4-11-3764/7

Väärteoasi 4-11-3764 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Imbi Kangur-Popova Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 31.08.2011.a. otsus väärteoasjas 2302,11,011332 A.N karistamises Liiklusseaduse § 227 lg.2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks Kaebuse esitanud isik A.N, isikukood xxx, elukoht xxx Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja A.N. Kohtuväline menetleja – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu LÕPPOSA Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 31.08.2011.a. otsus väärteoasjas 2302,11,011332 A.N karistamises Liiklusseaduse § 227 lg.2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks muutmata ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 19.12.2011.a. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.1; § 133-
2. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs 31.08.2011.a. väärteoasjas nr. 2302,11,011332 tehtud otsusega tuvastati et, A.N 26.07.2011 kell 16:38 TALLINN - PÄRNU - IKLA tee, 17 km juhtis mootorsõidukit esmase juhtimisõigusega asulavälisel teel sõidukiirusega 116+-4 km/h, millega ületas esmase juhtimisõigusega juhile lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 22 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Menetlusalune isik esitas vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid, tunnistab süüd ja kahetseb. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik A.N rikkus seega Liiklusseaduse § 50 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, ja § 481 määras kohtuväline menetleja A.N-ile Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel karistuseks – võtta ära A.N mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. KAEBUSE SISU A.N esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs 31.08.2011.a. otsusega väärteoasjas nr. 2302,11,011332 määrata rahaline karistus, sest tema töö on seotus auto juhtimisega samuti on temal perekonnas ainukesena mootorsõiduki juhtimisõigus. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud väärteoasja materjale, jõudis kohus veendumusele, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Väärteoprotokollist 1232466, mis koostati A.N suhtes 26.07.2011.a., on näha, et A.N 26.07.2011 kell 16:38 TALLINN - PÄRNU - IKLA tee, 17 km juhtis mootorsõidukit esmase juhtimisõigusega asulavälisel teel sõidukiirusega 116+-4 km/h, millega ületas esmase juhtimisõigusega juhile lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 22 km/h. Väärteoprotokolli koostamise hetkel sai A.N aru oma rikkumisest ning tunnistas oma süüd. A.N süü on tõendatud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga selle kohta, et tema sõitis 26.07.2011.a. TALLINN - PÄRNU - IKLA tee, 17 km sõidukiirusega 116 km/h. Tunnistaja Argo Ojasaar ülekuulamise protokolliga, millest nähtub, et A.N ületas 26.07.2011 TALLINN - PÄRNU - IKLA tee, 17 km kiirust, sõites 116 km/h. Hinnanud väärteoasja tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et A.N süü otsuses märgitud ajal ja kohas kiiruse ületamises on tõendamist leidnud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt juhtis ta sõidukit kiirusega 116+- 4 km/h, lubatud suurim sõidukiirus oli antud teelõigul 110 km/h, kuid esmase juhtimisõigusega juhile on 2 lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Protokollist nähtuvalt kiirust mõõdeti taadeldud kiirusmõõteseadmega, seade oli testitud sama päeva kell 08.00, oli töökorras. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Põhja Politseiprefektuur on hinnatud erialaselt pädevaks liiklusjärelevalve mõõtmise alal. Kuna mõõtmised on teinud pädev mõõtja taadeldud mõõtevahendit kasutades ja mõõtemetoodikat järgides, on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, mis tähendab, et mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõend on usaldusväärne. Seega kohus leiab, et on tõendamist leidnud, et A.N ületas lubatud suurimat kiirust mitte vähem, kui 22 km/h võrra, millega pani toime LS § 50 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistuse määramisel on arvestatud karistust kergendava asjaoluna tema süü tunnistamist, süü raskusastet, A.N isikut. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu (tl 7-25), millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma, määratud rahatrahvid on jäetud seadusega ettenähtud aja jooksul tasumata ning isik jätkab üha uute rikkumiste toimepanemist. Lubatud sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. A.N karistamine juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks, on proportsioonis toimepanduga ja vastab karistuse eri- ja üldpreventiivsetele eesmärkidele. Piret Liivo Kohtunik 3