lg.2 p.9 järgi ja karistati 5-kuulise vangistusega.
lg.1 alusel arvestati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.12.2008-16.12.2008, s.o 2 päeva ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 kuud 28 päeva vangistust, mida
Katseaja kestel pidi F.N täitma
lg.1 p.1- 5 järgi ettenähtud kontrollnõudeid.
lg.2 p.2 alusel kohustati F.N katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus kriminaalasjas jõustus 05.05.2010. Erakorraline ettekanne Kriminaalhooldusametnik Jana Pruuns esitas 05.05.2011 maakohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada kriminaalhooldusalusele F.N-ile määratud katseaega ühe aasta võrra ning määrata talle täiendav kohustus –osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt rikkus F.N temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Katseajal pani toime väärteo, 19.03.2011 olles avalikus kohas alkoholijoobes, ei olnud võimeline rääkima ega isesesvalt kõndima, millega solvas ühiskondlikku moraalitunnet ja inimväärikust. AS § 70 alusel määrati F.N-ile rahatrahv 400 eurot. F.N kirjutas 04.05.2011 toimunud registreerimisel oma selgituses, et 28.03.2011 rikkus talle kohtu poolt määratud lisakohustust, toime pandud väärtegu kahetseb, palub karistust täitmisele mitte pöörata, vaid palub pikendada katseaega ja määrata lisa kohustus. Kriminaalhooldusametnik taotleb F.N-ile määrata veel üks täiendav kohustus, mis aitab F.N muuta oma sõltuvusainete tarbimist, ära tunda ning vältida sõltuvusainete tarbimise riskiga seotud olukordi. Eesmärkide elluviimiseks on vajalik katseaja pikendamine. Maakohtu määruse põhjendused Vastavalt
lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
MS §427 lg.1,
lg.4 või §75 lg.3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maavõi linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS §432 lg.1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Maakohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mille peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu on asunud paranemise teele, on püüdnud käitumiskontrollnõudeid ja kohustusi täita kohusetundlikult, olulisi käitumiskontrollnõuete rikkumisi ei ole esinenud, jätkab ravi OÜ Corrigos, on motiveeritud muutma oma eluviisi ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine ja täiendava kohustuse määramine. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku ettekandes tooduga selles osas, et katseaja pikendamine ja täiendav kohustus aitavad F.N muuta oma alkoholitarbimist ning vältida alkoholitarbimise riskiga seotud olukordi kui ka ellu viia hoolduskavas püstitatud eesmärgid. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada F.N-ile määratud katseaega ja panna talle erakorralises ettekandes nimetatud täiendav kohustus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus
MS §387 lg.1, §427, §432 lg.1. Anne PALMISTE Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.