Toimik nr 1-12-11181 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.mail 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-11181 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Maili Õunaaed, tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.05.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu H.Z, isikukood xxx, karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina kannab RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta H.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja määrata tema poolt H.Z-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 43,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 36 eurot, ning käibemaks 7,20 eurot). Välja mõista H.Z-ilt kriminaalmenetluse kulud: 43,20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. H.Z tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 02.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. H.Z tunnistati Viru Maakohtu 20.12.2012 otsusega süüdi KarS § 271 lg 1, § 275 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse algus 19.12.2011 ja lõpp 19.08.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.03.
- Kinnipidamisasutusest H.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 27 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud xxx tugigrupi programmi ja xxx programmi. 2012 aastal on läbinud elektriku kursused ja veebruaris 2013 sooritas edukalt riigikeele A2 taseme eksami. Vabanedes asuks kinnipeetav elama oma pere juurde xxx. Perekonna moodustavad 12 last ning kaks täiskasvanut. Leibkonnas on mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid, elamispind on ülerahvastatud. Enne vangistust oli kinnipeetav vanemate ülalpeetav. Isiku haridustase on madal ja kutseoskused puuduvad. Vabanedes kindel töökoht puudub. Kinnipeetava isa, ema ja vanem vend on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud alkoholiseaduse alusel. Vangistuse eelsel ajal tarvitas isik amfetamiini. Iisku kuritegelik karjäär sai alguse juba algklassides õppides. Tema käitumist on korduvalt arutatud Tartu maakonna alaealiste komisjonis, kahel korral on teda kohustatud tegema üldkasulikku tööd, ühel korral on allutatud käitumiskontrollile. Isik on kuritegelikku käitumist jätkanud nii katseajal kui ka vangistuses. Vangla ei toeta H.Z-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub H.Z vabanemisel elama aadressile xxx. Tegemist on 5- toalise üürikorteriga, kus elab kokku 13 inimest 11 last ja 2 täiskasvanut. Kinnipeetava ema ja isa on olnud varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava vanem vend xx xx on korduvalt kriminaalkorras karistatud, hetkel kannab vangistust. Kinnipeetava noorem vend xx xx on kahtlustatav kuriteo toimepanemises. Kui varasemalt on kinnipeetav pannud toime varavastaseid kuritegusid, siis käesolevalt kannab ta karistust kuriteo eest, mis on seotud vägivaldse käitumisega. Ka vangistuses on H.Z reeglite rikkumist jätkanud, muuhulgas on ta oma tegevusega korduvalt ohustanud ka vanglaametnikke. Seega ei ole tema käitumises toimunud muutusi, mis võiksid toetada ennetähtaegset vabastamist. H.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava H.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vastavalt eelnimetatud iseloomustusele on kinnipeetaval kakskümmend kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 20.12.2013 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-12-11181 nähtub, et avaliku võimu teostamise vastased kuriteod pani H.Z toime vanglakaristuse kandmise ajal. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Allakirjutanu peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Prokuratuur leiab, et H.Z-i puhul käesoleval ajal ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui avaliku rahu vastased ja varavastased kuriteod toimepannud isikut vangistusest tingimisi vabastada. 2
(4)Kaitsja toetab kaitsealust. Kaitsealune püüab oma käitumist korrigeerida. Ta on vanglas hõivatud ka kasuliku tegevusega. Tema pere toetab kaitselaust. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et H.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. H.Z on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all viimasel korral neist vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, esimese katseaja läbis ja teisel katseajal pani toime uued varavastased kuriteod. Käesoleval ajal kannab karistust võimuesindaja solvamises ja vägivallaga ähvardamises seoses tema ametkohustuste täitmisega, mis olid toime pandud vangistuses. Seega on varavastasele käitumisele lisandunud vägivaldne käitumine. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I köide lk 6-9) on näha, et kinnipeetavat on 14 korral karistatud väärteokorras, nendest 1 korral Alkoholiseaduse § 71 alusel, 2 korral avaliku korra rikkumise eest ja 3 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused H.Z-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab 27 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on enamjaolt määratud vanglaametniku seaduslikele korraldustele mitteallumise eest, vangla vara rikkumise ja keelatud esemete omamise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole H.Z oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud xx tugigrupi programmi ja xxx programmi. 2012 aastal on läbinud elektriku kursused ja veebruaris 2013 sooritas edukalt riigikeele A2 taseme eksami. Isikul on elamisloa kaart kehtivusega kuni 17.12.2017. Vabanedes asub H.Z elama oma perekonna juurde aadressile xxx. Tegemist on 5toalise üürikorteriga, kus elab kokku 13 inimest nendest 11 last ja 2 täiskasvanut. Võib öelda, et antud elamispind on ülerahvastatud. Vabanedes ei ole H.Z kindlat töökohta ega sissetulekuallikat, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samas kinnipeetava perekonda ja suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud (mõlemad vanemad ja vanem vend on kriminaalkorras karistatud, viimane kannab käesoleval ajal samuti vanglakaristust). 3
(4)Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades H.Z-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod (süstemaatilised vargused), viimane karistus solvamise ja vägivalla eest võimuesindaja suhtes), tema käitumist vabaduses (kriminaalhooldaja järelevalve all olles uus kuritegu), tema käitumist vangistuses (27 distsiplinaarkaristust, viimane kuritegu toime pandud vangistuses), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Oleks kergemeelne arvata, et varem neljal korral karistatud isik, kes on juba kahel korral vanglakaristust kandnud ja kahel korral käitumiskontrolli all viibinud alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, viimasel katseajal pani toime uue varavastase kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta H.Z-ile piisavalt mõju. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja vanemate toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu H.Z-i temale Viru Maakohtu 20.12.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)