4-13-2907/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-2907 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuni 2013 määrus kaebuse tähtaja ennistamata jätmises, kaebuse läbi vaatamata jätmises ja tagastamises ning taotluse rahuldamata jätmises menetluse peatamiseks täiteasjas nr 186/2013/659 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G.K määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 194 jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2013 määrus muutmata ning menetlusaluse isiku G.K määruskaebus rahuldamata. V™S § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Asjaolud
4. G.K esitas 13.05.2013 kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 22.01.2012 koostatud väärteoprotokolli nr AB1184429 tühistamiseks. Kohus käsitles esitatud kaebust kohtuvälise menetleja 18.02.2013 otsusele väärteoasjas nr 2490,13,000156 esitatud kaebusena, mis on tehtud eelnimetatud väärteoprotokolli alusel. Esimese astme kohtumääruse sisu
5. Kohus märkis, et vastavalt V™S § 114 lõikele 4 tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Vaidlustatud väärteootsus on tehtud 18.02.
6. Kaebuse esitaja poolt koos kaebusega esitatud väärteoprotokollist nähtub, et väärteootsus oli kaebuse esitajale kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 22.02.
7. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg V™S § 114 lg 4 järgi 23.veebruar –
8. märts
9. Kohus märkis, et käesolevalt nähtub, et väärteoprotokolli koostanud I.S. on eksinud väärteoprotokollis aastaarvu märkimisel. Samas on menetlusalune isik märkinud, et õigeks kuupäevaks oli 22.01.2013 ning ka väärteoprotokollis on menetlusalune isik märkinud kuupäevaks 22.01.
10. Kohus sisuliselt kuupäeva ebaõigsust ei käsitlenud, kuid menetlusaluse isiku kaebusest, kus ta juhib tähelepanu tehtud veale, nähtub, et menetlusalune isik on saanud aru, millal tehti väärteoprotokoll ning mis kuupäeval on kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule kättesaadav olnud.
11. Käesolevalt on kaebus kohtuvälise menetleja 18.02.2013 otsusele esitatud 13.05.
12. Menetlusalune isik on selgitanud esitatud kaebuses, et sai kaebuse kätte alles 11.04.2013 kohtutäituri vahendusel, s.o hilinemisega, millega võeti temalt võimalus esitada kaebus tähtaegselt. Väärteoprotokolli koostamisel esitas ta oma e-posti, telefoni nr ning soovi osaleda asja arutamisel, kuid väärteootsus koostati ilma tema poolt selgitusi võtmata ja informeerimata. 3.1 Kohus, osundades V™S § 38 lg-s 1, KrMS § 172 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatule, asus seisukohale, et käesolevas asjas ei ole kaebuse esitaja toonud esile ühtegi asjaolu, mida saaks hinnata ja käsitleda kui kaebetähtaja ennistamise põhjust. Kaebusega koos on esitatud väärteoprotokoll, kust on üheselt tuvastatav informatsioon, et kohtuvälise menetleja lahend on menetleja juures kättesaadav alates 22.02.2012 (siinkohal arusaadav, et on kättesaadav 22.02.2013). V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Viidatud sätetest järeldub ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (Riigikohtu 05.02.2009 lahend 3-1-1-83-08, punkt 13). Väärteomenetluse seadustik ei näe ette kohtuvälise menetleja otsuse kättetoimetamist menetlusalusele isikule, vaid sätestab V™S §-s 70, et menetlusosalisele toimetatakse kätte väärteoprotokoll ja tehakse teatavaks kohtuvälise menetleja lahendiga tutvumise aeg ja koht. 3.2 Asjaolu, et menetlusalune isik on märkinud oma e-posti aadressi väärteoprotokollile, ei tähenda seda, et isik ei peaks huvi tundma, tulenevalt V™S § 114 lg 4 põhimõttest, tema suhtes läbiviidava menetluse vastu ning ei võta ära kohustust järgida väärteomenetluse seadustikus toodut. G.K-le oli teada kuupäev, mil kohtuvälise menetleja juures on lahend kättesaadav, kuid tema selle vastu huvi üles ei näidanud. Otsuse sai ta kätte 11.04.2013, mis on 1,5 kuud pärast lahendi kättesaadavaks tegemist. Vaatamata nii pikale ajale ei ole isik pöördunud prefektuuri seoses käesoleva väärteoasjaga ega soovinud tehtud otsusest teada saada. Väärteomenetluses on õiguslik tähendus vaid sellel, et isikule on seadusekohaselt teatavaks tehtud, millal on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, õiguslikku tähendust ei oma, millal otsus kätte saadi. 