T.L kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse on väljastatud isiklikult allkirja vastu menetlusaluse isikule. Seega oli menetlusalune isik T.L kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et T.L süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik T.L eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada T.L väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 15 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et T.L süü LS §
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - menetlusaluse isiku poolt 27.05.2012.a antud ütlustega, millest nähtuvalt on T.L avaldanud, et eelmisel päeval võttis alkoholi. Magama läks kella 18 paiku. Kahetseb, et nii juhtus. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega , millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseiniku Liisa Lilleste otsustas 27.05.2012.a. kõrvaldada T.L-i mootorsõiduki Renault Laguna, registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis. Isik kõrvaldati kuni kainenemiseni. T.L on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, koos väljavõttega millest nähtuvalt mõõdeti 27.05.2012.a. kell 08:47 – 08:51 T.L-i poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) LION Intoxilyzer 8000 seerianumbriga 80-004517, (taatlustunnistus TTRC – 12/00028, väljastatud 11.05.2012.a.) mille lõplik lugem oli 0,23 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,18 mg/l. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 28.05.2012.a. T.L juhtimisõigus ära võetud alates 04.04.2012.a. kuni 03.10.2012.a. - PPA PP KKB 09.03.2012.a. otsusega väärteoasjas nr 2302,12,00207, millega võeti T.L-ilt ära juhtimisõigus LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel 6 kuuks. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Kohtu seisukoht: 2 Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – T.L-ile inkrimineeritud väärteod LS §
lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 27.05.2012.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui alkoholisisaldus väljahingatavas oli 0,18 mg/l ning juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 224 lg 1; § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – T.L teadis, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust s.t, et tal ei ole kehtivat juhiluba, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest, kuna isik, kes on varem alkoholi tarvitanud, peab ise tundma huvi ja selgitama välja kas tema seisund on selline, mis võimaldab tal sõidukit juhtida. T.L jättis välja selgitamata oma tervisliku seisundi ja asus mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud T.L käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ning mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isik kahetsust. Kohus asub seisukohale, et T.L ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et T.L-i on karistatud rahatrahvidega, millised on osaliselt tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 224 lg 1 ning § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on T.L-i varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas mootorsõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis. Seega ei ole T.L hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 10 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.12.2012.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 57 lg 1 p 3 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.