lg 2 ja
lg 2 Kaebuse esitaja D.N (isikukood xxx, elukoht xxx); Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskond Istungil osalesid Kaebuse esitaja D.N Kohtuväline menetleja Ave Uue Tunnistajad Toivo G ja Heido Tammekand RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas: Jätta rahuldamata D.N kaebus ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Arnas 12.07.2012.a väärteoasjas nr. 2590,12,003167 tehtud otsus muutmata. Jõe Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU 1 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 12.07.2012.a väärteoasjas nr. 2590,12,003167 tehtud otsusega tuvastati, et D.N juhtis 15.06.2012.a. kell 18:10 Lääne – Viru maakonnas Rakvere linnas, Jaams pst mootorsõidukit Citroen C1 registreerimismärgiga xxx asulas kiirusega 74+/-3 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Samuti esitas D.N juhiloa XXX kehtivuse lõppemisega alates 06.01.2001 –06.01. 2011.a. Menetlusalune isik D.N rikkus seega liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 ja § 90 lg 1 p 2 nõuet, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 227 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi. Kuna liiklusseaduse § 201 lg 2 ja liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus liiklusseadus § 201 lg 2 järgi. Menetleja leidis, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasja kogutud materjalidega, s.h liiklusjärelvalve kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolliga, juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ja tunnistaja ütlustega. Menetlusalune isik vastulauset ei ole esitanud. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1 määras kohtuväline menetleja D.N-ile
220 eurot. KAEBUSE SISU D.N esitas 29.07.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 12.07.2012.a väärteoasjas nr. 2590,12,003167 tehtud otsus täies ulatuses. D.N põhjendab esitatud kaebust sellega, et tema juhiload ei olnud võltsimistunnustega ja teine formaalne nõue perioodilise tervisekontrollis käimise kohta oli tal täidetud, mida tõendas politseinikele, esitades kehtiva sõidukijuhi tervisetõendi. Esimesel võimalusel ta uuendas kohe autojuhiload ja tasus riigilõivu. Tema õiguspärane käitumine sõidukiiruse valikul ei tekitanud mingit ohtu ühiskonnale ja juhilubade aegumine on tema meelest riigi poolne ebaproportsionaalse kohustuste lükkamise tulemus üksikisiku kaela. Kaebaja leiab, et keegi ei saa sundida lugema kõiki inimesi kõiki teateid Riigi teatajas avaldatavate reeglistiku ja ka juhilubade puhul nõuab riik mitmekordseid põhjendamatuid lõive, autokoolide tunnistusi, esmaabi koolitusi, tervisetõendeid, fotosid jne. Riik võiks teavitada tähtsatest toimingutest inimest e-postiga. Tema arvates ta kiirust ei ületanud. Ta kannatas grupi ebaausate politseitöötajate vägivalla ja terrori käest ning politseinike surve all kirjutas alla politseinike poolt väljamõeldud ning võltsitud tõenditele. Kaebaja sõnade kohaselt on antud väärteos kõik kogutud tõendid võltsitud. Kaebaja palub kaebuses lõpetada väärteomenetlus väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt seadustiku § -le 29. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse ja selles esitatud taotluste juurde. Kaebaja seletas, et 15.06.2012.a. koostati talle väärteoprotokoll. Ta tunnistab, et sõitis Rakvere linnas peale kella 18:10, kui tema auto juurde tuli politseiametnik, kes küsis temalt dokumente. Ta küsis politseiametnikult milles asi ehk palus selgitust, miks ta dokumente peab esitama. Teda kutsuti politsei autosse ja hakati toiminguid tegema. Ta esitas politseiametnikule juhiload, mis olid ületanud kehtivuse, siis politsei uuris kas ta on 2 pannud varem toime rikkumisi. Politsei sai raadioteel teada, et varasemaid rikkumisi ei ole. Politseiametnikud ei tutvustanud end ning palusid tal tühjale blanketile allkirja anda. Ta ei saanud aru mille kohta ta peab tunnistusi andma. Väärteoprotokollis olevad andmed on valed. Tema sellest ei olnud teadlik, et tal juhiloa kehtivus on lõppenud. Samuti väideti, et ta ületas kiirust. Temale mingit mõõteriista näitu ei näidatud. Ta leiab, et politseinike väited on tõendamatud. Ta leiab, et temalt pressiti ütlused välja, õigusi ette ei kantud. Tema kiirust ei ületanud aga seda küll tunnistab, et juhiluba oli oma kehtivuse ületanud. Kuna kinnipidamine toimus reedel ei olnud enne esmaspäeva ARK-i võimalik pöörduda. Ta leiab, et ta ei põhjustanud oma käitumisega kellelegi kahju, ei olnud ohtlik ning karistus on ebamõistlikult range ja ebainimlik. Ta ei nõustu kinnipidamisekäigus esitatud dokumentidega, kuna ta kirjutas nendele alla politseinike surve all. Tema kiirust ületanud ei ole. Õiguste kaitseks ta pöörduski kohtu poole. Politsei tegevuse peale ta avaldust teinud ei ole. