← Eesti

1-12-2537/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.

  1. a, Tallinn Kohtuasja number 1-12-2537 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Alina Koop Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi aeg ja koht 19.09.2012.a., Tallinn Kriminaalasi O.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja Andrei Ni süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 199 lg 2 p 8,9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 15.05.2012.a. otsus Apellandid süüdistatav O.H ja tema kaitsja Leelo Viil Prokurör Mairi Heinsalu O.H Süüdistatav Kaitsja isikukood XXX, kriminaalkorras karistatud 11 korda, viimati Harju Maakohtu 07.01.2008.a. otsusega KarS § 266 lg 2 p. 1, § 199 lg 2 p. 4,8 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 3 a 10 kuud vangistust (vabanes karistuse kandmiselt 29.03.2011.a.); elukoht XXXXXXX, Tallinn; vahi all alates 05.10.2011.a. Leelo Viil RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Harju Maakohtu 15.05.
  3. a otsus osaliselt, nimelt: a) O.H süüdimõistmises 24.08.
  4. a XXXXXXXX toime pandud episoodides ja 30.08.
  5. a varguse episoodis; b) O.H-le mõistetud karistuse osas; c) A A, M S, M L ja A U tsiviilhagide rahuldamise osas. varguse
  6. Teha uus otsus, millega mõista O.H mõlemas 24.08.
  7. a varguse episoodis ja 30.08.
  8. a varguse episoodis õigeks. Karistada O.H 1 aasta 6 kuu pikkuse 1

(6)vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra, mistõttu jääb lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust.
  1. A A, M S, M L ja A U tsiviilhagid jätta läbi vaatamata. Kannatanutel on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
  2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda.
  3. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või O.H-le mõistetud karistusele vastava tähtaja möödumisel. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanul on õigus esitada kassatsioon üksnes tsiviilhagi puudutavas osas. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu 15.05.
  5. a otsusega tunnistati O.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas maakohus karistust ühe kolmandiku võrra, tänu millele jäi karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. A N mõistis maakohus KarS § 22 lg 3 - § 199 lg 2 p 8,9 järgi õigeks. O.H mõisteti süüdi kokku kuues süstemaatilise varguse episoodis, millest viis on pandud toime sissetungimisega. Toimepandud vargused olid järgmised: • 19.07.2011 kella 05:30 paiku omastas O.H Tallinnas XXXXX maja juurest maast M V nimele väljastatud SWEDBANK’i pangakaardi maksumuseta ja juuresoleva PIN koodi ning võttis samal kuupäeval ajavahemikul kell 05:4405:46 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil nimetatud pangakaardiga XXXXXX XXX asuvas SWEDBANK’i sularahaautomaadist ilma M V arveldusarvelt ilma viimase nõusolekuta neljal korral sularaha kogusummas 640 eurot. • 13.08.2011 öösel täpselt tuvastamata kellaajal tungis ta, lõhkudes terrassiukse, XXXXXXXXXX asuvasse ja J L ile kuuluvasse ehitusjärgus eramusse, kus võttis J L ile kuuluvad integreeritava auruahju AEG, integreeritava induktsiooniplaadi NARDI, akutrelli METABO koos kahe lisaaku ja laadijaga, ketaslõikuri METABO, ketassae BOSCH, elektrihöövli BOSCH, kaks GROHE duši seinakinnitit, kolm HANSGROHE dušivoolikut, kolm käsidušši HANSGROHE ning dušisegisti VITRA, tekitades J L ile varalist kahju kokku 2325 eurot. • 24.08.2011 öösel täpselt tuvastamata kellaajal tungis ta sisse XXXXXXXX asuvasse ja A A kuuluva eramu kõrvalhoonesse, kus võttis M S kuuluva lastejalgratta FIREBALL 24’’, A A kuuluva nurgasae METABO ning maja hoovis olevast sõiduautost XXXXX reg nr XXXXXX M Sele kuuluva automaki PIONEER, tekitades M Sele varalist kahju 360 eurot ning A Aele varalist kahju 600 eurot. • 24.08.2011 öösel ajavahemikul kella 03:30-st kuni kella 07:00-ni tungis ta sisse XXXXXXXXXX asuvasse ja M L ele kuuluvasse eramusse, kus võttis M L ele kuuluva jalgratta GT AVELANCHE 2,0, jalgratta SCOTT ROCKWOOD, mootorsae 2
