1-11-5415 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-5415 (11260100182) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati

§ 25lg 2 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistati J.M kohtusaalis ning KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja alguseks 26.08.2011. Maakohus arutas lühimenetluses J.M-ile KarS §

§ 25

lg 2 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, isikuna, kes on vargusi toime pannud süstemaatiliselt, 08.01.2011 kella 20.40 paiku XXX asuvast kaupluses Maxima XX üritas varastada võõra vara omastamise eesmärgil ühe paari meeste poolsaapaid väärtusega 15,91 eurot, pani poolsaapad kaupluses jalga ja läbis kassaliini poolsaabaste eest maksmata, kuid vargus jäi süüdlase tahtest lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Võõra vallasasja äravõtmise katsega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, pani J.M toime KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtus tunnistas J.M ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Maakohus asus seisukohale, et tunnistajate M.T. ja M.T. ütlustega on tõendatud, et J.M proovis kaupluses Maxima jalga saapaid, millised ta jättis jalga ning läbis kassaliini nende eest maksmata. Eeltoodud ütlused kattuvad tunnistaja V.A. ütlustega, mille kohaselt peatas ta J.M pärast kassaliini läbimist ja J.M oli nõus jalas olevate saabaste eest maksma. Tegu jäi lõpule viimata, kaup tagastati. Eeltoodu tõendid kinnitavad J.M süüdistust KarS §

§ 25

lg 2 järgi – võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise katses, isiku poolt, kes on vargusi toime pannud süstemaatiliselt. Maakohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kõik kriminaalasja kohtulikul uurimisel kogutud tõendid on lubatavad, süüdistatava ja tunnistajate antud ütlused haakuvad kogumis teiste tõenditega ja annavad täpselt edasi juhtunu üksikasju. Ülaltoodu põhjal on leidnud täielikku tõendamist J.M poolt kuriteo toimepanemine KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. J.M on varem kriminaalkorras karistatud neli korda varavastaste kuritegude eest, seega on ta vargusi toime pannud süstemaatiliselt. Kuna J.M puudub töö, ei ole rahalist karistust määrata otstarbekas. -2 - Maakohus leidis, et arvestades karistuse eesmärke ja isiku eelnevate karistuste hulka ning asjaolu, et süüdistatav pani talle süüks arvatava kuriteo toime katseajal, tuleb ja on ainuvõimalik mõista talle toimepandud kuriteo eest reaalne vangistus. Maakohus asus seisukohale, et vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest J.M pani kuriteo toime katseajal, teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid ta ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

1. J.M kaitsja esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist J.M-ile mõistetud karistuse osas ning teha uue otsuse, millega mõista J.M-ile kergem karistus. Apellatsiooni põhjenduste järgi avaldas J.M kohtuistungil ja ka kohtumistel kaitsjaga, et tema ainuke soov on ükskõik millistel tingimustel vabadusse pääseda. J.M kinnitab, et on teinud oma tegudest tõsised järeldused ja rohkem ta midagi õigusevastast ei tee. Ta kavatseb edasi õppida T G. Samuti on tal soov asuda õppima XXXX. Kaitsja leiab, et kohus saab arvesse võtta J.M lubadusi edaspidi seadusekuulekalt käituda. Samuti tuleb arvestada, et kuritegu, mille J.M 08.01.2011 toime pani ei ole raske kuritegu ja jäi katse staadiumi, kahju ei tekitatud.
2. J.M esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsusega mõistetud karistuse vähendamist või määrata tingimisi karistus või ÜKT tunnid. J.M soovib, et talle mõistetakse mittevabaduskaotuslik karistus. Seoses vangistusega jäid tal pooleli õpingud V T G, samuti X- kategooria juhilubade taotlemine, mis oleks talle kasulik edaspidi töö leidmisel. Ta on aru saanud tehtud vigadest ja kahetseb tehtut. J.M palub arvestada karistust kergendava asjaoluna, et ta oli nõus kingade eest maksma, samuti andis ta puhtsüdamliku ülestunnistuse ning kahetses toimepandut. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, on seisukohal, et J.M ja tema kaitsja apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, maakohus on J.M-ile karistuse mõistmisel võtnud arvesse kõiki KarS § 56 sätestatud aluseid ning J.M-ile mõistetud karistus on vastavuses tema teosüüga ning selle vähendamiseks puuduvad alused. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest (lahendid nr 3-1-1-120-09; nr 3-1-1-82-11) võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei erine karistuspraktikast. Riigikohus on karistuse mõistmise osas märkinud, et KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-14-07 järgi tuleb karistuse mõistmisel süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. -3 - Ringkonnakohus leiab, et maakohus on mõistnud J.M-ile karistuse, mis on täielikus vastavuses tema teosüüga ning selle vähendamiseks puuduvad alused. Apellant ei nimeta olulisi asjaolusid, mis tingiksid karistuse kergendamise KarS § 57 järgi. J.M on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole tema suhtes kohaldatud kergemad karistused täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. J.M pani katseajal toime uue kuriteo Maakohus on mõistnud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral ning põhjendanud miks ei ole võimalik J.M-ile mõista rahalist karistust. Apellatsioonis nimetatud asjaolud õpingute jätkamine ning XXXX õppimine ei saa olla põhjuseks, mis tingiks J.M-ile mõistetud karistuse kergendamist või mittevabadusekaotusliku karistuse mõistmist. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja KrMS § 326 lg 2 kohaselt tuleb jätta läbi vaatamata. Maarika Kuusk Mati Kartau -4 - Aarne Sarjas