← Eesti

1-12-3747/14

Obsah (6)§ 121§ 16§ 27§ 56§ 44§ 45

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-3747 (11240104563) Kohtunik Heli Väinaste Koht

§ 121

järgi Süüdistatav F.O, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx, xxxx xxxx, varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada F.O

§ 121

järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 (nelikümmend) päevamäära, s.o summas 166,40 (ükssada kuuskümmend kuus eurot ja 40 senti) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui 2 rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld F.O suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista F.O-lt 14,17 (neliteist eurot ja 17 senti) eurot E A (arvelduskonto nr xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista F.O-lt menetluskuluna sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista F.O-lt menetluskuluna kaitsjatasu 99,53 (üheksakümmend üheksa eurot ja 53 senti) eurot v.-adv. Jaan Tedderi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista F.O-lt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse. F.O tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  2. veebruarist 2013 (seega hiljemalt
  3. veebruariks 2013). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
  4. märtsist
  5. Kohtuotsuse p eale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
  6. märtsist 2013 (seega hiljemalt
  7. märtsiks 2013). SÜÜDISTUS F.O on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 03.09.2011 kella 12.00 paiku xxxx maja taga asuvate garaažide juures peksis käte ja jalgadega lapseealist E A (sündinud xxxx) pähe ja kehasse, põhjustades lapsele valu ja tervisekahjustuse – mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused, kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused. Seega F.O, tekitades teisele inimesele kehalise väärkohtlemisega valu ja kahjustades kannatanu tervist, pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID Süüdistatav F.O ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. F.O ütlustest nähtub, et 03.09.2011 oli ta koeraga õues jalutamas, see oli ennelõunane aeg. Kõik tunnistajad, välja arvatud vanemad poisid, olid xxxx tänaval ühe 3 trepikoja ees. Ta möödus neist. Nad olid väljakutsuva käitumisega. Tal on nende poistega kõikidega konflikte olnud suusõnalisel tasandil, ta on neid korduvalt korrale kutsunud, sest nad on rünnanud tema pere liikmeid. Vimm oli nagu õhus. Ta läks poistest mööda, E tatistas maha. Nad itsitasid, neil oli d käed taskus. Mitte küll kõik poisid, vaid 2 neist. E oli üks neist ja E A teine. Ta tegi neile märkuse, et miks nad niimoodi väljakutsuvalt käituvad. Enne märkuse tegemist näitas E A talle keskmist sõrme. F.O leiab, et poisid provotseerisid teda. Ta viis koera tuppa, sest koer oli närviline ja ta tahtis ise natuke rahuneda, mõeldes, et mida nüüd teha. Ta tundis, et tema kodaniku kohus on midagi ette võtta, sest kuidagi peab reageerima. F.O oma sõnul soovis poistelt seletust, et miks nad niimoodi käituvad. Ta üritas neile eelnevalt seletada, kuhu see kõik võib viia ja kas see on normaalne nende arust. Eesmärk oli minna sinna, et rääkida poistega ja nende vanematega. F.O sõnul hakkas tema suhtes see poistekamp provotseerivalt käituma peale seda, kui E A laskis pihlaka püssiga tema koera ja viskas kiviga või laskis kivipüssiga tema elukaaslast. Ka varem on olnud väga tõsised provotseerimised. F.O ütlustest nähtub, et vanemad poisid remontisid garaažis autot. Noortest poistest, kes seal garaažide juures olid, teadis F.O nimetada E , E ja A . Nad