KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.oktoober 2012.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Väärteoasja number 4-11-4964 Kohtunik Kohtunik Epp Tombak Väärte
§ 238
alusel rahatrahviga 130 trahviühiku ulatuses s.o 520 eurot seoses sellega, et ta 16.11.2011 kell 19.30 juhtis Ida-Viru maakonnas, Jõhvi linnas, Pargi t.40 mootorsõidukit haagisega Närko registrimärgiga 405YHM, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused registreerimisel määratud väärtusi. Juhil polnud selle kohta esitada eriluba vastavalt teeseaduse §-le 35 lg. 2. Lubatud autorongi suurim mass on 44 000 kg, tegelik mass 47170 kg. Veduki teisel teljel lubatud 9500 kg, tegelik 9717 kg; veduki kolmandal teljel lubatud 9500 kg, tegelik 10632 kg. Sõidukile paigaldatud koorem ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud. Sellega on rikutud liiklusseaduse (LS) § 80 lg 1 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministri (MKM) määruse nr 42 kood 1109 p 2g nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud teeseaduse (TeeS) § 401 lg 1 järgi, s.o teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemine. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on D.I rikkunud ka LS § 34 lg 12 ; Teede- ja sideministri (TSM) määruse nr 51 § 7 ning TSM määruse nr.81 § 17 lg 1 nõudeid, millega pani toime LS § 238 järgi kvalifitseeritava süüteo, s.o sõitjate või veoseveo nõuete rikkumine. Kuna TeeS §
§ 238järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, on määratud nende eest Kar
S § 63 lõike 1 alusel karistus TeeS § 401 lg 1 järgi. Kaebaja nõue ja põhjendused Menetlusalune isik on 21.12.2011 esitanud kohtule kaebuse Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku 14.12.2011.a. otsusele. Kaebuses taotleb D.I otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel LS § 238 rikkumises ning otsuse tühistamist TeeS § 401 lg 1 alusel määratud karistuse osas koos väikseima võimaliku rahalise karistuse määramisega. Kaebuse kohaselt tunnistab menetlusalune isik oma süüd TeeS § 401 lg 1 rikkumises ning avaldab kahetsust juhtunu osas, kuid ta ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et koorem polnud nõuetekohaselt kinnitatud. D.I töötab kutselise autojuhina AS-s Sumros Grupp. 16.11.2011 oli tema tööülesandeks toimetada küttepuude koorem Puurmanist Narva elektrijaama. Menetlusaluse isiku kasutuses olev sõiduk on varustatud autokaaluga, koorma laadimisel jälgis ta kaalu ning seda, et koorem jääks turvasilmi (külgmiste tugitalade) alumisest osast allapoole. Peale laadimist järeldas ta autokaalu näidikust, et koorem vastab lubatud registrimassi nõuetele ning kinnitas koorma vastavalt ettenähtud korrale, s.t paigaldas kinnitusketid ja pingutas need. Jõhvis peeti menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk politsei poolt kinni ning teostati kaalumine, mille käigus selgus, et politsei poolt saadud näit erines D.I kasutuses oleva sõiduki kontrollnäidust. Kuna menetlusalune isik sündmuskohal ei tutvunud kohtuvälise menetleja mõõtemetoodika ja taatlustunnistustega, siis ta ei soovi mõõtmistulemust ka tagantjärgi vaidlustada. Väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel selgus, et otsuse kohaselt süüdistati D.I ka koorma nõuetekohaselt kinnitamata jätmises. Kaebuse esitaja on veendunud, et koorem oli nõuetekohaselt kinnitatud ning kohtuväline menetleja ei ole esitanud ka tõendeid koorma mittenõuetekohase kinnitamise kohta (peale kaalumist teostanud ametniku ütluste). 2
(6)Vastulause esitamisest menetlusalune isik loobus, kuna tunnistas sündmuskohal oma süüd. Menetluse käigus antud ütlustes selgitas ta kohtuvälisele menetlejale, et tegi kõik endast oleneva, et rikkumist vältida. Kaebuse esitaja on nõustunud väärteokaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasjas nr 2402,11,001461 tehtud otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. D.I-le on koostatud väärteoasjas nr 2402,11,001461 väärteoprotokoll seoses sellega, et 16.11.2011.a kell 19.30 juhtis ta Ida-Virumaal, Jõhvi linnas, Pargi t.40 juures haagisega mootorsõidukit, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused registreerimisel määratud väärtusi, rikkudes sellega liiklusseaduse § 80 lg 1 ja 2 nõudeid. Kohtuväline menetleja on TeeS § 401 lg 1 alusel karistuse – rahatrahvi 130 trahviühikut- määramisel juhindunud karistusseadustiku (KarS) §-dest 56 lg 1 ja 63 lg 1. Isiku karistamisotsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja õiguskorra kaitsmise huvidega ning asjaoluga, et D.I on enne vaidlustatud otsuse tegemist