, § 424 järgi, N.P süüdistuses
järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sofja Hristoforova Süüdistatavad T.M Elukoht Xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx. Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 6l korral, neist viimane: -08.06.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
, § 119 järgi vangistusega 1 aastat,
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 13.07.2010.a. N.P Elukoht xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx. Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 5l korral, neist viimane: - 10.06.2002.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 107 lg 2 p 1 järgi vangistusega 7 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 13.07.2010.a. Kaitsjad Vandeadvokaadid Vladimir Rogulski, Irina Žurina 1 1-11-8753 RESOLUTSIOON 1) Tunnistada T.M süüdi
Tunnistada T.M süüdi
Vastavalt
lg 1, lugedes üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista T.M-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada T.M vangistusega 1 (üks) aasta. Karistusaega arvestada alates 07.09.2011.a. T.M-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis.
lg 1 alusel võtta T.M-ilt ära 3 (kolmeks) aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus vanglast vabanemise päevast. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 kohustada T.M viie tööpäeva jooksul vanglast vabanemise päevast arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 2) Tunnistada N.P süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada N.P vangistusega 6 (kuus) kuud. Karistusaega arvestada alates 07.09.2011.a. N.P-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Mõista T.M-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Vladimir Rogulski eeluurimisel osutatud õigusabi eest 95 (üheksakümmend viis) eurot 87 senti, ekspertiisi tegemise eest 597 (viissada üheksakümmend seitse) krooni (ehk 38,16 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 4 (neli) eurot 65 senti, kaitsja Vladimir Rogulski 07.09.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 (sada kolmkümmend neli) eurot 22 (kakskümmend kaks) senti. Mõista N.P-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Irina Žurina eeluurimisel osutatud õigusabi eest 142 (ükssada nelikümmend kaks) eurot 15 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 4 (neli) eurot 65 senti, kaitsja Irina Žurina 07.09.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 138 (sada kolmkümmend kaheksa) eurot 18 2 1-11-8753 (kaheksateist) senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-118753, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 30.09.2011.a I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKUTE SÜÜDISTUS T.M-i süüdistakse selles, et tema 14.06.2010.a kella 01.15 paiku juhtis joobeseisundis (tema veres alkoholisisaldus moodustas 2,14+/-0,06 mg/g, mis ületab Liiklusseaduse § 20 lg 3-1 p 1 sätestatud alkoholipiirimäära 1,50 mg/g) sõiduautot Ford Escort reg.nr 263 AYV, sõites sellega Narvas, Sepa 5 maja juures, kus oli politseipatrulli poolt ootorsõiduki juhtimise kinnipeetud, seega pani T.M pani toime m joobeseisundis, s.o.
Lootsi 4 asuvas baaris korduvalt lõi Xxx´it rusikaga vastu nägu ja kui kannatanu kukkus, siis lõi ka maas lamavat kannatanut vastu pead ja nägu, tekitades kannatanule füüsilist valu, ninaluude murdu, huule ja suuõõne lahtise haava, pealaenaha pindmise vigastuse, seega pani T.M toime teise inimese löömise, e. kehalise väärkohtlemise, st.
N.P süüdistatakse selles, et 01.07.2010.a kella 04.30 paiku, viibides alkoholijoobes Narva-Jõesuus, Suur-Lootsi 4 asuvas baaris korduvalt lõi Xxx´it rusikaga vastu nägu ja kui kannatanu kukkus, siis lõi ka maas lamavat kannatanut vastu pead ja nägu, tekitades kannatanule füüsilist valu, ninaluude murdu, huule ja suuõõne lahtise haava, pealaenaha pindmise vigastuse, seega pani N.P pani toime teise inimese löömise, e. kehalise väärkohtlemise, st.