olid ringis ümber garaaži ukse. Ta tahtis nendega vestelda, tahtis, et nad viiksid teda oma vanemate juurde. Ta võis kiirema sammuga tulla, oli ärritatud, solvatud ja pahandatud. E oli E natuke maad eemal. Kõik toimus väga kiiresti. Ta lähenes E selja tagant. Ta oli E suhteliselt lähedale jõudnud. E hüüdis E , et näe Janek tuleb. E jaoks tuli see ootamatult, ta vaatas korra tema poole, ehmatas ära. Ta nägi, et E oli hirmunud. E oli kaksiratsi ratta peal, visates ise ratta maha. E viskas end või koperdas kuidagi, kukkudes pikali maha ning hakates käte ja jalgadega siplema, olles šokis. Ta kummardus E kohale, küsides, et mis sul viga on. E oli kaitsereaktsioonis, arvates, et ta hakkab teda peksma. E on arvatavasti harjunud, et teda pekstakse. E siputas kätega. Ta ütles mitu korda, et tõuse üles. Tema palumise peale E püsti ei tõusnud. Ta ei näinud, kui E püsti tõusis, sest oli keeranud viimasele selja. E kadus tema selja tagant. F.O sõnul vahepeal oli R oma küsimusega, võib-olla oli ka mingit sõnavahetust. See situatsioon ehmatas ka teda, ta ei oodanud sellist reaktsiooni. Ta ei saa väita, et ta ei puutunud E vastu. Järgmisena nägi ta E siis, kui viimane oli emaga temani jõudnud. E ema jõudis temani 5 minuti pärast, kui nad olid jõudnud teise maja ette. E ema sõimas teda, oli hüsteerias, et miks sa peksad minu last. Ta ütles E emale, et ma pole peksnud. E oli ratta seljas, sõites neist mööda, lubades neid kõiki kasti lüüa. Tema vaatas küsivalt E ema E poole ja viimane ütles, et ta on mul puudega laps. F.O jäi selle juurde, et ta ei ole E A suhtes vägivalda tarvitanud. Kuna F.O vanaema elab A vastaskorteris, siis F.O teab, et aastaid tagasi vanemad üritasid seda keerulist poissi kasvatada, kasutades tema kallal vägivalda. F.O väitel läheb E järjest nahaalsemaks, ei karda mitte kedagi, tundes end karistamatuna, süüdimatuna. Tema ei lahenda seda probleemi. F.O tunnistas, et ta ei arvanud, et tal õnnestub nende poistega vestelda. See oli kindlasti mõtlematu tegu. Tema mõte oli, et ta läheb sinna ja nendega koos minnakse nende vanemate juurde. Kuna E ema E ja tema vanaema vahel on probleemid, siis ta ei lootnud, et E ema E ta ära kuulab. F.O arvas, et võib-olla oleks ta saanud E isaga rääkida. F.O väitel läks ta ütlema seda, et see pole õige, mida nad teevad. Tal ei olnud mõtet minna sinna kaklema. F.O sõnul ei olnud ta enne seda sündmust teadlik kannatanu E A tervislikust seisundist. F.O tunnistas, et sinna garaažide juurde tagasiminemise põhjus ei peitunud üksnes E A , vaid ka E A . Kui oli see provotseerimine, siis oli ka palju muid asju, mida E ütles ja see tegi poistele nalja. See ongi põhjus, miks ta läks tagasi. E ütles talle, et kui sa meiega jamad, me paneme su vangi. Ta ei saa täpselt öelda, mida ja kuidas ta E ütles, aga E saatis ta sinna ära. See tegi poistele nalja. Nende kehakeel andis talle mõista, et 4 sa ei saa meile midagi teha, et mitte keegi ei saa meile midagi teha. Sellepärast ta läks sinna tagasi. Kannatanu E A kinnitas kohtuistungil, et ta ei tunne F.O, kuid on teda eelnevalt näinud. Ta oli xxxx maja ees, kui F.O läks mööda. E A sõnul vaatas ta F.O poole, mispeale viimane küsis, et mis sa vahid. Selle peale ütles tema, et kas ei või või. F.O ütles talle selle peale, et ei või jah. E A sõnul oli F.O minema läinud. E A ütlustest nähtub, et ta läks rattaga suurte poiste juurde ja rääkis juttu. Kui F.O teda nägi, siis jooksis ta sinna, lõi ta ratta seljast pikali ning hakkas teda käte ja jalgadega peksma. Seejärel tõstis F.O ta kapuutsist üles ja viskas uuesti pikali, pekstes