(6)PARTNER Professional, akutrelli MAKITA kohvriga, tööriistakohvri ning akutrelli MAKITA metallist kohvriga, tekitades M L ele varalist kahju kokku 1600 eurot. • 30.08.2011 öösel täpselt tuvastamata kellaajal tungis ta, eemaldanud akna ava ees oleva kile, XXXXXXXXXXa kinnistul asuvasse ja A U le kuuluvasse ehitusjärgus eramusse, kus võttis A U le kuuluva akutrelli MAKITA, elektritrelli MAKITA, ketaslõikuri MAKITA, tikksae BOSCH, ketassae AWD, mootorsae Husqvarna, Grohe vannitoasegisti, kaks rulli maja elektrikaablit, digifotoaparaadi CANON, elektri pikendusjuhtmeid ning erinevaid pisitööriistu, tekitades A U le varalist kahju kokku 1943 eurot. • ööl vastu 16.09.2011 kuni kella 05:05-ni ning teisel korral ajavahemikul 16.09.2011 kella 10:00-st kuni 18.09.2011 täpselt tuvastamata kellaajani tungis ta ukseluku lõhkumise teel XXXXXXXXXXX asuvasse E K ile kuuluva eramu kõrvalhoonesse ja võttis sealt E K ile kuuluvad jalgratta Cannondale XTR/XT, laste jalgratta GT Avalanche, maanteeratta Trek Madone, murutrimmeri Husqvarna, neli auto naastrehvi ning jope Icepeak, tekitades E K ile varalist kahju kokku 6212,17 eurot. A. Nit süüdistati selles, et ta aitas oma autoga E. Kruusilt varastatud asju ära toimetada, kuid A. Ni mõistis maakohus esitatud süüdistuses õigeks.
  1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav O.H ja tema kaitsja L. Viil. 2.1 O.H taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja talle kergema karistuse mõistmist. O.H väidab, et ei ole pannud toime 24.08.2011 öösel vargusi XXXXXXX asuvast eramu kõrvalhoonest, XXXXxx eramust ja asuvast kuurist, 30.08.2011 vargust XXXXXXXx, samuti 16.09.
  2. a aset leidnud vargusi aadressilt, XXXXXXXXXX. Süüdistatav märgib, et keeldus ka kohtueelses menetluses ütluste andmisest nende episoodide kohta, ja leiab, et teda on süüdi mõistetud üksnes kaudsete tõendite pinnalt ning in dubio pro reo põhimõtet rikkudes. Süüdistatav väidab, et prokurör veenis teda, et ta tunnistaks end kohtus süüdi, lubades, et kohus mõistab siis puhtsüdamlikku kahetsust arvesse võttes karistuseks 1 aasta vangistust, mida vähendatakse 1/3 võrra, kui ta aga end süüdi ei tunnista, mõistab kohus karmima karistuse. Võttis prokuröri ettepaneku vastu, tunnistas end kohtus täies ulatuses süüdi. Juures olid advokaadid, kes kõike kuulsid. 2.2 Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse ja menetluskulude väljamõistmise osas ning vastavalt kaitsealusele kergema karistuse mõistmist ning menetluskulude suuremas osas riigi kanda jätmist ja nende tasumiseks pikema tähtaja määramist. Kaitsja märgib, et maakohus ei ole käsitlenud O.H karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele aktiivsest kaasaaitamist. Kaitsja leiab, et need asjaolud esinesid ja neid tuleb arvestada. O.H käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil ja osaliselt ka kohtueelses menetluses annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, kuigi süüdistatav kahetsust sõnaliselt ei väljendanud. Eriti oluliseks peab kaitsja seda, et kõigis episoodides põhineb süüdimõistev kohtuotsus O.H ütlustel, süüdistatava poolt varguse toimepanemist tõendab üksnes kaudselt ka jälitusprotokoll tema kõnede eristuste kohta, millest nähtub, et ööl vastu
  5. a on O.H teinud kaks kõnet ja viibinud helistamise ajal Sakus. Kaitsja leiab, et võimalik on süüdistatava resotsialiseerumine lühemaajalise vangistuse ärakandmise järel. Süüdistatava eelnev korduv õigusvastane käitumine on seisnenud põhiliselt varavastaste süütegude toimepanemises. Kohus on jätnud tähelepanuta, et O.H ei ole pannud toime raskeid kuritegusid ning vargused on aset leidnud süüdistatava narkosõltuvuse, töö puudumise ning materiaalse olukorra tõttu. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude 3
(6)toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Menetluskulude osas märkis kaitsja, et KrMS §-st 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. O.H ei saaarvestatava sissetuleku tekkimist vanglatingimustes ega koheselt pärast vabanemist. Süüdistataval puudub ka muu vara. Harju Maakohtu otsuses on märgitud, et O.H oli varastamine ainus sissetuleku allikas. Nimetatud asjaolusid arvestades on põhjendatud menetluskulude suuremas osas riigi kanda jätmine ja nende tasumiseks pikema tähtaja andmine.
