) § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav A.H elukoht: XXXX; isikukood: XXX; Kaitsja RESOLUTSIOON varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord 19.07.2010 Tartu Maakohtu otsusega
järgi 30 päeva vangistusega tingimisi
alusel 18-kuulise katseajaga ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks; tõkend: ei ole kohaldatud vandeadvokaat Anu Pärtel Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 l 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.H
järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg 04.06.2013-05.06.2013, so 2 (kaks) päeva karistuse hulka, A.H poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
alusel asendada mõistetud 8 kuu 28 päeva pikkune vangistus 536 (viiesaja kolmekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga.
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: • elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 p 1 alusel võtta A.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksa) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
järgi selles, et tema - 23.03.2013 kella 13.30-13.50 vahel juhtis alkoholijoobe seisundis Võru maakonnas Sõmerpalu vallas Udsali külas Linnamäe – Säre tee üheksandal kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX, sest alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,04 milligrammi ühe liitri kohta. - 04.06.2013 kella 00:11 paiku juhtis alkoholijoobe seisundis Tartumaal Ülenurme vallas Tallinn – Tartu – Võru maantee 189.-ndal kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX, sest alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,90 milligrammi ühe liitri kohta. A.H rikkus korduvalt kuritegude toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 1 järgi arvata eelvangistus 04.06.2013-05.06.2013, so 2 eelvangistuspäeva karistuse hulka ja karistuseks mõista 8 kuud 28 päeva vangistust.
alusel asendada mõistetud 8 kuud 28 päeva vangistust 536 tunni üldkasuliku tööga.
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§ –s 75 sätestatule.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. 3 Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et A.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.H süüdi tunnistada
III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 21.60 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 43.20 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu eelnimetatud menetluskulud kokku 304.80 eurot tuleb A.H-lt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. A.H töötab autojuhina ning kaotab otsuse jõustumisel oma senise töö ja sissetulekud. Tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. Seega käib menetluskulude ühe korraga hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb talle anda võimalus tasuda neid ositi 12 kuu jooksul igakuiselt 25.40 eurot. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.