1-09-8092/14

1-09-8092 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-8092 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. detsembri 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu R.G määruskaebus. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. detsembri 2010 määrus muutmata ja süüdimõistetu R.G määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu 03.12.2010 määrusega jäeti R.G temale Pärnu Maakohtu 24.09.2009 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Pärnu Maakohtu 24.09.2009 otsusega mõisteti R.G süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja karistati 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 64 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 26.03.2009 otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistusaja algus 23.09.2009 ja lõpp 20.11.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole R.G tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. R.G on küll ära kandnud poole mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, kuid kriminaalhooldaja on ettekandes välja toonud R.G kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: alkoholi tarvitamine, suhtlusringkond, kuhu kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, sissetuleku puudumisest tingitud majanduslik kitsikus. R.G puhul on tegemist isikuga, keda on varem korduvalt karistatud, ka tingimisi vangistusega, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole eelnevad karistused vajalikku mõju avaldanud ning on kõrge risk, et võib jätkata vabaduses analoogsete kuritegude toimepanemist. R.G on korduvalt ka vangistuse tingimustes karistatud distsiplinaarkorras, hetkel on tal viis kehtivat karistust, milledest viimased on määratud 26.08.2010 ja 02.09.
5. Samuti on ohufaktoriks asjaolu, et isikul puudub garanteeritud töökoht ja varasemalt on ta elatist teeninud enamalt just ebaseaduslikul teel. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust, et hoida ära tema kuritegelik käitumine. R.G poolt kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema eelnev elukäik ei anna selliseks veendumuseks alust. R.G ei ole ilmselgelt aru saanud, kui oluline on seadusekuulekas käitumine ning milliseid tagajärgi toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R.G esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi asub ta elama K S R keskuse varjupaika. Sotsiaalne võrgustik on tal olemas olnud ning on seda praegugi võimaluste piires. Ta leiab, et tema jaoks on oluline vabaneda just järelkontrolliga, et natuke tuge saada. Ta on vanglas töötanud 05.08.05.11.
6. R.G on motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt. Ta soovib asuda tööle, et hakata tasuma rahalisi nõudeid summas 28 545.14 krooni ja väljamõistetud elatist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R.G on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et temale mõistetud karistused ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. R.G suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et teda on vangistuses distsiplinaarkorras karistatud. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole ka ringkonnakohtul. Kohtule on seadusega antud õigus otsustada, kas vabastada kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest või mitte. Käesoleval juhul on maakohus võtnud arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Mati Kartau Aarne Sarjas -2 - Ago Kutsar