edasi. E A väitel peksis F.O teda näkku, kätesse ja jalgadesse. Ta ei oska öelda, mitu hoopi ta F.O käest sai. Tal oli väga valus ja ta hakkas nutma. E A sõnul oli tal palju sinikaid ja nägu oli põse pealt katki. Kui F.O eemale läks, istus tema ratta peale ja läks emale ütlema, mis juhtus. Ema läks ja otsis Janeku üles. Samal päeval läks ta arsti juurde, kes vaatas ta üle. Kannatanu E A ei mäleta küll, et oleks F.O-le midagi muud või midagi roppu öelnud, aga ta võis öelda seda peale peksmist. E A ei tea, miks F.O talle kallale tuli. E A tunnistas, et vahel käitub ta küla vahel hästi ja vahel halvasti ka. Kannatanu E A kinnitas kohtuistungil, et E A on tema poeg ja F.O tunneb ta kui kohalikku elanikku, kellele on ta enne 03.09.2011 ainult tere öelnud. Arutatava sündmuse kohta väitis E A , et lõuna paiku pani ta parasjagu pesu nöörile, kui A A tuli tema juurde ja ütles, et üks suur koeraga mees peksab E . Paar asja oli tal veel nöörile panna. Kui ta lõpetas, siis tuli E , kes nuttis, oli täielikus šokis, nägu oli katki põse pealt. E ütles, et koeraga mees tuli talle kallale. Tema sai loomulikult aru, kellest jutt on, sest koertega jalutajaid ei ole just palju. E A ütlustest nähtub, et ta läks kohe Janekut otsima, et rääkida, mis tegelikult juhtus. Nad said kokku xxxx ees. Ta ütles Janekule, et mis õigusega viimane tema last lõi. Janek vastas talle selle peale, et E pole üldse laps. Janek hakkas hoopis süüdistama, kuidas tema poeg käitub, samuti sõimas ka teda väga inetute sõnadega. E A oma sõnul ütles, et kutsub politsei, mispeale Janek ütles talle, et sel juhul teie xxxxenam elada ei saa. Ta läks tuppa ja kutsus politsei. E riidest lahti ta ei võtnud, aga viimane kurtis valu jalgades, kaela ümber. Politsei soovitas neil minna traumapunkti. Samal päeval läksid nad traumapunkti. Seal tehti E riidest lahti ja tal oli hulk sinikaid. E A kinnitas, et E on raske puudega laps. E on diagnoos pandud ja seda teab kogu kohalik rahvas, sealhulgas ka F.O. See on psüühikahäire. E on tähelepanuhäire, hüperaktiivsus ja autism. E A seostab E väidetavalt mittevastuvõetavat käitumist tema tervisehäirega. E A väitel oli E talle avaldanud, et ta oli vaadanud F.O poole, mispeale viimane ütles talle, et mis sa vahid. Siis E läks tigedaks ja oli F.O-le vist midagi öelnud. E A teadis aleviku inimeste valda pöördumisest seoses tema pojaga, kuid need on enamus lapsevanemad, kes ei oska ise käituda, kes norivad ka E , kuna E ärritub ja neile hirmsasti meeldib, kui E läheb endast välja. See on seotud selle diagnoosiga. E võib lüüa, võib rääkida ebatsensuursete sõnadega. Inimesed ei pruugi kõik seda teada, et see on tervisehäire. Ta on rääkinud lapsevanematega koolitusest, et nad õpiksid E käituma, aga kedagi see ei huvita. E A sõnul ei käi E juba enam kui aasta koolis, ta on erivajadustega. Neil on Tartusse erikooli (Herbert Masingu kool) koht saadud, kuid neil ei ole Tartus elamist. Probleemid E avaldusid juba sünnist ja need ju kasvavad. E puhul on tegemist Aspergeri sündroomiga. E A väitel on E oma loomult poiss, kes räägib tõtt. Tunnistaja A A kinnitas kohtuistungil, et kannatanu E A on tema sõber, kuid süüdistatavat F.O ta ei tunne. Nad olid xxxx garaaži ees, kui see asi juhtus. Jalgratastega oli tema, E , T ja E . Janek tuli sinna joostes. A A oma sõnul nägi, kuidas Janek läks E juurde, kes sel 5 hetkel seisis ratta kõrval püsti ja lükkas viimase käega pikali, mispeale tema sõitis rattaga minema, et öelda E emale, et E oli pikali lükatud. Sel päeval olid nad eelnevalt Janekut küla peal näinud. E vaatas koera