Obsah (5)
§ 76§ 199§ 68§ 266§ 64Toimik nr 1-08-15818 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.juunil 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-15818 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta H.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.05.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. H.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.03.2009 otsusega
§ 199
lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi ja karistatud
§ 68
lg 1 kohaldamisega vangistusega 5 aastat alates 14.06.2008.
§ 266lg 2 p 3 järgi mõisteti H.H õigeks.
Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2010 otsusega tühistati Viru Maakohtu 16.03.2009 otsus muuhulgas H.H õigeksmõistmises
§ 266
lg 2 p 3 järgi, mõisteti ta
§ 266
lg 2 p 3 järgi süüdi ja karistati vangistusega 3 aastat.
§ 64
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti H.H-le 5 aastat vangistust alates 14.06.2008. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.05.2010 otsusega jäeti ringkonnakohtu otsus H.H osas muutmata. 1
(3)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.06.2012 Kinnipidamisasutusest H.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isik omandab alates 01.09.2011 kutseharidussüsteemis keevitaja eriala. Alates 13.01.2012 osaleb riigikeele B2 taseme kursusel. Peale vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda vanemate juurde xxx. Enne vangistust töötas FIE-na. Vabanedes on isikul garanteeritud töökoht autojuht/mehaanikuna xxx. Vangistuses eelnevalt neljal korral distsiplinaarkorras karistatud. Isikut on mitu korda Liiklusseaduse alusel karistatud, mis näitab tema suhtumist ühiskonda. H.H puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritevad olud. Teisisõnu, kui isik alustab suhtlemist negatiivset mõju avaldavate isikutega või kui tekib soodne võimalus kiire majandusliku kasu saamise järgi, siis on alust järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Vangla toetab H.H ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemisel asuda elama vanemate juurde xxx. Samas on tal võimalus elama asuda elukaaslase juurde. xxx pakub kinnipeetavale tööd autojuhi-mehaanikuna. Kinnipeetava pere on materiaalselt kindlustatud ja nad on igati nõus teda aitama. H.H on 9 korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab neljandat korda. Isik on jätkuvalt toime pannud varavastaseid süütegusid, korduvkaristus viitab väljakujunenud käitumismustrile ja elustiilile. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid. Riskiks võib kujuneda ka impulsiivne käitumine vabaduses, kuna siis ei mõtle oma tegude tagajärgedele. H.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et H.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.
§ 76
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Enamuses süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteod on varavastased, kuid on ka toime pannud narkokuriteo. Isikut on varem ühel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Isikut on vabastatud ennetähtaega Harju Maakohtu 02.04.2007 määrusega katseajaga 1 aasta. Vabanes 13.04.2007 ennetähtaegselt vanglast. Katseaeg lõppes 12.04.2007 ja uue II astme varavastase kuriteo pani toime 03.06.2008 ehk 1 kuu ja 20 päeva peale katseaja lõppu. Viru Maakohtu 16.03.2009 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 15-57) on näha, et kinnipeetav organiseeris ja osales suures koguses juveelitoodete varguses. Kuriteoga teitatud kahjud on väga suured (2749927 krooni). Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus H.H puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2
(3)Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tulev lugeda, et isikomandab alates 01.09.2011 kutseharidussüsteemis keevitaja eriala. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav läbinud ühtegi sotsiaalabiprogrammi. Isikul on kehtivad isikuttõendavad dokumendid EV pass ka ID-kaart kehtivusega 22.07.
- Vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht vanemate juures aadressil Kükita xxx. Vabanedes on kinnipeetaval võimalus asuda tööle xxx autojuht- mehaanikuna. Kinnipeetava pere on valmis H.H igati aitama kuni viimase tööle saamiseni. Kohus leiab, et H.H ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades H.H poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (korduvad varavastased kuriteod, viimane kuritegu erakordselt ohtlik vargus), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uute kuritegude toimepanemine katseajal), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud asuda seadusekuulekale elule pani toime uued kuriteod. Isik oli juba enne tähtaega 2007 aastal vabastatud ja allutatud kriminaalhooldusele, kuid peale katseaja möödumist pani toime uue varavastase kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta H.H-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel töö- ja elukoha omamine ja lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat käitumist. Ta on vangistuses viibinud alates 14.06.2008 ja karistusaja lõpp on 14.06.
- Karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta , mis on pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu H.H temale Viru Maakohtu 16.03.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)