  1. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör palus jätta maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium nõustub O.H apellatsiooni väidetega, et teda ühe kaudse tõendi alusel süüdi mõistes on rikutud in dubio pro reo põhimõtet, kolme episoodi – 24.08.2011 aset leidnud kahe varguse episoodi ja 30.08.
  3. a varguse episoodi – osas. Seega tuleb maakohtu otsus O.H süüdimõistmise kohta neis episoodides tühistada KrMS § 337 lg 1 p 4 ja KrMS § 338 p 1 alusel ning teha uus otsus, millega mõista O.H neis episoodides õigeks.
  4. Tõenditeks, millele maakohus on nende episoodide puhul viidanud, on kannatanute ütlused ja 24.08.
  5. a episoodide puhul jälitusprotokoll, millest nähtub, et ööl, mil vargused toime pandi, on O.H teinud kaks kõnet ja viibinud helistamise ajal Sakus. Lisaks on kohus märkinud, et O.H on keeldunud nende episoodide osas kohtueelses menetluses ütlusi andmast ning ei soovinud ütlusi anda ka maakohtus, kuid tunnistas end süüdi. Kannatanute ütlused kinnitavad üksnes seda, et vargused on süüdistuses märgitud aegadel toime pandud ning annavad infot selle kohta, millised asjad on varastatud. Kuna O.H ise ütlusi andnud ei ole, pole maakohus 30.08.2011 varguse episoodis tuginenud üldse ühelegi tõendile, millele tuginedes saaks väita, et varguse pani toime just tema (maakohtu istungi protokolli kohaselt on ka selle episoodiga seoses uuritud tõendina jälitusprotokolli, kuid kohtuotsuses maakohus jälitusprotokollile tuginenud ei ole). Vastavalt KrMS § 60 lg-le 1 tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust mõista isik süüdi ainuüksi põhjusel, et ta on ise end süüdi tunnistanud, ilma, et tõendid kinnitaks seda süü omaksvõttu. Tõendamiseseme asjaolusid võib tõendada üksnes KrMS § 63 lg 1 nimetatud tõenditega. Vastus kohtu poolt KrMS § 237 lg 2 alusel esitatud küsimusele, kas süüdistatav tunnistab end süüdi, ei ole KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõend, see ei anna sisulist infot tõendamiseseme asjaolude kohta ning ütluste andmine lühimenetluses toimuva kohtuliku uurimise raames on reguleeritud eraldi KrMS § 237 lg-s
  6. 24.08.
  7. a varguste puhul on maakohus, kui jätta eespool kirjeldatud põhjusel kõrvale süüdistatava poolne süü tunnistamine, tuginenud selle tõendatuks lugemisel, et varguse pani toime just O.H, üksnes jälitusprotokollist nähtuvale asjaolule, et O.H oli 24.08.
  8. a Sakus, kust vargused toime pandi. Tegemist on kaudse tõendiga – see ei tõenda vahetult O.H viibimist kohtades, kust vargused toime pandi, vaid ainult samas piirkonnas. Riigikohus on oma lahendites seoses mingi asjaolu tõendatuks lugemisega kaudsetele tõenditele tuginedes korduvalt märkinud: „Kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul [tuleb] tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue 4
(6)kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis.“ (vt Riigikohtu 09.03.
  1. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-8-10 p 10 ja 08.03.
  2. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-15-12 p 14). Seega on Riigikohus sisuliselt asunud seisukohale, et vähemalt reeglina ei ole võimalik isikut süüdi mõista ainult ühele kaudsele tõendile tuginedes. Ringkonnakohus nendib, et ainuüksi infost, et O.H viibis ööl vastu 24.08.2011 kell 02:54 ja 04:17 tugijaamade XXXX (aadress XXXXXXX piirkond), ei saa teha tõsikindlat järeldust, et ta pani toime vargused XXXXX asuvast eramu kõrvalhoonest ning XXXXXXX eramust ja asuvast kuurist. Eelnevast tulenevalt tuleb O.H nimetatud 24.08.
