KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 03.01.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-5255 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks G.F sünd. XXX, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 19.05.2011 ja lõpp 30.04.2012 Jätta G.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 17.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav G.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.08.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2 ja KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta, mis asendati üldkasuliku tööga 730 tundi tegemise tähtajaga 15 kuud. Viru Maakohtu 24.05.2011 määrusega pöörati G.F-ile mõistetud karistus täitmisele ja loeti karistusest kantuks tema poolt tehtud üldkasulik töö 38 tundi (s.o. 19 päeva). G.F jäi kanda 11 kuud 11 päeva vangistust alates 19.05.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. 1 Kinnipeetav viibib vastuvõturežiimil, mistõttu ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetaval puudus vabaduses kindel sissetulek, tal oli välja kujunenud kulutamisharjumus. Kinnipeetaval on palju tasumata võlanõudeid. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, ema elukaaslane ja vend. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetavat on 13 korda karistatud väärteokorras alkoholi kuritarvitamise tõttu, ise tunnistab ta probleemi vaid osaliselt. Kinnipeetav on tarvitanud narkootikume (põhiliselt amfetamiini) süstimise teel. Kinnipeetav ei ole aktiivne suhtleja, mõistab probleeme mõningal määral, kuid enamust eitab. Kinnipeetaval on mõned eesmärgid, kuid ta ei oska nende saavutamiseks midagi ette võtta. Üldiselt mõistab ta ühiskonnanorme ja ametnikesse suhtub positiivselt, kuid on rikkunud ÜKT-d ja kriminaalhoolduse nõudeid. Järgneva kahe aasta jooksul peale vabanemist on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 23%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist on viimase võimalusega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav suhtleb lähedastest ema ja ema elukaaslasega, kes on nõus pakkuma kinnipeetavale moraalset toetust peale vabanemist. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on nendevahelised suhted peamiselt mittekonfliktsed, tasakaalukad ja head. Kinnipeetava ema kinnitas, et pojale võivad negatiivselt mõjuda endised sõbrad, sest kuriteod sooritas kinnipeetav peamiselt grupis. Kinnipeetav soovib peale vabanemist asuda elama 2-toalisesse üürikorterisse, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava ema oma elukaaslasega. Kinnipeetava sugulased on tema elamaasumisega nõus ja elamus on kõik vajalik normaalseks eluks. Kinnipeetava sugulaste andmetel ei ole kinnipeetaval planeeritud ja garanteeritud töökohta vabaduses. Kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument, et asuda ametlikult tööle või võtta end töötuna arvele. Esialgu on perekond nõus osutama kinnipeetavale peale vabanemist materiaalset toetust. Kinnipeetava ema saab sotsiaaltoetust, kasuisa töötab ametlikult. ÜKT mittetäitmine ja kontrollnõuete varasem rikkumine kinnipeetava poolt näitab, et tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja ka uue kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Maakohtu istung Kinnipeetav G.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et teab oma alkoholiprobleemist, kuid kavatseb vabanemisel ennast lasta kodeerida ning hakata otsima tööd lehekuulutuse kaudu. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, 2 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, reaalset vangistust kannab teist korda. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav tunnistati süüdi Viru Maakohtu 23.08.2010 otsusega ja karistati üldkasuliku töö tegemisega. Asja materjalide kohaselt ei sooritanud kinnipeetav ettenähtud üldkasuliku töö tunde ning rikkus käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu pöörati eelnimetatud kohtuotsus Viru Maakohtu 24.05.2011 määrusega täitmisele. Seega ei ole tegemist ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustusega. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja läbima nõuetekohaselt. Lisaks sellele ei pea maakohus põhjendatuks ja seadusekohaseks vabastada kinnipeetav taas teist korda sama kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest. Viru maakohus andis oma otsusega kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta suudab elada seaduskuulekalt ning asendas vangistuse üldkasuliku tööga. Kinnipeetav ei suutnud kohtu usaldust õigustada. Kinnipeetava teistkordne vabastamine sama otsusega mõistetud karistuse kandmisest ei ole põhjendatud. Kinnipeetaval tuleb kogu temale mõistetud karistus ära kanda vangistusena. Kindla elukoha olemasolu on antud asjas positiivne, kuid ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks. Asja materjalide kohaselt oli kinnipeetaval ka süüdimõistmise ajal olemas elukoht. Seega ei takista alalise elukoha olemasolu kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemist. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Arvestades seda, et ta on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on olemas reaalne oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel hakkab kinnipeetav toime panema uusi kuritegusid. Ülaltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabastamine ei ole ka kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ja riivab oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- allkirjastatud digitaalselt Anne PALMISTE Kohtunik 3