1-12-11093/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-11093 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.N ja tema kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu K.N ja tema kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 108 eurot, sh käibemaks 18 eurot, advokaat Valli Murdele tema poolt K.N-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista K.N-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 108 eurot riigituludesse.
7. K.N tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida 1-12-11093 kohtukulud“. viitenumber 2800049858 ning selgitus „K.N Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Tartu Maakohtu 23.11.2012 otsusega mõisteti K.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning teda karistati 1-aasta 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.03.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. 1.
10. Karistuse kandmise algus on 02.05.2012 ja lõpp 02.03.
12. Tartu Maakohtu 30.05.2013 määrusega jäeti K.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
13. Maakohtu määruse kohaselt on K.N alates
14. aastast kriminaalkorras karistatud 5 korral. Põhiliselt on teda karistatud varavastaste kuritegude, sealhulgas röövimise katse eest. Lisaks on teda karistatud kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest, mis on toime pandud grupi poolt ja vägivallaga. Praegu kannab ta vangistust varguste eest. Korduvalt on teda karistatud väärtegude eest, mis on suunatud võõra vara vastu ning seotud alkoholi tarvitamisega. Viimasel katseajal, kui ta oli allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, pani ta järjekordselt toime uue varavastase kuriteo. Eelnevast järeldub, et süüdimõistetu on käitunud korduvalt õigusvastaselt ning pole varasematest karistustest, sealhulgas kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamisest, teinud vajalikke järeldusi. Samuti pole teda uutest kuritegudest eemale hoidnud lähedaste toetus ja kindla elukoha olemasolu. Järelikult ei ole käitumiskontrollile allutamine, kindla elukoha olemasolu ja lähedaste toetus olnud tema jaoks piisavad, et ära hoida uusi kuritegusid. Tal on kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele ning alkoholi kuritarvitamisele. 3.
15. Maakohus nõustus vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamusega selles osas, et K.N puhul eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk, kuna süüdimõistetu on korduvalt käitunud õigusvastaselt ning tal ei ole olnud piisavaid oskusi probleemide adekvaatseks lahendamiseks. Ka ei ole ta vangistuse kandmisel ajal saanud osaleda sotsiaalprogrammides, mis võiksid talle anda olulisi teadmisi ja oskusi õiguskuulekal teel püsimiseks. Lisaks suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust süüdimõistetu alkoholisõltuvus, sest ta võib hakata alkoholi saamiseks toime panema uusi kuritegusid ning ta võib uusi kuritegusid toime panna ka alkoholijoobes olles. Peale selle suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenosust tema kriminaalne tutvusringkond, kindla töökoha puudumine ning agressiivne käitumismaneer. Seega ei ole praegu välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu panna toime uue kuriteo. 3.
16. Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks, vaatamata sellele, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt, jätkata õpinguid eriala omandamiseks ning tal on vabanemisel olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus. Maakohus leidis, et süüdimõistetut, kes on korduvalt toime pannud samaliigilisi kuritegusid ja pole varem suutnud katseaega edukalt läbida ning kes ei ole läbinud kuritegelikku käitumist vähendavat sotsiaalprogrammi ning kellel on alkoholisõltuvus, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kuna ta suure tõenäosusega jätkab vabanemisel senist õigusvastast elustiili ning hakkab ükskõikselt suhtuma kriminaalhoolduse nõuete täitmisesse. Maakohtu hinnangul ei ole distsiplinaarkaristuste puudumine, lähedaste toetus ja elukoha olemasolu, sellised asjaolud, mis välistaksid veel uue kuriteo toimepanemise. Järelikult ei ole võimalik süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning ta peab vangistust kandma tähtaja lõpuni. -2- Määruskaebustes esitatud taotluste sisu K.N määruskaebus
17. K.N taotleb maakohtu määruse tühistamist, enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning kaitsja tasu riigi kandma jätmist. 4.
18. Määruskaebuse kohaselt puudub K.N küll vabanemisel töökoht, kuid ta soovib jätkata õpinguid kutsehariduskeskuses. Süüdimõistetu selgitab vanglas sotsiaalprogrammide läbimist pikaajalise vahistatu staatusega, mis ei võimaldanud programmides osaleda ning märgib, et on alustanud nüüdseks esimeses sotsiaalprogrammis osalemist. Määruskaebuse kohaselt on K.N vangistuses tegelenud varasematest sõltuvusprobleemidest vabanemisega ja oma tervise jälgimisega, suudab noore inimesena veel oma elu muuta ning soovib vabades tugigrupi ja erinevate programmidega liituda. K.N hinnangul oleks tema vabastamine ka riigile majanduslikult kasulik ning hoiaks ära vanglas teiste kurjategijatega kokkupuutumise. Süüdimõistetu märgib, et nõus vabanema ka elektroonilise valve lisakohustusega. 4.
19. Määruskaebusele esitatud lisas märgib K.N täiendavalt, et maakohtu määruses märgitu tema poolt oma ema suhtes vägivalla tarvitamise kohta ja enda kannatanuna näitamise kohta ei vasta tõele. K.N märgib, et teab, et on kuriteo sooritanud ja kannab selle eest karistust. Süüdimõistetu hinnangul ei ole temalt maakohtu määrusega kaitsjatasu väljamõistmine põhjendatud, kuna viibib vanglas, on maksevõimetu ja ei leiaks vabaduses tööd. K.N kaitsja määruskaebus
20. K.N kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja K.N vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 5.
21. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus piisavalt arvestanud K.N isikut ning on omistanud liiga suure tähtsuse tema käitumisele kriminaalhooldusel, jättes arvestamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Kaitsja toob välja, et vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on K.N hea suhtlemisoskus, ta on vangistuse jooksul omandanud riigikeele B2 taseme ning õpetaja hinnangul olnud korrektne ja asjalik. Tasumata rahalisi nõudeid on K.N ainult 461,95 eurot, samas on vabanemisfondi kogutud 66,65 eurot. Kaitsja arvates iseloomustab K.N aktiivsus õppimises teda positiivselt ning annab põhjust uskuda tema soovi oma senist eluviisi muuta. Lisaks on kohtu poolt jäetud piisavalt arvestamata, et vangistuse jooksul ei ole K.N kordagi karistatud distsiplinaarkorras, mis näitab, et ta siiski suudab käituda seaduskuulekalt ning alluda kontrollile. Samuti jättis kohus tähelepanuta selle, et K.N õppis edukalt Tartu Kutsehariduskeskuses metallitöötlemispinkidel töötaja erialal ning soovib ka vangistuse kandmise ajal õpinguid jätkata. Kaitsja hinnangul oli K.N varasema seadustrikkuva käitumise üheks oluliseks põhjuseks alkoholi liigtarvitamine ning tal on tõsiseid probleeme enesevalitsemisega. Järelikult oleks tema suhtes just otstarbekas vabastada ta ennetähtaegselt, sest olles allutatud kriminaalhoolduse korras käitumiskontrollile, saaks ta resotsialiseerumiseks abi. Vastus määruskaebustele
22. Ringkonnakohus tegi 13.06.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebused kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuste osas kuni 21.06.
23. Määratud tähtajaks prokurör ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud. -3- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et K.N vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on K.N tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning oma seisukohti piisavalt motiveerinud. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.
25. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes välja toodud K.N iseloomustavad positiivsed asjaolud alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna süüdimõistetu eelnev elukäik annab alust arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. 8.
26. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süüdimõistetu käitumisel karistuse kandmise ajal peaks olema ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemisel suurem kaal kui tema poolt toimepandud kuritegudel ja elukäigul enne vangistusse sattumist. Vastupidiselt määruskaebuses esitatud väidetele, on kolleegiumi hinnangul maakohus ka igakülgselt K.N isikut ja käitumist karistuse kandmise ajal iseloomustavate asjaoludega arvestanud ning leidnud õigustatult, et vaatamata distsiplinaarkaristuste puudumisele, soovile edaspidi käituda seadusekuulekalt ja õpinguid jätkata ning vabanemisel elukoha ja lähedaste toetusele ei ole K.N põhjendatud vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Seejuures ei ole erinevalt süüdimõistetu hinnangust sotsiaalprogrammide läbimise võimatusel ja vabaduses töökoha puudumisel eraldivõetuna olnud K.N vabastamata jätmisel määravat kaalu. Kuna K.N on korduvalt kriminaalkorras karistatud, talle varasemalt mõistetud karistused ei ole mõju avaldanud, ta on kuritegude toimepanemist jätkanud ka katseajal ning vangla iseloomustuse kohaselt iseloomustab teda impulsiivsus ja ühiskonnas kehtestatud normidest mittehoolimine, ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul alust arvata, süüdimõistetu suudaks seekord õiguskuulekalt elama hakata. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda K.N poolt seni kantud karistusaeg ja lühiajaline sõltuvusprobleemidega tegelemine teha järeldust, et tema kuritegelikku käitumist varasemalt soodustanud alkoholisõltuvus teda enam ei mõjuta ning tal on seekord motivatsiooni oma elu püsivalt muuta. 8.
27. Kolleegiumi hinnangul puudub alus kahelda maakohtu määruses, vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku arvamuses kajastatud K.N iseloomustavate andmete õigsuses. Erinevalt K.N väidetest on A.K. kohtule saadetud kirjas kinnitanud, et on kriminaalhooldusametnikule tunnistanud, et ühel korral väga ammu on K.N tema suhtes vägivalda tarvitanud. 8.
28. Samuti ei ole põhjendatud süüdimõistetu etteheited maakohtu poolt temalt alusetult välja mõistetud kaitsja tasu kohta. Ringkonnakohus selgitab, et K.N-ile riigi õigusabi andmine ei vabasta teda kohustusest kaitsja tasu hüvitada ning vangistuses viibimine ei anna alust kaitsja tasu riigi kanda jätmiseks. Vangla iseloomustusest ja kaitsja määruskaebuses nähtuvalt on süüdimõistetul vangistuse jooksul õnnestunud vabanemisfondi raha koguda. Seega on K.N-ile olnud ka kinnipidamisasutuses viibides sissetulekuid, millest tal on võimalik oma rahalisi kohustusi täita.
29. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et K.N tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.
30. K.N kaitsja advokaat V. Murde on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. -4- Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt määruskaebuse koostamiseks kulunud aeg 2,5 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 108 eurot, sh käibemaks 18 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat V. Murdele Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 108 eurot, sh käibemaks 18 eurot, K.N-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu K.N-ilt välja. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -5- Mati Kartau