2.3 Lugeda L.A-lt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja algust alates käesoleva otsuse jõustumisest. 2.4 Lugeda rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtajaks käesoleva kohtuotsuse jõustumine. Põlva 3. Käesolev kohtuotsus kätte toimetada kohtumenetluse pooltele – menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavaks saamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse teatavaks saamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal menetlusaluse isiku Kaevatava otsuse sisu Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 28.05.2012 otsusega väärteoasjas nr 2650,12,000789 on L.A karistatud
§-de 223 lg 1 ja 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses so 800 eurot ühes
L.A karistati selle eest, et tema 25.03.2012 kell 05.30 juhtis Laheda vallas Põlva maakonnas Võru-Põlva maantee 17. kilomeetril sõiduautot BMW 520 seisundis, kui alkoholisisaldus ühes grammis veres oli 1,24 mg/g ning ei kohandanud oma sõidukiirust selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, mille tagajärjel kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis teelt välja vasakule vastu liiklusmärki nr 135a ja sealt edasi kraavi. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai juht L.A kerge tervisekahjustuse ja varaline kahju põhjustati AS-ile Põlva Teed liiklusmärgi purunemisega ja sõiduautole BMW tekitatud vigastustega. Otsuse kohaselt rikkus L.A
§-de 69 lg 5 ja 50 lg 3 p 1 nõudeid, pannes sellega toime
L.A rikkus ka
lg 11 p 2 nõudeid, pannes sellega toime
Kaebaja nõue ja põhjendused L.A on kohtuvälise menetleja otsuse peale 15.06.2012 esitanud Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada otsuse lisakaristuse osas. Kaebuse kohaselt on juhtimisõigus L.A-le hädavajalik tööülesannete täitmiseks. Juhtimisõiguse äravõtmine tähendab sisuliselt töökoha kaotust. Sellisel juhul puuduks aga igasugune võimalus tasuda määratud rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja on kaebuse kohta 13.08.2012 esitanud kirjaliku seisukoha (tl 8), milles vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Karistuse mõistmisel on arvestatud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja leiab, et mootorsõiduki juhi poolt alkoholi piirmäära ületamine mootorsõiduki juhtimisel on üks raskemaid liikluseeskirja rikkumisi, mis võib endaga kaasa tuua väga raskete tagajärgedega õnnetusi. Seega on ka määratavad karistused selle rikkumise toime pannud isikule karmid. Juhtimise momendil oli L.A veres etanooli mitte vähem kui 1,24mg/g. Sellisest joobest oleks menetlusalune isik pidanud aru saama ja mitte istuma sõidukirooli. Kuna menetlusalune isik lisaks alkoholi piirmäära ületamisele põhjustas ka varalise kahjuga ja tervisekahjustusega liiklusõnnetuse, on tema süü antud väärtegude toimepanemisel väga suur. Seetõttu rakendati menetlusaluse isiku suhtes ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist sanktsioonis toodud minimaalses ulatuses. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kuna kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, lahendab kohus asja V™S § 120 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteo asja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja 2
§-de 50 lg 3 p 1, 69 lg 5 ja 33 lg 11 p 2 nõudeid ja tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud
§-de 224 lg 2 ja 223 lg 1 järgi. Liiklusõnnetuse aktist ja sündmuskoha skeemist ja vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtuvalt on sündmuskohaks Põlva maakonnas Laheda vallas Võru-Põlva maantee
lg 11 p 2 kohaselt juhil on keelatud juhtida sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem. L.A veres on kindlaks tehtud alkoholisisaldus 1,24 mg/g. Seega on L.A rikkunud
§-des 69 lg 5 ja 33 lg 11 p 2 sätestatut. Kohtu hinnangul L.A süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Toimepandu on kvalifitseeritav
Kohtu hinnangul ei saa
lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo koosseisu sisustada
lg 3 p 1 sätestatu rikkumisega, nagu on seda tehtud kaevatavas otsuses ( otsuse osas, kus menetleja on väärtegusid kvalifitseerinud). Nimetatud säte reguleerib juhi kohustusi sõidukiiruse valikul ega ole kuidagi seostatav sõiduki juhtimisega alkoholi piirmäära ületades.