väärtegude toimepanemise eest karistatud 20-l korral, sealhulgas 9-l korral Teeseaduse nõuete rikkumise eest. Karistusena määratud rahatrahvid pole suutnud teda panna seaduskuulekalt käituma. Väärteoasja toimikust ei nähtu menetlusaluse isiku poolt oma süü tunnistamine ega kahetsus. Menetlusalune isik ei esitanud enne väärteoasjas otsuse koostamist kohtuvälisele menetlejale vastulauset. Kohtuväline menetleja leiab, et puuduvad alused LS § 238 osas menetluse lõpetamiseks väärteokoosseisu puudumise tõttu ning karistuse vähendamiseks. Menetlusalusele isikule on määratud karistus TeeS § 401 lg 1 alusel tuginedes KarS § 63 lg 1 sätestatule, s.t kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. D.I rikkus lisaks koorma kinnituse nõuete eiramisele ka LS § 34 lg 12 nõudeid, mille puhul sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ning mistahes telje koormus registriteljekoormust, kui selle kohta pole TeeS § 35 lg 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. Antud tegu on kvalifitseeritud LS § 238 järgi. Menetlusaluse isiku lubadus edaspidi hoolikamalt jälgida lubatud suurima massi norme ei ole usaldusväärne. Peale 16.11.2011 toime pandud õiguserikkumist on teda veel kahel korral karistatud samalaadsete õiguserikkumiste eest. Seetõttu ei ole ka rahatrahvi vähendamine põhjendatud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus lahendab D.I kaebuse vastavalt V™S § 120 lg 1 ja 3 sätetele kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled on kaebuses ja sellele esitatud vastuses nõustunud kirjaliku menetlusega. V™S § 123 lg 2 sätestab, et maa- või linnakohus arutab väärteo asja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud 3
(6)faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis V™S §-s 108 nimetatud küsimustes. D.I-le on koostatud väärteoprotokoll (tl.14) selles, et tema 16.11.2011 kell 19.30 Jõhvi linnas, Pargi tn.40 juures juhtis haagisega mootorsõidukit, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused registreerimisel määratud väärtusi. Juhil ei olnud esitada selle kohta eriluba vastavalt TeeS §-le 35 lg 2. Autorongi lubatud suurim mass on 44 000 kg, tegelik 47 170 kg. Veduki II teljel lubatud 9 500 kg, tegelik 9 717kg; veduki III teljel lubatud 9 500 kg, tegelik 10 632 kg. Sõidukile paigaldatud koorem ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud. Väärteoprotokolli kohaselt on rikutud LS §-de 34 lg 6 ja 12 ning 80 lg 1 sätteid, samuti TSM 28.09.2000 määruse nr.81 § 17 lg 1, TSM määruse nr.51 lg 7 ning MKM määruse nr.42, kood 1109 p 2g sätteid. Toimepandu on kvalifitseeritud TeeS §
§ 238järgi. Tee
S § 401 lg 1 kohaselt karistatakse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. LS § 238 sätestab vastutuse muuhulgas mootorsõidukijuhi poolt veoseveo nõuete rikkumise eest. Tulenevalt LS § 34 lg 6 peab veos olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks keskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust.Veosevedu peab toimuma autoveoseaduse alusel kehtestatud korras. Osundatud paragrahvi lg 12 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mis tahes telje koormus aga registriteljekoormust, kui selle kohta pole teeseaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. LS 3.peatüki (Sõiduk) § 80 lg 1 kordab LS § 34 lõikes 12 sätestatut – sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Osundatud paragrahvi 3.lõike kohaselt kehtestab sõiduki ning autorongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. Kuna väärteootsuses ja -protokollis ei ole märgitud viidatud MKM määruse nr.42 väljaandmise kuupäeva, ei ole kohtul võimalik viidet nimetatud õigusnormi rikkumisele kontrollida. Õigusaktide andmebaasi ESTLEX kaudu avanes viis erinevat MKM määrust, mille number on 42, kuid üksi neist ei reguleeri autovedudega seonduvat. Teede-ja sideministri 28.09.2000.a. määrus nr 81 on kehtestatud „Autoveoseaduse“ § 23 alusel ning selle § 17 lg 1 kohaselt peab veos olema sõidukile paigutatud, kinnitatud ja kaetud selliselt, et ta ei ohustaks inimesi, ei kahjustaks keskkonda, ei takistaks liiklust ega tekitaks muud varalist kahju. Samas määruses on sätestatud nõuded eri veoseliikide paigutamiseks, kinnitamiseks ja sidumiseks. Teede-ja sideministri 21.05.2001.a. määrusega nr 51 on kehtestatud „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“, mille § 7 lg 1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole TeeS § 35 lg 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. Sama nõue on sätestatud LS §-des 34 lg 12 ning 80 lg 1. Menetlusaluse isiku poolt TeeS § 401 lg 1 sätestatud väärteokoosseisule vastava teo toimepanemise üle ei ole vaidlust – teo toimepanemine on tõendatud massimõõteseadme 4