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteomenetlus on olnud õiguspärane ja süütegu on tõenditega leidnud täielikult tõendamist. Tunnistaja Toivo G andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, töötab Rakvere politseijaoskonna välijuhina. Kaebaja D.N-i peatati kuna juht ületas kiirust. Nemad mõõtsid kiirust Jaama puiestee ja Kuusiku tänava ristmikul. Sõiduk, millega kaebaja sõitis tuli Õli tänavalt Jaama tänavale ning sõiduki sõidukiirus oli üle 70 km/h. Antud kohas oli lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Selle koha juures on ülekäigurada ja jalakäijad liiguvad. Tegemist oli märgatavalt suure kiiruseületamisega ning nad otsustasid sõidukile järgi minna. Sõiduki peatasid Jaama tänaval, kus asub Husqvarna pood. Ta läks sõiduki juhi juurde ja ütles, et kui tal nii kiire on, et käigu poes ära ja siis tulgu politsei autosse. Politseiautos sai kaebajale räägitud kiiruse ületamisest ja juhiloa aegumisest. Heido T alustas menetlust väärteo kohta ning tutvustas menetlusalusele isikule temale õigusi ja kohustusi. Isik sai oma rikkumisest aru, kaebaja ütles, et tal oli kiire poodi minekuga. Kuna isikul juhtimisõigust ei olnud, kutsus ta abikaasa Tallinnast Rakverre. Kaebaja palus teda bussijaama viia, mida nad ka tegid. Kiiruse ületamine toimus Jaama tänaval, kus nad ka sõiduki peatasid. Sõiduki peatamine toimus siniste – punaste vilkuritega. Tunnistaja Heido T andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötab Rakvere politseijaoskonnas vanemkonstaablina. Sel päeva teostasid Rakvere linnas liiklusjärelvalvet. Tema käes oli juhtpult millega kiirust mõõtis. Nende eest sõitis läbi Õli tänavat mööda punast värvi Citröen C1, kes kiirendas Jaama tänava poole. Antud sõiduki kiirus kasvas üle 70 km/h. Ta lukustas juhtpuldi ja nad sõitsid vilkuritega sõidukile järgi. Sõiduk ei peatunud. Nad sõitsid sõiduki kõrvale Jaama tänaval maja nr 19 juures, kus asub 1 korrusel haljastustarbeid müüv kauplus. Välijuht T.G läks sõiduki juurde ning tuli natukese aja pärast tagasi ja ütles, et sõidukijuhil on kiire poodi. Dokumendid olid T.G i käes. Natukese ajapärast tuli sõiduki juht politseibussi, kus ta seletas sõidukijuhile ära probleemi, et ületas kiirust asulas, kus on lubatud kiirus 50 km/h. Sõidukijuhile tutvustas tema õigusi ja kohustusi, protokollile panid allkirjad. Tema kuulas üle välijuhi T.G i. Kuna autos andmebaasiarvuti tööle ei hakanud, siis helistasid Jõhvi korrapidamisteenistusse, kust said kinnituse, et juhiload on isikul aegunud. Kaebaja kirjutas kahel korral alla oma õiguste ja kohustuste kohta, ülekuulamisel on tema allkiri ja teine kaebaja allkiri on väärteoprotokollil. Ühtegi dokumenti ei tühistatud. Kaebaja ei saanud aru, milles teda süüdistatakse. Tema kuulas isiku üle ja tema protokollis ning peale protokolliga tutvumist pani kaebaja allkirja. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3 Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja ja tunnistajate ütlused ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, leiab, et väärteoasjas tehtud otsus tuleb jätta muutmata. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus on seisukohal, et väärteoasja kaebemenetluses uuritud ja kogumis hinnatud tõendite alusel saab lugeda tõendatuks ka
lg 2 ja
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise kaebaja käitumises, samuti ei nähtu asjast kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2590,12,003167 kohaselt D.N 15.06.2012.a. kell 18:10 Lääne – Viru maakond, Rakvere linnas Jaama puiesteel juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 74 +/-3 km/h. Lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h, seega ületas kiirust mitte vähem kui 21 km/h. Kontrollimisel esitas peatunud juhtimistunnistuse, mis on peatunud
lg 3 p 1 sätete kohaselt seoses juhiloa XXXkehtivuse lõppemisega alates 06.01.2001.a. – 06.01.2011.a.
lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis on karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 p 2 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kes ei täida juhile ja mootorsõidukile kehtestatud ja juhiloale märgitud nõudeid.
lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 15.06.2012.a. koostatud liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt avariipolitseinik Heido T mõõtis 15.06.2012.a. kell 18:10 Lääne – Viru maakonnas, Rakvere linnas Jaama tänava – Näituse tänava ristmikul D.N-i poolt juhitud sõiduauto Citröen C1 reg.nr xxx kiiruseks 74 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Juhile kiirusemõõtja näitu tutvustati, mida isik on ka protokollis öelnud, et talle väideti ja näidati tablool numbrit 74. Juht on andnud allkirja selle kohta, et talle tutvustati liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse paragrahvile lõike 1 sätetele mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud , või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Nähtuvalt kohtule esitatud kiirusemõõtseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS008378 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-12/00021) ja seade oli töökorras 15.06.2012.a. kell 18:10 rikkumise tuvastamise ajal. Seega on taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav. Samuti on kõnealust seadet testitud ka veel mõõtmise päeval 15.06.2012.a. kell 18:00 ning seade oli töökorras. 4 Antud juhul on täidetud Mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus kasutatav tõendina. Väärteoasjas ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgimist. Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus tõendatuks D.N-i käitumises
Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati D.N 15.06.2012.a. sõiduki Citröen C1 reg.nr xxx roolist, kuna kontrollimisel selgus, et juhil oli juhtimisõigus peatunud 06.01.2011.a. Seega D.N puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. 15.06.2012.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel olevast D.N-i allkirjast nähtub, et ta on selle kätte saanud. Vastavalt
lg 5 p 2 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini kiiruspiirangu tunnusmärgil olevast kiirusest. Seega antud juhul oli asulasisesel teel kiiruspiirang 50 km/h, mida D.N rikkus. Menetlusalune isik on väärteoprotokolliga tutvunud ning 15.06.2012.a. allkirjastanud. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt kiirustas ta Rakvere linnas asuvasse Husqvarna poodi. Ta ei tajunud sõiduajal tema poolt juhitava auto kiirust. Jõudes Husqvarna poe juurde ja väljudes autost, märkas auto kõrvale sõitvat politseiautot. Talle seletati, et ta ületas kiirust. Ta ulatas politseiametnikule oma juhiload ja sõiduki kindlustuse, mille peale politsei teatas, et tema juhtimisõigus on aegunud. Tema seda ei teadnud. Politseiautosse minnes näidati talle kiirusmõõteseadmel numbrit 74, mis pidi olema väidetavalt tema sõiduki liikumiskiirus. Menetlusalune isik on 15.06.2012.a. ülekuulamise protokolliga tutvunud, mis on koostatud tema vastuste järgi ja sündmusi on kirjeldatud õigesti, millele on andnud omapoolse allkirja. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et D.N-ile koostatud Politsei – Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas J otsus väärteoasjas nr 2590,12,003167 tema karistamise kohta
lg 2 ja
S § 63 lg 1 kohaselt karistus
lg 2 järgi põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebaja ning tunnistajate ütlustega on kohtu hinnangul asjas tõendatud kaebaja liikumine üldmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas. Kuna isiku kohustus on kohandada oma sõidukiirust vastavalt kiirusepiirangutele, siis selle kohustuse kohusetundetusest tingitud järgimata jätmine on väärtegu ning D.N-i poolt on see toime pandud hooletusest või siis n.ö kiirustades poodi. Kaebaja ei järginud liikluspiirangut ning suurendas sellega liiklusõnnetuse toimumise riski tunduvalt. Kaebaja oma allkirjadega väärteoprotokollis ning ülekuulamise protokollis kinnitab, et oli rikkumise sisuga tutvunud ning õigesti kirjutatud, seega ta tunnistas oma väärteo toimepanemist. 5 Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et eeltoodud motiividel puudub seaduslik alus vaidlustatud üldmenetluse otsuse muutmiseks ja tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Margot Mikler Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.