lg 3 p 1 kohaselt järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Küll on
lg 3 p 1 asjakohane teise L.A-le etteheidetava teo koosseisu sisustamisel so liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus (
Kaevatava otsuse osas, kus kohtuväline menetleja on kirjeldanud väärtegu, on L.A-le etteheidetetava väärteo koosseisu ka selliselt sisustatud. Seega esineb kaevatava otsuse erinevates osades mõningane vastuolu. Kuid see ei anna iseenesest alust kaevatava otsuse tühistamisele. Kohtuvälise menetluse käigus on L.A-le muuhulgaks ette heidetud seda, et ta ei valinud sellist sõidukiirust, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, mille tagajärjel kaotas sõiduk juhitavuse, sõitis teelt välja, mille tagajärjel tekkis liiklusmärgi purunemise näol AS-ile Põlva Teed varaline kahju ning varaline kahju sõiduautole BMW tekitatud vigastustega, samuti L.A-le kerge tervisekahjustus. Kohtu hinnangul uuritud tõendid (sündmuskoha vaatlusprotokoll ja sellele lisatud liiklusõnnetuse skeem koos fototabelitega, sõiduki vaatlusprotokoll koos fototabelitega, asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega ja menetlusaluse isiku menetluse käigus antud ütlused) kogumis tõendavad, et L.A, juhtides 25.03.2012 kell 05.30 Põlva 4
Endale kahju tekitamine ei ole karistatav. Liikusseaduse § 223 lg 1 kohaselt on karistatav teisele isikule varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Kohtu hinnangul ei ole L.A kohtuvälise menetluse käigus õigeks võtnud asjaolu, et liiklusõnnetuse 25.03.2012 põhjustas tema sõidukogemustele, teeoludele, ilmastikutingimustele mittevastava sõidukiiruse valik. Menetlusaluse isiku väitel kaotas auto juhitavuse vasakpoolse esimese rehvi purunemise tõttu. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelitest nähtub, et liiklusõnnetuse järgselt on sõiduauto BMW 520 registrimärgiga TFR642 vasakpoolne esirehv tühi. Sama nähtub sõiduki vaatlusprotokollile lisatud fotobelitest. Vaidlusalune rehv on asitõendiks ja seda on ka vaadeldud. Vaatluse käigus on rehvil kindlaks tehtud kaks sisselõiget ja veljel muljumisjäljed. Kohtu hinnangul on ka eriteadmisi kasutamata võimalik asuda seisukohale, et rehvil olemasolevad vigastused on seostavad pigem teelt väljasõiduga, kui rehvi eelneva purunemisega. Kuna L.A oli mootorsõidukit juhtima asudes ka alkoholi tarvitanud, on eluliselt usutavam, et õnnetust ei põhjustanud mitte väidetav rehvi purunemine, vaid nimelt asjaolu, et alkoholi tarvitanuna ei valinud Sander oma sõidukogemustele vastavat kiirust, mille tulemusena auto kaotas juhitavuse. Kohus leiab, et L.A rikkus
lg 3 p 1 sätteid ning selle ja koosmõjus
lg 11 p 2 rikkumise tagajärjel tekitas varalise kahju As-le Põlva teed ning JM Bolags Grupp AB-le. Kohtu hinnangul L.A süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Toimepandu on kvalifitseeritav
Eeltoodu alusel kohus leiab, et L.A süütegu on kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud
§-de 223 lg 1 ja 224 lg 2 järgi. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid, mõistes karistuse raskemat süütegu ettenägeva
rikkumisi. Antud juhul kaasnes sellega ka varalise kahjuga liiklusõnnetus. Vähetähtis pole seegi, et pani L.A asetas otsesesse ohtu sõiduautos olnud reisijate elu ja tervise.
lg 2 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.
lg 3 p-de 1 ja 2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud ( punkt 1) ning kolmest kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud ( punkt 2). L.A on karistatud
lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses so sanktsiooni keskmisest veidi suuremas määras ja
lg 3 p 2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks so sanktsiooni minimaalses määras. Kaevatavast otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluna KarS §-s 57 lg 1 p 3 sätestatud asjaolu so süü puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtu arvates puudub alus kaevatava otsusega L.A-le määratud karistust muuta, kuna see on kooskõlas KarS §-s 56 lg 1 sätestatuga. Küll aga on kohtuväline menetleja kohtu hinnangul L.A-le lisakaristuse kohaldamisel ebaõigesti tuginenud
§-le 224 lg 3 p 2. L.A väärteoasja toimikus ja kaevatavas otsuses puuduvad igasugused andmed selle kohta, et L.A oleks varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes või alkoholi piirmäära ületades. Sellisele asjaolule ei ole viidanud kohtuväline menetleja ka oma kirjalikus seisukohas. Seetõttu tuleb kaevatavat otsust lisakaristuse määramise osas muuta, lugedes L.A lisakaristuseks
Menetlusaluse isiku väide, et lisakaristuse tõttu kaotab ta töö, ei ole antud juhul küllaldaseks aluseks karistuse muutmisele. Juhtimisõiguse äravõtmine on ajutine piirang ja antud juhul ka küllaltki suhteliselt lühiajaline. Seetõttu puudub alus arvata, et lisakaristuse kohaldamise tõttu L.A satuks väga raskesse olukorda. Arvestades menetlusele kulunud aega ja asjaolu, et L.A kaebuses rahatrahvi määramist ja selle suurust üldse ei vaidlustanud, on L.A trahvi tasumiseks vajalike rahalisi vahendeid olnud võimalik koguda käesoleva ajani. V™S § 132 p 1 alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ja L.A-le määratud karistuse muutmata. Kohtuvälise menetleja otsust tuleb täpsustada eespool märgitud asjaoludel, lisaks ka karistuse kandmise tähtaja osas. Kaevatavas otsuses on nii rahatrahvi tasumise tähtaeg kui juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja algus ja lõpp seostatud selle otsuse eeldatava jõustumise päevaga, kuid kaebuse esitamise tõttu otsus ei jõustunud. Vältimaks arusaamatusi karistuse kandmisel peab kohus põhjendatuks kindlaks määrata, et rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt käeoleva otsuse jõustumise ajaks ning lisakaristus kuulub kandmisele alates käesoleva otsuse jõustumisest. V™S § 199 lg 2 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kohtunik Rita Kulberg 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.