ja Janek ütles E , et mida sa vahid. A A ei tea, kas E ka midagi ütles. Ta nägi sel päeval veel E , kellel oli põse peal sinikas ja kes nuttis, öeldes talle, et Janek lõi teda. A A väitel lõi Janek aasta enne seda juhtumit teda prügikotiga, mispeale ta jooksis siis minema ja rääkis sellest emale. E A ei käitu vahel korralikult, öeldes kellelegi halvasti. E räägib rumalasti vaid siis, kui nad on omavahel, mitte vanemate inimestega. Ta ise ka vahel ütleb kellelegi halvasti, kuid kui Janek teda prügikotiga lõi, siis ta Janekule midagi halvasti ei öelnud. Tunnistaja T P kinnitas kohtuistungil, et ta tunneb kannatanu E A , kuid süüdistatavat F.O on ta varem küla peal näinud. Nad olid neljakesi garaažide ees xxxx ratastega. Peale tema olid seal veel R , A ja E . T P väitel jooksis Janek E juurde ja lükkas ta pikali, pekstes teda käte ja jalgadega. Seejärel oli Janek öelnud E , et viimane püsti tõuseks. Janek lõi E uuesti pikali ja tiris teda riietest ka. T P väitel E õiendas enne Janekuga, öeldes, et mis sa käpid, sest viimane puutus E venna autot. Janek oli koos koeraga. Janek tookord E õiendamisest välja ei teinud ja läks minema. T P täpsustas eelnevalt antud ütlusi, kinnitades, et paari minuti pärast tuli Janek jooksuga tagasi. Janek enne lõi E vist näkku ja siis lükkas E pikali. Kui E oli kukkunud, siis peksis Janek teda käte ja jalgadega, käskides püsti tõusta. Hoope oli kindlasti üle

  1. Janek tiris E püsti ja vahepeal E ise tõusis. Janek peksis E käte ja jalgadega, ta peksis teda näkku, kõhtu ja kehapiirkonda. Tema oli neist paari meetri kaugusel. Keegi kutsus E ema ja siis oli kõik. Kui E peksti, siis ta nuttis ka. Tavaliselt ta ei nuta kunagi. Uuesti nägi ta E sama päeva õhtul, mingeid vigastusi tal näha ei olnud. Tema nägi seda sündmust algusest lõpuni pealt ja see sündmus võis olla enam kui aasta tagasi 03.09.2011 kella 12 paiku. Tema ei saa E hästi läbi, sest viimane õiendab kogu aeg ja vahel kasutab ka inetuid sõnu. E on temaga ka kakelnud, tulles talle kallale. Tunnistaja E A kinnitas kohtuistungil, et kannatanu E A on tema sõber, kuid süüdistatavat F.O ta isiklikult ei tunne, aga teab teda. 03.09.2011 oli ta xxxx garaažide ees. Peale tema olid seal veel T , A , E ja R . E A arvates sattus F.O sinna põhjusel, et E ütles talle, et mine putsi. E A täpsustas, et Janek ütles E , et mis sa vahid. E ütles Janekule, et ei või või. Janek ütles, et ei või jah. Siis ütles E , et mine putsi, mispeale nad panid kõik jooksu, sest Janek hakkas koeraga liginema. Sõnavahetust alustas Janek ja seda kõike poleks olnud, kui Janek poleks öelnud E , et mis sa vahid. Enne seda ei olnud E jõudnud Janekule veel midagi öelda. Nad jooksid garaažide ette, hakates R juttu rääkima. Janek käis vahepeal umbes 5-10 minutit ära, tulles üksi ilma koerata sinna. Nemad nägid seda, aga E ei näinud, sest oli seljaga Janeku poole ja rääkis R . E A oma sõnul karjus E 2 korda, et vaata selja taha, aga E vist ei kuulnud. Seejärel Janek lõi E kõigepealt rusikaga näkku vist 3 korda ja siis lõi jalaga, mispeale E kukkus. Janek tõstis E kratist püsti ja viskas uuesti maha, küsides R , kes oli E kõrval, et kas sul on mingi probleem, mispeale R ütles, et ei ole. Seejärel Janek karjus, et neist kõikidest saavad pederastid sõjaväes. E A väitel nägi tema peksmist oma silmaga pealt, olles umbes 30 m kaugusel. Kui E oli mitu korda rusikaga saanud, siis hakkas ta nutma. Sellest poiste pundist läks garaažide juurest esimesena ära A . Lugu lõppes sellega, et Janek tuli tema juurde ja viskas suure kiviga tema ratast. Janek oli öelnud