järgi ja karistuseks mõisteti talle 9 (üheksa) kuud vangistust.
alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks kakskümmend neli kuud. Katseajaks allutati A.R kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustati teda katseajal järgima
1 toodud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel kohustati A.R käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
lg 1 p 1 alusel võeti A.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Katseaja alguseks oli 20.10.2011.a. Kohtuotsus jõustus 05.11.2011.a. Kriminaalhooldusametnik Siiri Bork on kohtule esitanud erakorralise ettekande nr 39719 A.R-ile määratud katseaja pikendamiseks 6 kuu võrra, kuna A.R on rikkunud kohtuotsusest tulenevat lisakohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt täitis A.R 13.12.11 registreerimiskohustust ning teavitas kriminaalhooldusametnikku, et oli juhtinud 07.12.11 alkoholijoobes mootorsõidukit ning politsei oli ta kinni pidanud. Täiendava informatsiooni juhtunu kohta küsis kriminaalhooldusametnik 13.12.11 Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnast. Rakvere politseijaoskond väljastas kriminaalhooldusametnikule väärteoprotokolli, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ning tunnistaja ülekuulamise protokolli. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtus, et isikul tuvastati 07.12.11 lõplikuks alkoholijoobeks 0.60 mg/l. Väärteoprotokollist nähtus, et A.R juhtis mootorsõidukit seisundis, kus 1 liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0.60 mg/l. Juhil puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning mootorsõidukil ei põlenud numbrituli. Isik rikkus Liiklusseadus § 69 lg 5, § 90 lg 1 p, § 40 lg 1 nõudeid. Väärteo kvalifikatsiooniks Liiklusseadus § 224 lg 2, § 201 lg 2, 242 lg 1. 13.12.11 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses põhjendas A.R juhtunut järgnevalt: "Juhtisin autot joobes. Sõmerul peeti mind kinni, auto numbrituli ei põlenud. Tuvastati joove". Lisaks on ettekandes avaldatud, et katseajal on hooldusalusega kohtutud neljal korral. Kohtumiste põhjal on koostatud riskihindamine ja hoolduskava. Isikule on tutvustatud tema õiguseid ja kohustusi. Samuti selgitati hooldusaluse kohtuotsusest tuleneva lisakohustuse mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikune täitmise kohustust ning 2 mittetäitmise tagajärgi. Hooldusalune väitis kriminaalhooldusametnikule, et peale süüdimõistvat kohtuotsust lasi Wismari haiglas paigaldada alkoholivastase preparaadi. Dokumenti selle kohta ametnikule esitama nõus ei ole, väites, et see on konfidentsiaalne. Vaatamata isiku ütlustele, et on tegelenud alkoholi probleemiga, juhtis A.R alkoholijoobes mootorsõidukit, pannes sellise teoga ohtu nii iseenda kui ka teised liiklejad. Juhindudes eeltoodust ei saa kriminaalhooldusametnik antud katseaja kulgu positiivselt hinnata. Karistusseadustiku (
) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel muu hulgas pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku Siiri Bork`i erakorraline ettekanne A.R-ile määratud katseaja pikendamiseks 6 kuu võrra, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. A.R on juba katseaja alguses rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ta on seda ka ise tunnistanud. Samas vaatamata A.R poolt avaldatule, et ta on tegelenud alkoholi probleemiga, juhtis ta uuesti alkoholijoobes mootorsõidukit, pannes sellise teoga ohtu nii iseenda kui ka teised liiklejad. Ka on A.R katseaeg on alles algusjärgus ning kriminaalhooldusametniku poolt koostatud hoolduskavas planeeritud tegevustega ei ole jõutud veel tegeleda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 427 lg 1 ja
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Siiri Bork`i erakorraline ettekanne rahuldada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.