Obsah (4)
§ 424§ 73§ 78§ 501-13-3858 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mail 2013.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kaire Kuznetsov Prokurör
§ 424
järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav T.J isikukood: xxx; elukoht: XXXX Varasem karistatus puudub Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada T.J
§ 424
järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
§ 73
lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui T.J ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
§ 78
p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 28.05.2013. a.
§ 50
lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta T.J-ilt ära mootorsõidu 2 (kaheks) kuuks. ki juhtimise õigus LS § 127 järgi on T.J kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile, viima ARK-le. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista T.J-ilt 62 (kuuskümmend kaks) eurot ja 40 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank 1
(3)AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank AS-s, viitenumber
- Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-13-3858 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend ) eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. T.J süüdistatakse selles, et tema 27.12.2012.a. kella 13:19 paiku Tartu linnas, Võru ja Ropka tänavate ristmikul juhtis sõiduautot Pontiac Trans Sport reg.nr-ga XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani T.J toime
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Kokkuleppe sisu.
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus T.J-ile karistuseks 3 kuud vangistust.
§ 73
alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui T.J ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
§ 50lg 1 p 1 alusel võtta T.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks.
Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 480 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 62,40 eurot. Menetluskulude summa on 542,40 eurot. T.J on invaliidsuspensionär. Ta elab üksi sotsiaalkorteris ja pension on tema ainus sissetulek. Majandusliku olukorra tõttu käib menetluskulude tasumine talle ilmselt ülejõu. Seetõttu ja 2
(3)arvestades resotialiseerumisväljavaateid, paneb kohus osa menétluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Teise osa menetluskuludest paneb kohus süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Majandusliku olukorra tõttu ei ole ka seda osa T.J võimalik tasuda KRmS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 1aastase tähtaja jooksul. Ene Muts kohtunik 3
(3)