talle, et sina lased pihlaka püssiga minu koera ja mina viskan suure kiviga sinu ratast, et see on põhimõtteliselt sama. E A väitel oli tal olemas pihlaka püss ja ta laskis sellega, aga ta ei lasknud sellega Janeku koera. Ta läks koju, nähes aknast E ema Janekuga rääkimas. Tema E vigastusi ei näinud. Tunnistaja R M kinnitas kohtuistungil, et tunneb nii kannatanu E A kui ka süüdistatavat F.O. R M väitel olid nad 03.09.2011 sõbraga viimase garaažis xxxx. E oli seal koos teiste poistega. F.O tuli kiiruga ja suure kisaga aiamaade poolt, suundudes E poole, 6 öeldes viimasele, et kuradi poiss. Talle jäi mulje, et poiss sai millegagi hakkama ja Janek järgnes talle, sest poiss tuli enne sinna ja natukese aja pärast tuli Janek. E kõrval oli jalgratas pikali. Janek lähenes poisile, haarates tal pusast kinni ja raputades teda. Raputamise käigus küsis ta poisilt, et kas saatsid mind putsi ja kas julged mind veel kuhugi saata. Kogu selle tegevuse vältel pildus poiss roppusi jätkuvalt. Midagi nad seal karjusid. Janek oli vihane ja karmi käega raputas poissi kõvasti. Ta nägi, et poiss oli pikali ja nuttis. Seda, kuidas poiss pikali sai, ta ei näinud. Peksmist tema ei näinud. Ta nägi, et Janek võttis kivi maast ja viskas selle vastu E jalgratta kodarat, sest viimane oli midagi vahele rääkinud. R M sõnul oli E Janekuga seal ka korraks mingi sõnelus, mispeale A poiss oli öelnud, et talle aitab, et ta läheb kutsub oma isa. Tunnistaja Y S kinnitas kohtuistungil, et tunneb nii kannatanu E A kui ka süüdistatavat F.O. Y S sõnul käis ta 03.09.2011 oma aiamaal. Kuskil tema aiamaalt 50 m kaugusel garaažide juures olid mingid poisid ja Janek seisis seal. Ta nägi, et midagi seal vaieldi ja seal oli mingi tüli. Naabripoiss, kelle all Y S pidas silmas E A , oli pikali maas, vehkides käte ja jalgadega. Seda, et F.O oleks naabripoissi käte ja jalgadega peksnud, tema ei näinud. Y S väitel on E A huligaan, kes võib iga inimesega riielda. Tunnistaja R R ei tea anda ütlusi arutatava kuriteosündmuse kohta. Ta teab kannatanu E A seoses sellega, et viimane piinab nende lapsi majade vahel, kuid tema muretseb oma laste turvalisuse pärast. R R sõnul on E A teda väga koledate sõnadega sõimanud, tema peale tatistanud, rögastanud. Ta on teinud E A märkusi, kuid sellest ei ole kasu. Samuti on ta püüdnud rääkida E A emaga, kuid ema vaid karjub. R R väitel keegi midagi ette ei võta ja nad ei ole oma pöördumistega seoses kuskilt abi saanud. Seda, et E A on meditsiiniline diagnoos, tema ei teadnud. Tunnistaja M A ei tea anda ütlusi arutatava kuriteosündmuse kohta. M A väitel suhtub E A temasse väga ebaviisakalt. Ta teab F.O kui viisakat inimest, kes alati teretab, kui vastu tuleb. Tal on tõsine mure lapse tervise pärast, sest igalt poolt, kuhu nad seoses E A on pöördunud, öeldakse, et nad ei saa aidata. Seda, et E A on meditsiiniline diagnoos seoses psüühikahäirega, tema ei teadnud. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - AS Rakvere Haigla EMO patsiendikaart nr R198794 03.09.2011 kannatanu E A kohta, mille kohaselt patsient tuli ise kell 16.05 sooviga vigastusi fikseerida. Anamnees/lokaalne leid: pekstud käte ja jalgadega täiskasvanu poolt, paremal põsel marrastused ja hematoom; seljal, kätel ja jalgadel pindmised värsked hematoomid, lisaks esineb ka vanemaid hematoome (kukkumistest). Diagnoos – mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused, kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused. Edasine raviplaan – külma lioton 1000 hematoomidele, vajadusel ibuprofeen 200 mg. Lahkus 03.09.2011 kell 16.
