1-10-11330/23

Kriminaalasi nr. 1-10-11330 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. detsembril 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-11330 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Asja läbivaatamise kuupäev 28.12.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid G.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks G.U, isikukood: xxx, kannab karistust xxx Süüdimõistetu Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta G.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus G.U-le riigi õigusabi osutamise kulude katteks 38,35 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud 38,35 eurot süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 24.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.U tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.U on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 25.10.2010 kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 1, § 424 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 63, § 64, KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta vangistust. KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 08.10.2009 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa 3 kuud 21 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 21 päeva vangistust. 1 Karistuse kandmise algus 25.10.2010 ja lõpp 15.02.
2. Kinnipidamisasutuses G.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub elama perele kuuluvasse talumajja xxx. Kinnipeetaval on 7.klassi haridust. Hetkel õpib väljaspool vanglat xxx gümnaasiumi 8-s klassis. 25.04.2011-25.05.2011 osales müürsepp-pottsepa kursustel. Enne vangistust töötas lühiajaliselt juhutöödel, suvel ja sügisel korjati koos perega seeni ja saadi neid turustades lisasissetulekut. Mitteametlikult töötas ka metsatöödel. Töötahe on isikul olemas, püüab pidevalt end hõivata. Vangistuses töötas 03.02.2011-10.08.2011 majandustöödel koristajana ning alates 16.09.2011 töötab toidujagajana. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega (on karistatud joobes juhtimise eest). Isik on kasutanud Töötukassa poolt võimaldatud võõrutusravi teenust ja läbinud Eluviisitreeningu. Kinnipeetava sõnul, 2010 juunist so peale avariit, ei ole alkoholi tarvitanud. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“. Viru Vangla ei toeta G.U tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt G.U on võimalik peale vabanemist asuda elama perele kuuluvasse talumajja ning registreeruda Töötukassas töötuna. Kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutab tema suutlikus mitte tarvitada alkoholi ja distantseerumine alkoholi tarvitavatest kaaslastest. Alaealisena viibis isik xxx xxx, mistõttu ei saa täielikult välistada, et süüdimõistetu käitumismustrite kordumine võib olla seotud varasemate psühhiaatriliste probleemidega. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kriminaalhooldusel olles rikkus käitumiskontrolli nõudeid ega täitnud kohtu poolt määratud kohustusi. G.U-le on olulised kuuluvusvajaduse rahuldamine ja grupinormid. Sõpruskonnas tarvitatakse alkoholi ning sõprade mõju tema käitumisele oli suurem kui pereliikmetel. G.U taotleb karistuse kandmist kuni selle lõpptähtajani vangistuses ja ei soovi ennetähtaegselt vabaneda karistuse kandmiselt. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab G.U seisukohta. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, G.U ja tema kaitsja arvamused, leiab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine o ei ole põhjendatud. Kinnipeetav avaldas soovi mitte vabaneda ennetähtaegselt kinnipidamiskohast. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.U isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. G.U karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud – ta on ära kandnus suurema osa karistusest, vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad, osales tööhõives, õpib väljaspool vanglat xxx-s klassis, osales sotsiaalprogrammis Viha juhtimine ja müürsepp-pottsepa kursustel ja alates 19.09.2011 töötab majandustöödel ning on motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt. 18.10.2011-20.10.2011 käis kinnipeetav lühiajalisel väljasõidul. Seega kinnipeetav on aru saanud seaduskuuleka käitumise vajadusest ning millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. 2 Kohus leiab, et G.U ei ole käesolevala ajal motiveeritud vabanema ennetähtaegselt ja tahab vangistuses olles jätkata õpinguid
3. klassis. Karistuse lõpptähtajani on jäänud alla 2 kuu. A.Õunapuu ei soovi vabaneda kriminaalhoolduse alla. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu G.U vabastamisega temale Pärnu Maakohtu 25.10.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 3