  3. a ja 30.08.
  4. a episoodides õigeks mõista.
  5. O.H süüd 16.09.2011 toime pandud vargustes peab ringkonnakohus tõendatuks. Lisaks sellele, et 16.09.
  6. a tegi O.H oma mobiiltelefo nilt kell 5:05 kõne, asudes XXXXXXXXXXX) levialas, on tänu pealtkuulamisele (kd I; tl 102; 105a) teada ka selle kõne sisu. O.H ja A. N lepivad kokku kohtumise ja O.H teatab, et „tal on veel üks jalgratas“. A. N ütleb, et nad saavad kokku pimedas, varjus. See viitab, et jalgratas, mida O. N mainis, ei olnud sattunud tema valdusse seaduslikul teel. Kannatanu E. Kruusi ütlustest nähtuvalt olid varastatud asjade hulgas ka jalgrattad. Kohtukolleegiumi hinnangul on need asjaolud kogumis piisavad, lugemaks O.H süü nimetatud varguse episoodis tõendatuks.
  7. Seoses sellega, et ringkonnakohus mõistis O.H talle süüks pandud kuuest episoodist kolmes õigeks, tuleb maakohtu otsus tühistada ka mõistetud karistuse osas ja mõista O.H-le uus karistus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti valinud karistusliigiks vangistuse, kuid osalise õigeksmõistmise tõttu tuleb muuta karistuse määra. Ringkonnakohus märgib, et kuigi O.H mõisteti õigeks pooltes talle süüks pandud episoodides, ei tähenda see, et ringkonnakohus peaks mõistma talle poole kergema karistuse kui seda tegi maakohus. Uue karistuse mõistab ringkonnakohus, hinnates KarS § 56 lg 1 alusel isiku süüd, karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ning arvestades preventiivsete eesmärkidega. Ringkonnakohus arvestab seda, et tõendatud on O.H süü kolmes süstemaatilise varguse episoodis, millest kaks on pandud toime sissetungimisega. Seejuures lõhkus ta ühel korral ukse ja ühel korral ukseluku. Varguse toimepanemiseks kannatanute vara lõhkumine on kohtu hinnangul süüd suurendav asjaolu. Ühes episoodis jäi tekitatud kahju alla keskmise brutopalga (
  8. a II kvartali seisuga 900 eurot), kahes aga ületas keskmist palka vastavalt 2,6 ja 6,9 korda. Seega tekitati ühel korral kannatanule oluline kahju KarSRS § 8 punktis 1 tähenduses ning ühel korral jäi tekitatud kahju olulise kahju alampiiri lähedale. Seega tekitas O.H kannatanutele tuntava kahju. Varguse episoodid on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul. Kuigi kaitsja apellatsioonis on leitud, et kergendava asjaoluna tuleb arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, tuleb nõustuda maakohtuga, et O.H ei ole kahetsust avaldanud. Küll tuleb tõdeda, et 13.08.
  9. a episoodi osas esineb teine KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendav asjaolu – süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Nimelt tuleb arvestada, et selle episoodi puhul on tõendite kogumis oluline kaal O.H enda ütlustel. O.H on varem 11 korral kriminaalkorras karistatud ja uued kuriteod pani ta toime mõned kuud pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Seega ei saa kuidagi nõustuda kaitsja apellatsioonis väljendatud seisukohaga, et O.H oleks võimalik mõjutada lühiajalise vangistusega, s.t et süüle vastavat karistust tuleks kergendada eripreventiivseil kaalutlusil. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et O.H tuleb karistada 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, vähendades seda aga KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o 1 aastani.
  10. Kuna ringkonnakohus mõistis O.H 24.08.2011 ja 30.08.
  11. a episoodides õigeks, 5
(6)tuleb kannatanute A Ae, M Se, M L e ja A U tsiviilhagid jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. 9. Kuivõrd Harju Maakohus on jätnud menetluskulud osaliselt riigi kanda, ei too O.H osaline õigeksmõistmine kaasa maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude osas. Arvestades, et maakohus on jätnud riigi kanda kõik muud menetluskulud peale sundraha, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaitsja taotlust jätta menetluskulud riigi kanda veel suuremas osas kui seda on teinud maakohus. KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad riigi kanda apellatsioonimenetluse kulud. Sten Lind Julia Katškovskaja Malle Preimer 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.