  2. - koopia pensionitunnistusest kannatanu E A kohta, millest nähtub, et talle on määratud puudega lapse toetus alates 01.10.2010 kuni 31.10.
  3. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja 7 KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava F.O süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. Süüdistatav F.O eitas kannatanu E A suhtes vägivalla tarvitamist. F.O ei eitanud seda, et ta oli 03.09.2011 kella 12.00 paiku Rakvere vallas xxxx maja taga asuvate garaažide juures. F.O ütlustest nähtub, et ta lähenes E A selja tagant, olles viimasele suhteliselt lähedale jõudnud. E A jaoks tuli see ootamatult, mispeale viimane ehmatas ja olles kaksiratsi ratta peal, viskas ise ratta maha. F.O väitel E A viskas end või koperdas kuidagi, kukkudes pikali maha ning hakates käte ja jalgadega siplema, olles šokis. F.O oli oma sõnul öelnud mitu korda E A , et viimane üles tõuseks, kuid tema palumise peale E A püsti ei tõusnud. F.O on öelnud, et see situatsioon ehmatas ka teda, ta ei oodanud sellist reaktsiooni. Seda ei saanud F.O väita, et ta ei puutunud E A vastu. Süüdistatava F.O ütlused, et ta E A suhtes vägivalda ei tarvitanud, on ümber lükatud kannatanu E A ütlustega, kelle sõnul F.O jooksis tema juurde, lõi ta ratta seljast pikali ning hakkas teda käte ja jalgadega peksma. Seejärel tõstis F.O ta kapuutsist üles ja viskas uuesti pikali, pekstes edasi. E A väitel peksis F.O teda näkku, kätesse ja jalgadesse. Tal oli väga valus ja ta hakkas nutma. E A sõnul oli tal palju sinikaid ja nägu oli põse pealt katki. Tunnistaja A A ütlused on kannatanu E A ütlustega kooskõlas selles osas, et F.O läks E A juurde ja lükkas viimase käega pikali. Rohkemat sellest kuriteosündmusest ta ei näinud, sest ta sõitis rattaga minema E A emale ütlema, et E A oli pikali lükatud. Tunnistaja A A oma sõnul nägi sel päeval veel E A , kellel oli põse peal sinikas ja kes nuttis, öeldes talle, et F.O lõi teda. Seda, et süüdistatav F.O kannatanu E A suhtes vägivalda tarvitas, tõendavad tunnistaja T P ütlused, kes kinnitas, et paari minuti pärast tuli F.O jooksuga tagasi, lõi E A vist näkku ja siis lükkas E A pikali, pekstes teda käte ja jalgadega, käskides püsti tõusta. Hoope oli kindlasti üle
  4. F.O tiris E A püsti ja vahepeal viimane tõusis ise püsti. F.O peksis E A käte ja jalgadega näkku, kõhtu ja kehapiirkonda. Kui E A peksti, siis ta nuttis ka, tavaliselt ta ei nuta kunagi. Tunnistaja T P on öelnud, et ta oli neist paari meetri kaugusel. Tema nägi seda sündmust algusest lõpuni pealt. Seda, et süüdistatav F.O kannatanu E A suhtes vägivalda tarvitas, tõendavad tunnistaja E A ütlused, kes kinnitas, et F.O käis vahepeal umbes 5-10 minutit ära. E A sõnul lõi F.O E A kõigepealt rusikaga näkku vist 3 korda ja siis lõi jalaga, mispeale E A kukkus. F.O tõstis E A kratist püsti ja