Obsah (5)

§ 199§ 169§ 65§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. septembril 2012. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-3949 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm

kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jane Pajus Süüdistatav J.Z § 169 järgi Isikukood: XXX; elukoht: XXXXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral: Tartu Maakohtu 15.08.2008. a otsusega

§ 199

lg 2 p 8 - § 25 lg 1, 2 järgi 4 kuulise tingimisi vangistusega 18 kuulise katseajaga Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Andrei Matvejev RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.Z

§ 169

järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada J.Z-ile mõistetud 3 (kolm) kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 15.08.2008. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 4 (nelja) kuu võrra ja mõista J.Z-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 (seitse) kuud vangistust. 1

§ 69

lg 1 alusel asendada J.Z-ile mõistetud 7 kuu pikkune vangistus vangistus 420 (neljasaja kahekümne) tunni üldkasuliku tööga. J.Z-ile üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

§ 69

lg 3 alusel 1 (üks) aasta.

§ 69

lg 4 alusel kohustada J.Z üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas –
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena osa sundrahast, s.o 200 (kakssada) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha osa 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot välja mõistmata. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et J.Z-ilt on õigus menetluskulud summas 200 eurot tasuda 10 (kümme) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on J.Z kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 20 (kakskümmend) eurot kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Juhul, kui J.Z ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on
6. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu J.Z süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana on 27.11.2008 Tartu Maakohtu otsusega nr 2-08-65678, mis jõustus 07.01.2009, A.D. kasuks alates 07.10.2008 oma alaealise lapse K.V. (ik XXX) ülalpidamiseks väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest kuritahtlikult kõrvale hoidunud ajavahemikul 07.10.2008 kuni juuni 2010 ja august 2010 kuni september 2011 ning jätnud maksmata kohtu poolt välja mõistetud elatusraha, mille suurus on 2175 krooni s.o 139,01 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Seega tema, hoidudes vanemana kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime

§ 169järgi lapse ülalpidamiskohustuse rikkumisena kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Süüdi tunnistada J.Z

§ 169

järgi ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 15.08.2008 otsusega mõistetud 4 kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 7 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendada J.Z-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb J.Z teha (7X30)x2 = 420 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 12 kuud.

§ 69

lg 4 kohaselt on J.Z kohustatud üldkasuliku töö sooritamise tähtajal järgima

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et J.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.Z-i süüdi tunnistada

§ 169järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga kahju ei tekitatud, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas J.Z-i menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on 290 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, 3 kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. J.Z-i kaitsja taotles menetluskulude vähendamist, kuna tema miinimumpalgast peetakse kinni elatis. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, kuna J.Z-i sissetulekuid arvestades käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada ja mõista sundrahast välja 200 eurot. J.Z maksab lapsele elatist, ta kasvatab koos elukaaslasega ka teist alaealist last. Vähendatud sundraha summa ühe korraga tasumine käib J.Z-ile tema sissetulekuid arvestades samuti üle jõu, mistõttu tuleb anda talle võimalus tasuda menetluskulusid ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ingeri Tamm Kohtunik 4