3.3 Seega G.K isikuna, kellele oli allkirja vastu kätte antud väärteoprotokoll, kust nähtus väärteootsuse kättesaamise aeg ning mitte tutvudes antud otsusega, kandis riski, mis kaasnes selle otsuse sisust mitte teadasaamisega, sealhulgas riski, et otsuse vaidlustamistähtaeg on sellest teadasaamise ajaks möödunud. Antud asjaoludel puuduvad alused G.K kaebuse esitamise kaebetähtaja ennistamiseks. Juhul, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja kui kohtunik ei ennista esitatud taotluse alusel kaebuse esitamise tähtaega, jätab kohus kaebuse vastavalt V™S § 118 lõike 2 punktile 1 läbi vaatamata ja tagastab kaebuse. 3.4 Puutuvalt isiku etteheidetesse, et temalt võeti võimalus anda oma selgitusi, märkis kohus, et väärteoprotokolli pöördel on märgitud, et vastulause ja tõendid võib esitada 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest. G.K on kinnitanud allkirjaga, et on saanud kätte väärteoprotokolli ärakirja ning tutvunud õiguste ja kohustustega. Menetlusalusele isikule on antud sellega kõik seadusekohased võimalused osaleda aktiivselt menetluses, kuid menetlusalune isik on jätnud ise kasutamata oma võimalused. 2
13. G.K on esitanud oma 13.05.2013 kaebuses ka taotluse täiteasja nr 186/2013/659 peatamiseks kuni kohtulahendi tegemiseni. ™S § 45 sätestab: Kohus märkis, et jättis taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata põhjusel, et selleks puudusid mõjuvad põhjused. Arvestades asjaolu, et kohtuvälise menetleja lahend on jõustunud ning isik ei ole õigeaegselt esitanud kaebust nimetatud otsusele, ei nähtu kohtule, et käesolevalt oleks tegemist võlgniku suhtes ebaõiglase täitemenetluse jätkamisega. Täitemenetluse peatamine võiks olla õigustatud juhul, kui kaebetähtaeg ennistatakse. Muid asjaolusid või eesmärke, mis annaksid aluse täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks ei ole G.K esitanud. Seetõttu jättis kohus G.K taotluse täiteasja nr 186/2013/659 peatamiseks rahuldamata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
14. 11.06.2013 esitas G.K Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse väärteoasjas nr 2490,13,000156 18.02.2013 tehtud otsusele tähtaja ennistamiseks. Kaebuses palub G.K ennistada väärteoprotokolli vaidlustamise tähtaja ning tema kaebus arutamisele võtta ja täiteasi nr 186/2013/659 peatada. Ringkonnakohus käsitleb G.K määruskaebust kaebusena Tartu Maakohtu 05.06.2013 määruse nr 4-13-2907 tühistamiseks, kaebetähtaja ennistamiseks ja täitemenetluse peatamiseks. Kaebuse asjaolude kohaselt soovib G.K vaidlustada kohtuvälise menetleja 18.02.2013 otsust väärteoasjas nr 2490,13,
15. Ta leiab, et kuna algdokumendi vormistus ei vasta nõuetele ja temalt on ära võetud võimalus kaebuse esitamiseks tähtaegselt, siis on tema õigusi rikutud. Määruskaebuses leiab G.K, et väär on kohtu väide, et menetlusalune isik on märkinud oma e-posti aadressi väärteoprotokollile, kuna see on kirjutatud politsei esindaja poolt selgitustega, et e-posti vahendusel antakse isikule teada, millal ta saab anda seletusi. G.K hinnangul kaotab sellest tulenevalt mõtte e-posti aadressi ja telefoninumbri võtmine politseitöötaja poolt väärteoprotokollile. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et iga riigi kodanikul on õigus taotleda tähtaja ennistamist, mis on kaebajale väga vajalik – kaebaja on töötu ning tal puuduvad vahendid trahvide maksmiseks ja advokaadi palkamiseks, õiguste väljaselgitamiseks. Samuti heidab kaebaja ette andmete ebatäpsust väärteoprotokolli koostamisel, kui samas nõutakse, et kodanik oleks täpne, korrektne, seadusest teadlik ja tundma huvi, millal sai karistuse kätte. Määruskaebuse esitaja leiab, et on teinud kõik selleks, et saada informatsiooni – andis oma telefoninumbri ja e-posti aadressi. G.K on arvamusel, et kui protokoll on koostatud valesti, peab kohus seda ka tunnistama, mitte leidma seaduse võimalusi, et mitte anda kodanikule võimalust tegeliku olukorra kohta selgitusi anda. Kaebaja selgitab, et tähtaja ennistamine on talle väga tähtis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. 6.1 Vastavalt V™S § 199 lg-le 1 jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kaebuse esitamise tähtaega hakatakse lugema alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (V™S § 114 lg 4). Tulenevalt V™S § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on 3 taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on teinud seda vormikohase otsustusega. 6.2 Tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel peab menetleja hindama, kas on tõendatud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud isikul tähtaega järgida. Mõjuv põhjus KrMS § 172 tähenduses eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTK 3-221-40-11, p 16). 6.3 Käesoleval juhul maakohus tähtaega ei ennistanud, kuivõrd leidis, et kaebuses ei ole välja toodud ühtki põhjendust, miks G.K ei saanud kaebust tähtaegselt ajavahemikus
17. veebruar –
18. märts 2013 esitada. Maakohus leidis, et V™S-st tuleneb, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Samuti ei tähenda kohtuvälises menetluses isiku poolt tema e-posti andmine seda, et isik ei peaks huvi tundma, tulenevalt V™S § 114 lg 4 põhimõttest, tema suhtes läbiviidava menetluse vastu ega võta ära kohustust järgida väärteomenetluse seadustikus toodut. Ringkonnakohus nõustub antud käsitlusega. 6.4 Käesoleval juhul nähtub kaebuse sisust, et G.K eeldas, et kui politseiametnik on väärteoprotokolli märkinud isiku e-posti aadressi ja telefoninumbri, siis puudub menetlusalusel isikul endal kohustus väärteomenetluses aktiivselt osaleda enne kui temaga vastavate kanalite vahendusel ühendust võetakse. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja sellist seisukohta toetada ei saa. Menetlusalusele isikule tutvustakse väärteomenetluses tema õigusi ja kohustusi, mida G.K on kinnitanud oma allkirjaga. Nimetatud õigustest tuleneb selgelt menetlusaluse isiku võimalus esitada kohtuvälises menetluses vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Seda sõltumata sellest, kas ta on kohtuvälises menetluses oma kontaktandmed avaldanud või mitte. Samuti nähtub väärteoprotokollist, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav kohtuvälise menetleja juures. Eeltoodust ei saa mõistlik inimene järeldada, et otsus saadetakse talle siiski e-postiga. 6.5 Ringkonnakohus leiab, et kuna G.K ei ole peale protokolli koostamist selles märgitud kuupäeval (s.o 22.02.2012, kuid siinkohal on arusaadav, et kohtuväline menetleja on inimlikult eksinud aastaarvus), ega isegi sellele järgnevalt ise väärteomenetluse ega –otsuse vastu huvi tundnud, tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et mitte tutvudes otsusega, mille kättesaamise aeg kohtuvälise menetleja juures oli G.K-le teatavaks tehtud, kandis G.K riski, mis kaasnes selle otsuse sisust mitte teadasaamisega, s.h riski et otsuse vaidlustamistähtaeg on sellest teadasaamise ajaks möödunud. 6.6 G.K täiteasja peatamise taotluse osas nõustub ringkonnakohus täielikult maakohtu seisukohaga, et kuna kaebetähtaja ennistamise taotlus jäeti rahuldamata, siis on kohtuvälise menetleja lahend jõustunud, seega ei nähtu, et käesolevalt oleks tegemist võlgniku suhtes ebaõiglase täitemenetluse jätkamisega. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus G.K tühistamiseks rahuldamata. Maarika Kuusk Kohtunik 4 taotluse maakohtu määruse 5