(6)kasutamise protokolliga, milles kajastatud mõõtetulemusi ega mõõtmise protseduuri õiguspärasust ei ole D.I vaidlustanud. Osundatud protokolli kohaselt on D.I poolt juhitud mootorsõiduki ja haagise kaalumiseks kasutatud mitteautomaatkaalusid Evocar 2000, millised on taadeldud (iga kaalu juures on näidatud taatlustunnistuse number) ning testitud 16.11.2011 kell 10.00. Testimisel on kaalud osutunud töökorras olevaks. Kohus ei ole tuvastanud, et mõõtetulemus ei oleks jälgitav. Konkreetsed mõõtmisel kasutatud seadmed (kaalud) on protokolli kohaselt identifitseeritavad, mõõtmised on teostatud pädeva mõõtja poolt. Osundatud protokolli kohaselt on menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kogukoormus (arvestades määramatust 1,5e+ 3%) olnud 47170 kg, ületades lubatud koormuse – 44 000 kg 3170 kg võrra. 1 Seega vastab D.I poolt toimepandu TeeS § 40 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo tunnustele ning selle teo osas ei esine väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest, kuna D.I pidas võimalikuks, et transporditav koorem võib ületada kehtestatud massipiiranguid ja lootis seda vältida autokaaluga koorma kaalumise teel. Kuid D.I ei olnud piisavalt tähelepanelik ega kohusetundlik, mistõttu sai võimalikuks, et koorma kaal ületas kehtestatud piiranguid. Kuna menetlusalune isik teostas igapäevaselt, tööülesandena sõiduki juhtimist, millega oli võimalik vedada raskeid koormaid ning teda oli varasemalt juba korduvalt analoogsete rikkumiste eest karistatud, ei saa tema tegu pidada toime panduks ettevaatamatusest hooletuse vormis, vaid tegemist on kergemeelsusega. Kohtu hinnangul ei saa tõendatuks lugeda menetlusaluse isiku poolt sõidukile paigaldatud koorma nõuetekohaselt kinnitamata jätmist, kuna väärteoprotokollis ei ole nimetatud tegu kirjeldatud viisil, mis võimaldaks hinnata selle koosseisupärasust, samas ei ole selle teo toimepanemise kohta väärteoasjas ka muid tõendeid. Ei ole teada, milles seisnes koorma nõuetekohaselt kinnitamata jätmine. Seetõttu ei saa kohus anda hinnagut väärteoprotokollis kirjeldatud teo faktilistele asjaoludele ning nende vastavusele LS § 238 kirjeldatud väärteokoosseisule, mistõttu esineb väärteomenetlust välistav asjaolu. Väärteomenetlus LS § 238 sätestatud väärteo toimepanemise osas D.I suhtes kuulub V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Järgnevalt analüüsib kohus menetlusalusele isikule määratud karistuse õiguspärasust. TeeS § 401 lg 1 järgi karistatakse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. D.I süüd tuleb lugeda küllalt suureks, arvestades, et ta tegutses kutselise autojuhina ning tal oli võimalus kontrollida veetava koorma normidele vastavust. Kaevatavast otsusest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid tuvastanud, ka kohtu hinnangul selliseid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel TeeS § 401 lg 1 rikkumise eest tuleb arvesse võtta, et menetlusalusele isikule ei ole mõju avaldanud temale varasemalt korduvalt samalaadiliste süütegude eest mõistetud rahatrahvid. Kohus leiab, et seetõttu peab karistus olema suurem, kui seni määratud suurim rahatrahv – 18.07.2011.a. Lõuna Prefektuuri poolt määratud 400 eurot. 5
(6)Kuid kohtu hinnangul tuleb D.I-le kaevatava otsusega määratud rahatrahvi -520 eurot vähendada, sest karistus on määratud KarS § 63 lg 1 alusel- võttes aluseks, et isiku tegu vastab mitmele eri süüteokoosseisule , mis on kvalifitseeritavad TeeS §
§ 238järgi.
Kaebuse läbivaatamisel ei ole osutunud aga tõendatuks kaebuse esitaja poolt LS § 238 sätestatud süüteokoosseisu realiseerimine - veoseveo nõuete rikkumine, mis seisnes koorma mittenõuetekohases kinnitamises. Kohus peab vajalikuks osundada, et kui isik on liigelnud kehtestatud massi- või teljekoormuse normidele mittevastava sõidukiga, siis saab tema teo kvalifitseerida üksnes TeeS § 401 lg 1 järgi, mitte aga täiendavalt veel LS § 238 järgi, kuna teeseaduse vastav säte on erinormiks liiklusseaduse suhtes. Seega saab LS § 238 järgi kvalifitseerida vaid muu rikkumise, mis ei ole hõlmatud TeeS § 401 lg 1 sätestatuga. Kuna antud juhul sellise rikkumise toimepanemine ei ole tõendatud ja menetlus LS § 238 rikkumise osas kuulub lõpetamisele, tuleb ka karistust vähendada. Neil asjaoludel leiab kohus, et D.I puhul on eesmärgipärane tema karistamine rahatrahviga TeeS § 401 lg 1 keskmisest määrast veidi suuremas ulatuses 115 trahviühikut. Epp Tombak Kohtunik 6
(6)