõdeti tõendusliku alkomeetriga joove 0,43 mg/l. Isikul oli väidetavalt Soome juhiload, mida pikalt otsis, kuid ei leidnud ning ei saanud näidata. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 22.11.2015 kell 09:24-09:27 P.O alkoholijoove (lõplik lugem 0,48 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,43 mg/l; Dräger Alcotest 7110). P.O passi nr XXX koopia (22.11.2015). Soome ametivõimude vastus päringule P.O juhiloa ning sõiduki Škoda Roomster reg.nr. XXX kohta, millest nähtuvalt menetlusalune isik omab ajutist juhiluba Soomes, mille tingimuseks on automaatne käigukast. Sõidukil Škoda Roomster reg.nr. XXX on automaatne käigukast. P.O juhiloa koopia, mis tõendab, et isikul on kehtiv juhtimisõigus. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt Eestis P.O kehtivaid karistusi ei ole (15.01.2016). Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning P.O süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik P.O juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43 mg/l. P.O käitumine sisaldab LS 224 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik P.O, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi
- lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 3 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati P.O LS 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, s.o 840 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, lisakaristus on määratud LS § 224 lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni miinimummäära lähedases suuruses. Kohtuvälise menetleja otsuses on kergendava asjaoluna kajastatud kahetsust, kuid karistuse määramisel ei ole kergendavat asjaolu tegelikult arvestatud. Kohus leiab, et kahetsus on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ja seda tuleb arvestada karistuse mõistmisel. Riigikohtu praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-58-11, 3-1-1-77-11, 3-1-1-5213). Lähtudes Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-122-13 võib asuda seisukohale, et kohtuväline menetleja poolt kohaldatud rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks ei ole proportsionaalsed toimepandud rikkumisega. Kohus leiab, et mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad praegusel juhul P.O poolt toimepandu süü suuruse. Kohus leiab, et LS § 224 lg 2 vastava teo toime pannud isiku süü võib olla märksa suurem kui P.O praeguses asjas. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja karistuse määramisel ei arvestanud P.O isikut. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole P.O varem karistatud. Seetõttu kohus ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud. Arvestades seda, et P.O on pannud toime olulise rikkumise, tuleb siiski karistuse mõistmisel hinnata kõikide asjaoludega kogumis ning mõista seejärel süüle vastav karistus. Väärteoasja materjalide kohaselt kaebuse esitaja oli sõidukis üksinda, ei ohustanud kaasliiklejate elu, tervist või vara. Kõik nimetatud asjaolud viitavad sellele, et P.O liikluses ei kujutanud endast kõrget ohtu. Kohus ei pea vähetähtsaks asjaoluks ka seda, et P.O on varem olnud karistamata. Kohus nõustub küll kohtuvälise menetlejaga, et lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest P.O poolt toime pandud rikkumine ei ole vabandatav ja teda tuleb karistada. Kuid kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurusega, mis on üle kahe kolmandiku sanktsiooni ülemmäärast ning on seisukohal, et otsus väärteoasjas tuleb tühistada nii LS § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahvi 210 trahviühikut (840 eurot) suuruse osas kuid ka LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 4 kuuks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et põhikaristus on käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, kuid arvestades seejuures asjaolu, et menetleja on määranud põhikaristuse LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, peab võimalikuks seda vähendamist keskmise määrani, s.o 150 trahviühikut (600 eurot). P.O majandusliku olukorra kontekstis kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi, sest tema ülalpidamisel on kaks last, tema ise oli pikaajaliselt töötu ja temal on probleem tervisega. 4 Kohus leiab, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on käesoleval juhul ebamõistlik ja oluliselt piirab isiku võimalust tagada igapäevane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärgiks on eelkõige tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd (nt täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 2 tühistab kohus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 10.12.2015 otsuse väärteoasjas 2315,15,011687 P.O-le LS § 224 lg 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud karistuse osas ning teeb uue otsuse, millega määrab P.O-le LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi sanktsiooni keskmäära suuruses - 150 trahviühiku ulatuses, so 600 eurot, mida on võimalik KarS § 66 lg 2 alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul. Kohus tühistab LS § 224 lg 3 p 1 alusel P.O-le lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise neljaks kuuks. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5