1-11-6606/26

1-11-6606 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-6606 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu U.P kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu U.P kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 57 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot 60 senti, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt U.P-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista U.P-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 57 eurot 60 senti riigituludesse. poolt
7. U.P tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „U.P 111-6606 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 14.09.2012 määrusega jäeti U.P temale Viru Maakohtu 01.06.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata. U.P tunnistati süüdi Viru Maakohtu 01.06.2011 otsusega KarS § 275 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.09.2010 otsusega mõistetud kandmata karistuse 3 aastat 2 kuud 22 päeva vangistust võrra ja mõisteti U.P liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 24.09.2010 ja lõpp on 15.01.
9. Viru Maakohtus registreeriti 31.05.2012 Viru Vangla taotlus U.P tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu U.P ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. U.P on kriminaalkorras karistatud 5-1 korral, sealhulgas 2-1 korral on teda karistatud esimese raskusastme kuriteo – röövimise eest. Juba esimesel kriminaalkorras süüdimõistmisel karistati U.P šokivangistusega, kuid ta pani talle määratud katseajal toime uued tahtlikud kuriteod. Eraldi väärib märkimist, et U.P on üldse kokku 3-1 korral ja 2-1 viimasel korral karistatud KarS § 275 järgi vanglaametniku solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. U.P on 39 kehtivat distsiplinaarkaristust, millised on talle määratud erinevate rikkumiste eest ajavahemikul 09.11.2009-27.12.
10. Eeltoodu võimaldab teha ühese järelduse, et isegi vanglas ei ole U.P suutnud käituda seaduskuulekalt. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava U.P vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Vaatamata sellele, et U.P on kindel elukoht ja isa A.L. poolt garanteeritud töökoht, eksisteerib kohtu arvates U.P puhul reaalne oht, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt oleks järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist U.P puhul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 69% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 75%, mis on väga kõrge protsent. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava U.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Seega eelkõige kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu isikut arvestades on maakohtu arvates põhjendamatu U.P elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuses palub U.P kaitsja tühistada maakohtu määruse ning vabastada U.P tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega 12 kuuks. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu. U.P on vanglas omandanud XXXX ning läbinud sotsiaalprogramme. Ta töötas vanglas XXXX XXXX ja soovib omandada XXXX. Teda toetab tema isa, kes on andnud tema tööle võtmise kohta ametlikult enda alluvuses garantiikirja. U.P on avaldanud, et ta soovib isa juurde XXXX XXXX tööle asuda.
11. aastal ei ole teda vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Kaitsja leiab, et lähtudes eeltoodust on karistuse kandmine U.P mõjutanud. Lisaks on ta otsustanud -2 - lõpetada alkoholi tarbimise ja igasuguse suhtlemise kuritegelike sõpradega. Nimetatud käitumine ja arusaamine tema käitumist mõjutavatest negatiivsetest asjaoludest (alkoholi tarbimine, negatiivset mõju avaldavad isikud) ja positiivsetest asjaoludest (töötamine ja legaalse sissetuleku otsimine või eriala omandamiseks õpingute jätkamine) kinnitab, et U.P on vangistus positiivselt mõjutanud. Kaitsja hinnangul ei saa talle ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Vangla iseloomustusest nähtub, et ta on tööoskuste kujundamiseks töötanud vanglas XXXX. Ta täidab individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Enne vangistust on ta töötanud isa juures XXXX ja olnud puudega inimeste XXXX. U.P elukoht vabanedes, aadressil XXX , vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, ta asuks elama isa ja kasuema juures. Mõlema isiku nõusolek elektroonilise järelvalve aparatuuri paigaldamiseks nende elukohta on olemas. Seega on U.P olemas toetav sotsiaalvõrgustik vanemate näol, kes on pakkunud oma abi elukoha ja töökoha leidmisel, samuti toetavad materiaalselt kuni sissetuleku saamiseni. Seega on U.P vabanedes garanteeritud kindel elukoht, abistav sotsiaalne võrgustik ja leitav töökoht. Kaitsja leiab, et U.P edasise elu korraldamisel saab pidada määravaks elektroonilise valve kohaldamist ja kontrollnõudeid, mistõttu on ta ise huvitatud olema seadusekuulekas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et U.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et U.P on vabanedes olemas elukoht, töökoht ning toetavad lähedased. Ringkonnakohus hindab samuti positiivselt vangistuses XXXX omandamist, XXXX töötamist ning individuaalse täitmiskava täitmist, aga ka soovi omandada eriala. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et U.P on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on teda viis korda kriminaalkorras karistatud, sh kaks korda röövimise eest. U.P on kuriteo toime pannud kriminaalhooldusel olles ning viimased kuriteod on ta toime pannud kinnipidamisasutuses. Väärteokorras on teda alates
12. aastast karistatud 21 korda. Seega kuna eelnevad karistused ei hoidnud U.P uute kuritegude toimepanemisest, siis ei teki ringkonnakohtul veendumust, et U.P suudab tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elada seadusekuulekat elu, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine. Määruskaebuses on esitatud väide, et U.P ei ole
13. a distsiplinaarkorras karistatud. Samas on U.P aastatel 20092011 distsiplinaarkorras karistatud 39 korda. Muuhulgas on U.P distsiplinaarkorras karistatud korduvalt vangla vara kahjustamise, vanglateenistujate solvamise ja korralduste -3 - eiramise eest, s.o tegemist on tõsiste rikkumistega. Seega pole U.P isegi range järelevalve tingimustes järginud kehtivaid norme, mis näitab tema hoolimatut suhtumist õiguskorda. Kohtukolleegium peab oluliseks asjaolu, et U.P on kuriteo toime pannud katseajal. Seega ei avalda kriminaalhooldaja järelevalve ning katseaeg U.P-le soovitud mõju. Lisaks on U.P pannud kuritegusid toime ka vangistuse ajal. Sellest tulenevalt ei teki ringkonnakohtul veendumust, et U.P suudab seekord ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega katseaega positiivselt läbida. Määruskaebuses väidab kaitsja, et U.P-le on karistus positiivselt mõjunud ning ta soovib edaspidi elada seadusekuulekat elu. Samas nähtub Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest, et U.P ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme, on ametnikega ähvardav, ebaviisakas ja solvav. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka tema rohked distsiplinaarrikkumised. Iseloomustusest nähtub samuti, et U.P kaotab emotsionaalsest ebastabiilsusest tulenevalt kergelt enesevalitsuse, rikub seadust hetketuju ajel. Seega arvestades ka U.P positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et U.P hakkab tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel seadusekuulekalt elama, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisel. Ringkonnakohus leiab, et elektroonilise järelevalve kohaldamisega ennetähtaegne tingimisi vangistusest vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. U.P suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud kriminaalkorras ning kes on kuritegusid toime pannud ka katseajal ja vangistuses, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et elektrooniline järelevalve hoiab ära U.P poolt uute kuritegude toimepanemise. Selleks, et U.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et U.P tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega on käesoleval hetkel ennatlik. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 alusel peab U.P hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 57,60 eurot adv L. Nirgi poolt maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest. Mati Kartau Paavo Randma -4 - Tiit Lõhmus