Ärakiri 1-12-9815 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.oktoober 2012. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Kriminaalasja number 1-12-9815 (122501001855) Kohtuko

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) kuud. 2.Vastavalt Kar

S § 74 lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus H.M suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 2-kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui H.M 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3.Määrata H.M katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust: 3.1.elama oma alalises elukohas *; 3.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 Ärakiri 1-12-9815 3.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.6.mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 4.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 15.oktoober

1. a. 5.Kui H.M katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 6.Tühistada H.M suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 7.Välja mõista H.M-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarvele nr 17001577198 №rdea Bank, viitenumber
2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-12-9815, menetluskulu/: - sundraha 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti ; - kaitsjatasu 88 (kaheksakümmend kaheksa) eurot 27 senti. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
3. Asitõendid – kriminaaltoimiku juures olevad 2 CD-plaati jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki
4. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. H.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 12.07.2012 ja 13.07.2012 Hiiu maakonnas Kärdla linnas Kõrgesaare mnt.25 asuvast Rimi Eesti Food AS kuuluvas Kärdla Säästumarketi kaupluses toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad varavastased süüteod väheväärtusliku asja vastu summas 43,28 eurot, seega varem korduvalt vargusi toime pannud isikuna, - võttis 17.07.2012 kella 20.27 ajal Hiiu maakonnas Kärdla linnas Kõrgesaare mnt.25 asuvast Rimi Eesti Food AS kuuluvast Kärdla Säästumarketi kauplusest ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe 0,5 liitrise pudeli viina „Viru Valge“ maksumusega 6,65 eurot ja ühe 0,5 liitrise pudeli viina „Laua Viin“ maksumusega 4,85 eurot; - võttis 18.07.2012 kella 18.55 ajal Hiiu maakonnas Kärdla linnas Kõrgesaare mnt.25 asuvast Rimi Eesti Food AS kuuluvast Kärdla Säästumarketi kauplusest ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe 0,7 liitrise pudeli rummi „ Bartender´s Club“ tume maksumusega 11,65 eurot ja ühe liitrise pudeli viina „Saaremaa “ maksumusega 14,99 eurot, tekitas varguste toimepanemise tulemusena Rimi Eesti Food AS t Kärdla Säästumarketile varalise kahju kokku 81,42 euro suuruses summas. 2 Ärakiri 1-12-9815 Eeltoodu alusel süüdistatakse H.

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

süstemaatilises varguses. Peale selle süüdistatakse H.M selles, et tema isikuna, kes on 12.07.2012 ja 13.07.2012 toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad varavastased süüteod väheväärtusliku asja vastu, seega varem korduvalt vargusi toime pannud isikuna, püüdis 20.07.2012 kella 18.05 ajal Hiiu maakonnas Kärdla linnas Kõrgesaare mnt.25 asuvast Rimi Eesti Food AS kuuluvast Kärdla Säästumarketi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte 0,5 liitrist pudelit viina „Saaremaa“ maksumusega 6,99 eurot ja üh te liitrist pudelit viina “Saaremaa“ maksumusega 14,99 eurot, millised asetas omale põuetaskusse ja nendega kassast tasumata mööduda tahtis, kuid kuritegu jäi lõpule viimata saaliteenindaja A. K. sekkumise tõttu. Eeltoodu alusel süüdistatakse H.

§ 199lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

süstemaatilises varguse katses. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 53/. Prokuröri poolt kohtus H.M-ile nõutud karistus: KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõu dis prokurör kohtus kaks kuud vangistust. KarS § 74, 75 alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest 18 kuulise katseajaga. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. saab aru, et süüdimõistva kohtuotsusega mõistetakse välja ka kriminaalmenetluse kulud. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab H.M süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi. Kokku tekitas varguste toimepanemise tulemusena H.M Rimi Eesti Food AS Kärdla Säästumarketile varalise kahju kokku 103,40 euro suuruses summas, milline on hüvitatud. Tsiviilhagi puudub. Asitõendina on vaadeldud 2 CD-plaadil olevaid salvestusi /tl 37-39/. CD-plaadid asuvad kriminaalasja juures ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb asitõendid jätta kriminaalasja juurde. Tõkend – H.M suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 44/, mis tuleb tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb H.M-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 435 eurot (1,5 * 290). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale T.Liiva H.M kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 88,27 eurot. Kaitsja leidis kohtuistungil, et kuna H.M ainukeseks sissetulekuks on töövõimetuspension 130 eurot kuus, siis on ta isikuks, kellele kohaldub KrMS § 180 lg 3, s.t , et menetluskulude hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu ja kaitsja palus osa menetluskulusid jätta riigi kanda. Prokurör ei nõusutnud kaitsja taotlusega, leides, et isik on korduvalt varastanud alkoholi. 3 Ärakiri 1-12-9815 Kohus leiab, et osa menetluskulusid tuleb jätta riigi kanda, sest H.M on tõepoolest isikuks, kellele menetluskulude hüvitamine käib ilmselgelt üle jõu. Samuti leiab kohus, et lähtudes resotsialiseerumisväljavaadetest on see taotlus põhjendatud, sets B,H.M on eelnevalt kriminaalkorras karistamata ja selgelt üle jõu käivate menetluskulude väljamõistmine võib takistada ka resotsialiseerumist. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4