4-13-1463/7

4-13-1463 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2013.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-13-1463 (2330,13,001599) Väärteoprotokolli number AB1179623 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Natalja Bulanova Väärteoasi Alkoholiseaduse § 70 järgi Menetlusalune isik R.S isikukood xxx, elukoht xxx, EV kodanik, emakeel – vene keel, ei tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Narva Tunnistada R.S süüdi 13.03.2013.a avalikus kohas joobeseisundis viibimise eest, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, s.o alkoholiseaduse § 70 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 12 (kaksteist) päeva aresti. Karistuse alguseks lugeda 14.03.2013.a kell 18.
2. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o
3. märtsist 2013.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
4. aprillist 2013.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohus tuvastas R.S süüdistatakse selles, et tema 13.03.2013.a kella 13.45 viibis avalikus kohas /Joala 11, Narva/, olles alkoholijoobes, iseseisvalt liikuma polnud võimeline. Oma tegevusega R.S solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, so Alkoholiseaduse § 70 ettenähtud väärteo. Kohtuistungil ülekuulatud R.S andis ütlusi, et väärteoprotokoll on selge, ta ei tunnista oma süüd. Päeval ta võttis kaks klaasi veini. Ta napsitas baaris, aga ei olnud purjus. Ta tuli sõbra juurde /S T , xxx/, tahtis tema juures puhata, ei saanud magama jääda, palus T unerohtu. Külas ta ei tarvitanud alkoholi. R.S võttis unerohtu pärast kella 20.
5. See oli tugevatoimeline unerohi, mis mõjus tugevasti. Ta ei mäleta edasi, ta kaotas teadvuse. Kohtuistungil on avaldatud: – väärteoprotokoll, millest tuleneb, et R.S 13.03.2013.a kella 13.45 viibis avalikus kohas / Joala 11, Narva/, olles alkoholijoobes, iseseisvalt liikuma polnud võimeline (t.l.2); – kiirabikaart, millest tuleneb, et diagnoosiks oli pandud- alkoholijoove. Kaardis on märgitud, et R.S-i läbivaatuse hetkel olid tal pindmised haavad peas ja kriimustuse näol (t.l.6); -menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millest tuleneb, et R.S 13.03.2013.a oli külas sõbra juures, tarvitas alkoholi, seejärel otsustas koju minna (t.l.10). Maakohtu seisukoht Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et R.S-i süü on tõendatud. Kohtuistungil R.S selgitas, et ta ei ole nõus AS § 70, sest ta ei ole süüdi, ta ei olnud alkoholijoobes. Vaatamata sellele, et süüdistatav R.S ei tunnista oma süüd täielikult, R.S-i süü väärteo toimepanemises AS § 70 järgi on tõendatud kohtus avaldatud kriminaalasja materjalidega, nimelt: -väärteoprotokoll, millest tuleneb, et R.S 13.03.2013.a kella 13.45 viibis avalikus kohas / Joala 11, Narva/, olles alkoholijoobes, iseseisvalt liikuma polnud võimeline (t.l.2); – kiirabikaart, millest tuleneb, et diagnoosiks oli pandud alkoholijoove. Kaardis on märgitud, et R.S-i läbivaatuse hetkel olid tal pindmised haavad peas ja kriimustuse näol (t.l.6). Kohus leiab, et R.S tuleb süüdi tunnistada Alkoholiseaduse § 70 järgi, kuna oma tegevusega R.S solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. R.S-i ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed, kuna tema poolt kohtueelse ja kohtuliku uurimise käigus antud ütlused on oluliselt lahknevad. R.S-i poolt eeluurimisel antud ütlusi on kooskõlas kriminaalasja materjalidega. R.S ütles, et 13.03.2013.a ta oli külas sõbra juures, tarvitas alkoholi (t.l.10).Kohtuistungil R.S seletas, et ta tuli sõbra juurde, tahtis tema juures puhata, ei saanud magama jääda, palus Tomaševitšilt unerohtu. Külas ta ei tarvitanud alkoholi. Kohus leiab, et antud vastuolud on olulised. Seoses sellega on kohtul alust arvata, et R.S andis vastuolulisi ütlusi ja jätab need ütlused tõendite kogumist välja. Süüdistatava tegudes sisalduvad inkrimineeritava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav R.S otsese tahtlusega, s.t. teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab väärteo koosseisule ja soovis seda. 2 Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 juhindudes süüdistava süü astet, süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki. Peale selle kohus arvestab süüdistatava isikut, võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.S-i süüd raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. R.S on varem kohtulikult karistatud, tal on kustutamata karistus. R.S varem vastutusele võetud nii väärteo- kui ka kriminaalkorras, pärast vanglast vabanemist pani toime väärteo, talle oli määratud karistuseks trahv. Trahve ta ei tasu, seega ei ole rahaline karistus käesoleval ajal otstarbekas. Kuna R.S on isik, kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegelikku tegevust, seetõttu jõuab kohus järeldusele, et R.S-i suhtes on otstarbekas kohaldada arest. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 3