KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-2331 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, M

§ 69lg 1 sätete järgi.

2. Jõustada O.G-le maakohtu otsusega liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi karistuseks mõistetud 15 (viisteist) päeva aresti. 3.

§ 68

lg 2 alusel arvata karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 21.04.2013 kell 19.30 kuni 22.04.2013 kell 19.30, s.o 1 (üks) päev ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 14 (neliteist) päeva aresti. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda arestikambrisse saabumise kuupäev.

1. Mõista O.G-le lisakaristuseks liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 8 (kaheksa) kuuks.
2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3. Kohtuvälise menetleja apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Menetlusalusel isikul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu
4. Viru Maakohus tunnistas O.G süüdi 21.04.2013 lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis, s.o liiklusseaduse § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõistis talle karistuseks 15 päeva aresti.

§ 68

lg 2 alusel arvati karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 21.04.2013 kell 19.30 kuni 22.04.2013 kell 19.30, s.o 1 (üks) päev, misjärel jäi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 14 päeva aresti.

§ 69

lg 1 alusel asendati O.G-le mõistetud karistus 14 päeva aresti 28 tunni üldkasuliku tööga ning määrati

§ 69

lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 2. Maakohus põhjendas karistuse mõistmist alljärgnevalt. Liiklusseadus näeb § 227 lg 4 süüteo toimepanemise eest karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimise äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. O.G pani toime ohtliku rikkumise, asetades ohu alla mitte ainult enda, vaid ka teisi liiklejaid. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ning menetlusaluse isiku mootorsõiduki juhtimine ja kiiruse kiirendamine oli sihikindel ja kavatsetud käitumine. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik liiklusseaduse nõuetest, täitis tegu toime pannes teadlikult väärteokoosseisu tunnused. Süüdistatava karistusandmetest saab aga järeldada, et liiklusseaduse rikkumise osas on O.G ka juba kogemus olemas. O.G pani toime väärteo otsese tahtlusega. Ta tunnistab ennast süüdi ja kahetseb toimepandut, mis on kergendavaks asjaoluks

§ 57mõttes.

Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalune isik varem väärteokorras karistatud kolm korda: 11.06.2011 LS § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 140 eurot, 22.08.2012 LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 20 eurot, 05.09.2012 LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 600 eurot ja lisakaristusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Väärtegude toimepanemise eest määratud trahvid on tasutud. O.G puhul ei ole rahalise karistuse ja juhtimisõiguse äravõtmise määramine olnud tulemuslik ning isik ei ole rahalise karistuse ega juhtimisõiguse äravõtmise suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teist karistuse liiki – aresti sanktsiooni keskmises määras. Arvestades menetlusaluse isikut (omab töökohta), kergendavat asjaolu (kahetseb toimepandut) tuleb arest asendada üldkasuliku tööga. Maakohus ei pidanud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist vajalikuks. Asendades O.G-le mõistetud aresti üldkasuliku tööga on maakohtu hinnangul võimalik mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Maakohus leidis, et valitud karistuses kajastuvad õigesti toimepanija süü suurus, sh rikkumise suurus, varasemate rikkumiste arvestamine ja eripreventiivsed eesmärgid vajalikul määral. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

1. Väärteomenetleja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist O.G-le mõistetud karistuse osas, O.G põhikaristuseks 15 päeva aresti ja lisakaristuseks 8 kuuks juhtimisõiguse äravõtmist. 2 3.
2. Määruskaebuse kohaselt ei ole menetlusalune isik kohtuistungil kohtult taotlenud aresti asendamist üldkasuliku tööga. See ettepanek on esitatud kohtu enda algatusel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtu poolt määratud karistus on leebe ning ei vasta toimepandud teo tõsidusele ja raskusele ega suuda mõjuta isikut edaspidiselt väärtegude toimepanemistest hoiduma. O.G on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest tiheda liiklusega Tallinn-Narva maanteel. Oma vastutustundetu teoga seadis ta reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. O.G on juhtinud mootorsõidukit (mootorratas) nii suure kiirusega, et ta ei ole olnud suuteline võimalikele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima. Väärteomenetleja hinnangul peab riik näitama välja ranget suhtumist sellistesse õigusrikkumistesse ning andma selge signaali, et need saavad karmilt karistatud, kuna enamik liiklusõnnetuste põhjusteks on just mootorsõidukijuhtide poolt kiiruse ületamine. Isiku poolt toimepandud õigusrikkumine on toimepandud tahtlikult. Taolist käitumist O.G poolt tuleb käsitleda kui vastutustundetut ning kuritahtlikku teiste seadusekuulekate isikute suhtes. 3.
3. O.G on ka varasemalt karistatud nii samalaadse (ühel korral), kui ka teiste õigusrikkumiste toimepanemise eest, sealhulgas ka mootorsõiduki juhtimise ees alkoholijoobes. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalusel isiku kolm kehtivat karistust: 11.06.2011 LS § 74´22 lg 2 järgi rahatrahv 140 eurot, 22.08.2012 LS § 242 lg 1 järgi rahatrahv 20 eurot, 05.09.2012 LS § 224 lg 2 järgi rahatrahv 600 eurot ja lisakaristus sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Varem määratud karistused (sealhulgas ka juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks), ei ole täitnud oma eesmärki, mõjutamaks isikut hoiduma süütegude toimepanemisest, ehkki tal kõik rahatrahvid on tasutud. Isik on suhtunud sellistesse karistustesse ükskõikselt, seega on karistused jäänud leebeks ega olnud suutelised saavutamaks oma eesmärki. 3.
4. Määruskaebuse kohaselt taotles kohtuväline menetleja 22.04.2013 toimunud kohtuistungil kohtult menetlusalusele isikule toimepandud teo eest LS § 227 lg 4 järgi põhikaristuseks 15 päeva aresti, s.o seadusega maksimaalselt lubatust pool ehk keskmine määr, ja lisakaristuseks LS § 227 lg 5 p 3 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 8 kuuks s.o seadusega lubatust vähem kui keskmine määr. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et taotletud põhikaristuse ja lisakaristuse määr on põhjendatud ning vastavuses teole ja suunatud eelkõige sellele, et isikut mõjutada edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemistest. Väiksemad karistused (sealhulgas ka juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks) ei mõjutaks isikut mitte mingisuguselgi moel. Kohtuväline menetleja on taotluse esitamisel arvestanud menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlustega. Isik oli oma tegu tunnistanud ja ka kahetsenud, kuid menetleja seisukohast ei saa sellist kergendavat asjaolu arvestada niivõrd, et jätta kohaldamata juhtimisõiguse äravõtmist. Arvestades ülaltoodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et tegemist on kohtuotsusega, mis ei vasta teo tõsidusele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus, lahendades apellatsiooni kirjalikus menetluses ja tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada O.G-le mõistetud karistuse osas. Ringkonnakohus leiab, et väärteomenetleja apellatsioonis esitatud motiivid ja seisukohad väärivad tähelepanu ning ringkonnakohus peab põhjendatuks tühistada maakohtu kohtuotsus osaliselt, s.o O.G-le mõistetud karistuse osas

