, § 199 lg 2 p 4, § 274 lg 1, § 275, § 209 lg 2 p1, § 200 lg 1 järgi ja § 74 lg 2 alusel 1 aasta 10 kuug vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; 2) 31.05.2006.
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 ja § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 11 kuud vangistust; 3) 24.08.2006.
S § 61, § 65 lg 2 alusel 2 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust; 4) 09.07.2008.a Viru Maakohtu poolt KarS § 274 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel 7 kuud ja 10 päeva vangistust. Vabanes pärast karistuse kandmist kinnipidamiskohast 18.02.2009.a; 5) 01.10.2009.
S § 64 lg 1 alusel 5 kuud ja 10 päeva vangistust; 6) 18.11.2009.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ; 274 lg 1; 275 järgi 1 aasta 4 kuud vangistust, vabanes 04.03.2011. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole L.L-i vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes kindel elukoht puudub, samuti puudub töökoht. Vabaduses kuritarvitas alkoholi igapäevaselt, kuriteod valdavalt toime pandud alkoholijoobes. Korduvalt rikkunud katseaja tingimusi. Ei ole motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid ligi 62 eurot. Tartu Vangla hinnangul süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 76% ja vägivaldse kuriteo puhul 72%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta L.L-i ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on kinnipeetaval tuvastatud püsiv töövõimetus (80%) ja puude raskusaste, kuid käesoleval ajal on tähtaeg lõppenud ja L.L ei ole asunud töövõimetuse dokumente vormistama. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on kutsehariduse omandamise tahe ja alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammis, alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud (alkoholismivastane ravi). L.L seletas kohtuistungil, et ta ei soovi ennetähtaegselt vabanemist. Vabanemisel selgub, kus saab olema tema elukoht. Ta soovib minna tööle ja endale elatist teenida. Vanglas läbis kaks programmi. Õppis seal ja loodab saadud teadmisi kasutada. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse ning leiab, et L.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 alusel esinevad kõik formaalsed alused. Analüüsides L.L-i sisulisi aluseid asub prokurör seisukohale, et ei toeta tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist sisuliste aluste puudumise tõttu alljärgnevatel põhjustel. Kuigi L.L-i karistusaja kandmise lõpuni jäänud aega arvestades oleks ta otstarbekas vabastada, siis kindla elukoha puudumise tõttu ei ole seda võimalik teha. Samuti on L.L väljendanud seisukohta, et ta ei ole valmis kuritegelikust käitumisest loobuma, mistõttu ei saa järeldada, et karistus on oma eesmärgi täitnud. Kuna karistus ei ole käesolevaks ajaks oma eesmärki täitnud, siis puudub sisuline alus L.L-i vabastamiseks. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et L.L-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. Ta on ära kandnud enam kui pool teise astme kuritegude eest mõistetud vangistuse ajast ning KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tekkis tal õigus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisele. L.L-i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks puuduvad aga küllaldased materiaalsed alused. L.L ei ole elu- ega töökohta. L.L on küll tahe omandada kutseharidus, mis on töö leidmist soodustav asjaolu, kuid soovida jätavad L.L-i eluviisid. Tema eluviise mõjutab oluliselt alkohol. Elatusallika puudumine ning alkoholist mõjutatud eluviisid võivad teda tagasi viia kuritegelikule eluviisile. Sellest järeldub, et kinnipeetaval ei ole küllaldaselt materiaalset alust vabaduses toimetulekuks. Vangistusest tingimisi enne tähtaegselt vabastamise kor5ral kaasneb käitumiskontroll, mis on seotud kindla elukohaga. Elukoha puudumisel ei ole käitumiskontrolli ajaks kohustustuslike kontrollnõuete täitmine võimalik või on raskendatud. See asjaolu paneb kinnipeetava raskemasse olukorda kui karistuse lõpuni kandmine. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik L.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Positiivne on asjaolu, et L.L puuduvad distsiplinaarkaristused, mis iseloomustab positiivselt tema käitumist karistusajal. Ta on vanglas omandanud oskusi toimetulekuks ning see aitab kaasa tema paremale resotsialiseerumisele. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.