II KOHTUISTUNG Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad end süüdi täielikult. Süüdistatavad ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised asja materjalid: 3 1-11-8753 Väärteomenetluse lõpetamise määrus (lk 2) Väärteoprotokoll (lk 3) Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (lk 4) Joobeseisundi tuvastamise saatekiri ning vereproovi uuring (lk 5, 8) Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 9) Tunnistaja Xxx´i ütlused (lk 12) Tunnistaja Xxx´i ütlused (lk 24 – 26) Tunnistaja Xxx´i ütlused (lk 58 – 60) Kannatanu Xxx´i ütlused (lk 19 – 21, 42 - 44) Kahtlustatava T.M-i ütlused (lk 14 – 17, 35 - 38) Kahtlustatava N.P ütlused (lk 28 – 31) Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatavate, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud kõik kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et T.M-i ja N.P süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. T.M-i poolt toimepandud m ootorsõiduki juhtimine joobeseisundis Antud kuriteo toimepanemine T.M-i poolt on tõendatud: Tunnistaja Xxxi ütlustega (lk 12), mille kohaselt 14.06.2010 kella 01.15 paiku tema poolt oli peatatud sõiduauto, mille autojuht T.M sooritas alkoholitesti, mille tulemus oli 0.98 mg/g väljahingatavas õhus. SA Narva Haiglas temale tehti ka vereproov. T.M oli rikkumisega nõus ning seletas, et eelmise päeva õhtul ta jõi viina. Vereproovi uuringuga (lk 8), mille kohaselt etanoolisisaldus T.M-ilt võetud vereproovis moodustas 2,14+/-0,06 mg/g. T.M tunnistas ennast selles kuriteos täielikult süüdi (lk 14-17) ning andis ütlusi, mis vastavad toimepandud kuriteo tuvastatud asjaoludele ning teistele asjas kogutud tõenditele. Xxxi peksmine Antud kuriteo toimepanemine T.M-i ja N.P poolt on tõendatud: Kannatanu Xxxi ütlustega (lk 19 – 21, 42 - 44), mille kohaselt ööl 30.06.2010 vastu 01.07.2010 ta valvas baari aadressil Narva-Jõesuu, Suur-Lootsi 4. Kella 02.30 paiku baari tuli neljast mehest koosnev seltskond, nende hulgas oli T.M ning N.P. Nad tellisid šašlõkki ja mahla. Kaasas neil oli kaks pudelit pipraviina. Mingi aja pärast üks mees läks ära. Ruslan teatas seltskonnale, et ta (Xxx) varem oli „ment“. N.P hakkas tema peale karjuma „musorok, tule välja“. Mingi aja pärast N.P tiris ära kailt päästerõnga. Ta läks välja, võttis tema käest päästerõnga, siis need mehed kolmekesi hakkasid teda peksma rusikatega. Ta kukkus maha ja nad jätkasid peksmist jalgadega. Järsku kaklus lõppes ja nad läksid ära. 4 1-11-8753 Tunnistaja Xxx´i ütlustega (lk 24-26), mille kohaselt ta saabus sündmuskohale pärast Xxxi peksmist. Nägi baaris ümberpaisatud lauda, purunenud pudelite klaasikilde, verejälgi baariruumis. Oli näha, et Xxx on läbi pekstud. Tunnistaja Xxx´i ütlustega (lk 58-60), mille kohaselt 30.06.2010 hilja õhtul ta tuli baari koos T.M, N.P ja veel ühe mehega, keda ta nägi esimest korda. Nad kõik olid alkoholijoobes. T.M tellis liha ja viina. Jõi paari pitsi viina, tundis, et ta on juba raskes joobes ja läks koju. Eeluurimisel tunnistas T.M ennast selles kuriteos süüdi (lk 35-38) ning seletas, et 01.07.2010 kella 01.00 paiku ta tuli koos N.P ning veel kahe mehega Xxxi baari selleks, et tarvitada alkoholi. Baaris oli ainult üks baarmen. Ta tundis baarmehi ära, see oli endine politseinik, kellega tal kunagi tekkisid probleemid. Nad tellisid liha. Baarmen tõi nendele liha ning ta kutsus ta lauda selleks, et vestelda vanadel teemadel tema ebaaususest. Baarmen jõi koos nendega viina. Puhkes tüli. Baarmen läks lauda tagant ära. Siis ta koheselt lõi baarmehi rusikaga kaks korda vastu nägu ja nende vahel algas kaklus. Nende juurde koheselt ruttas N.P, aga ta pole näinud, kas N.P lõi kannatanut või mitte. Eeluurimisel