4-11-1404/8

4-11-1404 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-11-1404 (2317,11,001749) Kohtunik Märt Toming Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 14.03.2011 koostatud otsus nr 2317,11,001749 I.U karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks. Kaebuse esitaja I.U, ik: XXX, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
3. Jätta I.U kaebus V™S § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
4. Tagastada I.U esitatud kaebus I.U-le ühes käesoleva määruse ärakirjaga. Edasikaebamise kord Vastavalt V™S § 189, 190, 192, 193 lg 1 sätetele võib kohtumenetluse pool käesolevale määrusele esitada määruse koostanud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest või kui määrus oli koostatud kirjalikus menetluses, siis päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 19 14.03.2011 koostatud otsusega nr 2317,11,001749 karistati I.U LS § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks selles, et menetlusalune isik 21.02.2011 kell 19.39 Tuisu 2a maja juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,27 +/- 0,05 mg. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik LE § 76 lg 3 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo. I.U esitas 07.04.2011 Harju Maakohtule kaebuse otsuse tühistamiseks, taotledes nii temale määratud lisakaristuse vähendamist 6 kuule kui ka trahvi vähendamist 200le eurole. Kohus asus oma 13.04.2011 määruses seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta V™S § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuivõrd kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. 1 Kohus tuvastas, et väärteoasjas koostatud otsuses on üheselt mõistetavalt märgitud, et „otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15-ne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 06.04.
5. Kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei esita otsuse peale kaebust ja rahatrahvi ei ole tähtaegselt täies ulatuses tasutud, pööratakse otsus V™S § 203 lõikes 2 sätestatud korras täitmisele“. Samas otsuses on ka üheselt mõistetavalt märgitud seda, et „otsus jõustub (kui kaebust ei esitata) 07.04.2011“. Seetõttu leidis kohus, et otsuses on märgitud nii kaebuse esitamise viimane kuupäev kui ka otsuse jõustumise kuupäev. Kaebus on esitatud kohtule 07.04.2011, so pärast edasikaebe tähtaja lõppemist ja otsuse jõustumise päeval. Kaebuses ei ole aga sõnagi märgitud sellest, et kaebus on esitatud pärast edasikaebe tähtaja lõppemist ja kaebuse esitaja ei ole ka taotlenud kaebetähtaja ennistamist, rääkimata kaebetähtaja möödalaskmise põhjendamisest mõjuvatel põhjustel. Vastavalt V™S § 118 lg 2 p 1 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega ülalmärgitud sätte sõnastusest saab teha vaid ühese järelduse selle kohta, et kuna kaebus on esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaja lõppemist ja kaebuse esitaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, siis ei saagi kohus kaebust läbi vaatama hakata. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse puudumisel ei saa ka kohus asuda võtma seisukohta selles osas kas tähtaeg oli mööda lastud mõjuvatel põhjustel või mitte, rääkimata siis seisukohavõtust kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas. Harju Maakohtu 13.04.2011 määrusele esitas I.U määruskaebuse ning Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik asus seisukohale, et Harju Maakohtu 13.04.2011 määrus kuulub tühistamisele ja I.U kaebus tuleb saata Harju Maakohtule arutamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu määruses asuti seisukohale, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lg 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seaduses või lepingust ei tulene teisiti. Seetõttu ringkonnakohus nõustus määruskaebuse esitajaga, et kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15 päevase tähtaja viimane päev oli 07.04.2011 ja menetlusaluse isiku poolt sellel kuupäeval esitatud kaebus oli seega esitatud tähtaegselt ning maakohtul puudus alus jätta kaebus läbi vaatamata kaebetähtaja möödumise alusel. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et I.U poolt tähtaegselt esitatud kaebuse mittetähtaegselt esitatuks lugemine maakohtu poolt on käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena V™S § 150 lg 2 mõttes, mis on vastavalt sama seadustiku § 148 p 3 kohtulahendi tühistamise aluseks. Väärteoasja materjalid tagastati Harju Maakohtule 11.05.2011 kaebuse arutamiseks Harju Maakohtus. Kohus asub seisukohale, et I.U kaebust ei ole võimalik kaebemenetluse korras läbi vaadata, kuivõrd kohus on endiselt seisukohal, et esitatud kaebus tuleb V™S § 118 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus on oma 02.05.2011 määruses maakohtu määruse tühistamisel lähtunud TsÜS § 135 lg 1 sätetest, mille kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et ringkonnakohus on kohaldanud seadust, mis ei kuulunud kohaldamisele. Vastavalt V™S § 2 sätetele kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi ning tegemist ei ole Halduskohtumenetluse seadustiku §s 5 sätestatud põhimõttega, mida ei saa Väärteomenetluse seadustiku kohaselt rakendada, sest see on V™S § 2 sätetega vastuolus. Isegi kui lähtuda TsÜS § 135 lg 1 sätestatud põhimõttest, siis on ringkonnakohtu määruses viidatud lõike 1 sõnastuses märgitud tähtaja 2 arvutamise erand üldisest tähtaja arvutamise põhimõttest ning selle erandi kohaselt võib seadusest või lepingust tuleneda teistsugune tähtaja arvutamise kord ning selline erandlik tähtaja arvutamise kord tulenebki V™S § 114 lg 4 sättest, seega TsÜS § 135 lg 1 märgitud seadusest. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et V™S § 114 lg 4 sätete kohaselt esitatakse üldmenetluses tehtud otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega eelmärgitud sätte kohaselt on üheselt arusaadavalt märgitud, et kaebuse esitamine on võimalik alates päevast, mil otsus on kättesaadav, mitte otsuse kättesaadavusele järgmisest päevast. Seega lõppes kaebuse esitamise tähtaeg 06.04.
6. Samasugusele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 29.11.2010 otsuses nr 3-1-1-90-10 ja 17.12.2011 otsuses nr 3-1-1-99-10, millistes on üheselt mõistetavalt märgitud, et kaebuse esitamise tähtaega hakatakse lugema alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning sellest tulenevalt on V™S § 114 lg 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. Nimetatud lahendites on leitud ka seda, et kohus saab mittetähtaegselt esitatud kaebust läbi vaadata vaid juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Vastavalt V™S § 2 sätetele kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt KrMS § 2 p 4 sätetele on aga kriminaalmenetlusõiguse allikateks muuhulgas Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Seetõttu lähtub kohus vaidlusaluses asjas eelmärgitud Riigikohtu lahenditest, mitte KrMS § 171 lg 1 või TsÜS § 135 lg 1 märgitud üldpõhimõttest. Kui kohus hakkaks I.U kaebust arutama olukorras, kus kaebus on esitatud pärast edasikaebe tähtaja möödumist ja ei ole esitatud taotlust tähtaja ennistamiseks, teeks kohus teadlikult kohtulahendi, mis kuuluks väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistamisele. Seetõttu leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb V™S § 118 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata ja esitatud kaebus kuulub ühes käesoleva määruse ärakirjaga tagastamisele kaebuse esitajale. Märt Toming kohtunik 3