§ 69

sätete järgi ning O.G tuleb reaalselt ära kanda talle maakohtu otsusega karistuseks mõistetud arest.

§ 68

lg 2 alusel tuleb arvata karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 21.04.2013 kuni 22.04.2013 ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 14 (neliteist) päeva aresti. 4.1 Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohtadega, et maakohtu poolt O.G-le määratud karistus on käesoleval juhul liiga leebe ega ole proportsioonis toimepandud väärteoga ega mõjutaks ilmselgelt isikut edaspidiselt väärtegude toimepanemisest hoiduma. 3 Menetletavas väärteoasjas ületas O.G lubatud sõidukiirust 86 km/h võrra, mis kohtu hinnangul näitab kuritahtlikku hoolimatust enda ja teiste kaasliiklejate ohutuse suhtes. Väheoluline pole, et väärtegu pandi toime tiheda liiklusega Tallinn-Narva maanteel. O.G teo ebaõiguse maht on kindlasti käesoleval juhul suur. Sellise isiku teadlikult ohtliku tegevusega liikluses ei saa riik leppida ja rakendatavad mõjutusvahendid taoliste juhtumite võimalikuks kordumiseks tulevikus peavad olema tõhusad. O.G enda käitumine näitab tema üleolevat ja ükskõikset suhtumist kaitstavasse õigushüvesse ja liikluskorda üldisemalt. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna O.G omab töökohta ja väidetavalt kahetseb toimepandut, siis tuleks arest asendada üldkasuliku tööga. 4.2 Maakohus on õigustatult leidnud, et O.G puhul ei ole rahalise karistuse määramine olnud tulemuslik, kuna isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teist karistuse liiki – aresti sanktsiooni keskmises määras. O.G karistusregistri väljavõttest nähtub, et tegemist on isikuga, kes on varasemalt korduvalt toime pannud liiklusalaseid rikkumisi ning talle varem määratud karistused ei ole avaldanud soovitud tulemusi, kuna O.G on lühikese aja jooksul peale viimast rikkumist toime pannud uue rikkumise. Seega on O.G puhul tegemist süstemaatilise liiklusrikkujaga ning maakohtu hinnang O.G väitele, et ta kahetseb toimepandud tegu siiralt, ei ole isiku senist käitumist arvestades tõsiseltvõetav ega saa olla aluseks aresti asendamisel üldkasuliku tööga. 4.3 Väheoluline pole, et maakohtus ei taotlenud menetlusalune isik kohtult aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kohtuväline menetleja on avaldanud arvamust, et O.G võiks aresti kanda ka ositi, kuid ringkonnakohus leiab, arvestades karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid, et arest tuleb ära kanda täies ulatuses ja järjestikku.

1. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu üldsõnalise järeldusega, et kohus ei pea lisakaristuse määramist vajalikuks. Kohtuväline menetleja taotles maakohtult O.G-le lisakaristuse mõistmist, milleks oli juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks, kuid maakohus jättis selle rahuldamata. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et O.G pole juhtimisõiguse äravõtmise suhtes karistustundlik. Tõepoolest, varasem karistus, sealhulgas, juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks pole mõjutanud isikut edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Vajalik on aga rõhutada, et O.G on varasemalt karistatud nii samalaadse, kui ka teiste õigusrikkumiste toimepanemise eest, sealhulgas mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Ringkonnakohus leiab, et just mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tuleb avaldada O.G-le eripreventiivset toimet, et pöörata teda tagasi seaduskuulekale teele. Seega nõustub ringkonnakohus apellatsiooni taotlusega määrata O.G-le lisakaristuseks liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 8 (kaheksa) kuuks. Kuna inkriminineeritava teo eest võib kohus liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuni 12 kuud, siis leiab kohus põhjendatud olevat mõista lisakaristus isiku süüst tulenevalt keskmise määra lähedaselt.
2. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes V™S § 145 lg-st 1, § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 4, § 151 lg 3 p-st 3 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse osaliselt, s.o karistuse mõistmise osas ning mõistab O.G-le raskema karistuse, võtab ära 8-kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse ja rahuldab kohtuvälise menetleja apellatsiooni. Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Maili Lokk 5