tunnistas N.P ennast selles kuriteos süüdi osaliselt (lk 28-31) ning seletas, et T.M-i ja baarmehe vahel puhkes tüli, kuna T.M vestluses baarmeniga riivas mingit politseid puudutavat teemat. Nagu ta sai aru, see baarmen oli endine politseinik ja kunagi T.M tekkisid temaga probleemid. T.M tõusis oma laua tagant püsti ja läks järgi baarmenile, kes läks ära nende juurest baarileti suunas. T.M jõudis temale järgi baari juures ning hakkas teda peksma, lõi teda rusikatega vastu nägu. Nende vahel algas kaklus. Nähes toimuvat ta kohe tõusis püsti ja ruttas nende juures selleks, et neid lahutada kuid baarmen lükkas teda kätega enda juurest eemale mille tõttu ta kukkus. Pärast seda, tõustes maast püsti, ta sekkus kaklusesse ning lõi kannatanut rusikaga vastu nägu selleks, et kuidagi ta maha rahustada. Pärast seda kannatanu jookses ära oma ruumi. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitse huvisid. T.M-i suhtes Süüdistatav T.M on varem mitu korda kohtu poolt karistatud, sealhulgas ka reaalse vangistusega, rahalise karistusega ning samuti vangistusega, mis oli asendatud üldkasuliku tööga. Ta pani kahe teise astme kuritegude toime, mõlemad kuriteod on toimepandud katseaja jooksul. T.M on varem karistatud isikuvastaste kuritegude eest. Sellega seoses kohus on seisukohal, et T.M on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega, kuna rahaline karistus ja vangistuse asendamine üldkasuliku tööga vajalikku tulemust ei andnud. Kohus on seisukohal, et karistus uue tahtliku kuriteo eest, ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Süüdistatava T.M-i karistuse kergendavaks asjaoluks
mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. 5 1-11-8753 Seoses sellega ning võttes arvesse ka pere ja töökoha olemasolu kohus määrab T.M-ile vangistus alla
ning
Kohus on seisukohal, et
järgi T.M-ile määratud karistus peab olema raskem, kui T.M-i kaasosalisel N.P, kuna just Terrehov oli konflikti ning kannatanu peksmise algatajaks. Kuna asja läbivaatamise ajaks 08.06.2010 kohtuotsusega määratud üldkasulikud tööd on täielikult täidetud T.M-i poolt, siis see karistus ei kuulu liitmisele antud kohtuotsusega mõistetud karistusele. Kohus pöörab samuti tähelepanu asjaolule, et T.M on varem korduvalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest ning vaatamata sellele taas juhtis sõiduautot joobeseisundis. Seoses sellega peab kohus vajalikuks kohaldada T.M-i suhtes
sätteid ning määrata temale
järgi lisakaristus – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalseks seaduses ettenähtud ajavahemikuks, st 3 aastaks. N.P suhtes Süüdistatav N.P on varem kohtu poolt karistatud isikuvastase kuriteo eest reaalse vangistusega ning pani uuesti toime isikuvastase kuriteo. Seoses sellega kohus on seisukohal, et ei ole otstarbekohane mõista N.P-le leebemat karistust (st
sanktsiooniga ettenähtud rahalist karistust) või asendada määratud vangistust üldkasuliku tööga. Kohus on seisukohal, et karistus uue tahtliku kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Ülaltoodu alusel kohus on seisukohal, et N.P on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Süüdistatava N.P karistuse kergendavaks asjaoluks
mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Ülaltoodu alusel ning võttes arvesse ka pere ja töökoha olemasolu, kohus määrab Tšibisovile vangistus alla
ettenähtud vangistuse keskmist määra ning vähem, kui tema kaasosalisele T.M, sest N.P ei olnud konflikti ja kannatanu peksmise algatajaks. Kuna süüdistatavatele on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatavate suhtes tõkendit vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. Innokenti Menšikov Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.