viskas uuesti maha. E A väitel nägi tema peksmist oma silmaga pealt, olles umbes 30 meetri kaugusel. Kui E A oli mitu korda rusikaga saanud, siis hakkas ta nutma. Tunnistaja R M ütlustega on tõendatud see, et F.O tuli kiiruga ja suure kisaga aiamaade poolt. R M sõnul F.O lähenes E A , haaras viimasel pusast kinni ja karmi käega raputas poissi kõvasti. Ta nägi, et poiss oli pikali ja nuttis. Seda, kuidas poiss pikali sai, ta ei näinud, samuti ei näinud ta peksmist. Tunnistaja Y S sõnul kuskil tema aiamaalt 50 meetri kaugusel garaažide juures olid mingid poisid ja F.O seisis seal. Y S ütlustega on tõendatud, et E A oli pikali maas, vehkides käte ja jalgadega. Seda, et F.O oleks E A käte ja jalgadega peksnud, tema ei näinud. Tunnistajad R R ja M A ei teadnud anda ütlusi arutatava kuriteosündmuse kohta. 8 Kannatanu E A ütlustega ning kuriteosündmust algusest lõpuni pealt näinud tunnistajate T P ja E A ütlustega loeb kohus kokkuvõtvalt tõendatuks selle, et süüdistatav F.O süüdistuses tähendatud ajal ja kohas peksis käte ja jalgadega E A pähe ja kehasse. Tekitatud vigastused (mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused, kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused) on fikseeritud AS Rakvere Haigla EMO patsiendikaardil nr R198794 03.09.2011 E A kohta. Seda, et F.O lükkas E A käega pikali, nägi pealt tunnistaja A A . Kannatanu E A on tunnistanud seda, et A A tuli talle ütlema, et üks suur koeraga mees peksab E . E A ütlustega on tõendatud see, et kui ta pesu kuivama panemise lõpetas, siis tuli tema poeg E , kes nuttis, oli täielikus šokis, nägu oli katki põse pealt. E A väitel E ütles talle, et koeraga mees tuli talle kallale ja kuna koertega jalutajaid ei ole just palju, siis sai ta aru, et jutt käib F.O. Tunnistaja R M , kes oli 03.09.2011 sõbraga viimase garaažis xxxx, nägi pealt seda, kuidas F.O raputas kõvasti E A , samuti nägi ta seda, kuidas E A oli pikali maas ja nuttis. Tunnistaja Y S , kes käis 03.09.2011 oma aiamaal, mis on garaažidest kuskil 50 meetrit eemal, nägi, et E A oli pikali maas, vehkides käte ja jalgadega. Tunnistajad R M ja Y S ei teadnud anda ütlusi selle kohta, kuidas E A pikali sai. Need tunnistajad on andnud ütlusi vaid selle kohta, mida nemad muu tegevuse käigus nägid. Kohtu arvates ei ole alust seada kannatanu E A ütlusi ega ka tunnistajate T P ja A A ütlusi kahtluse alla põhjusel, et tegemist on alla 14 aastaste alaealistega, keda ei hoiatata teadvalt vale ütluse andmise eest. Andmeid selle kohta, et kannatanu E A oleks vahetult enne seda või pärast seda kuriteosündmust rattaga sõites kukkunud ja sel moel või mingil muul moel need vigastused saanud, mida ta 4 tundi hiljem AS Rakvere Haigla EMO-s fikseerimas käis, kohtul ei ole. Asjaolu, et tunnistajad T P ja E A kannatanu E A vigastusi ei näinud, ei tähenda seda, et neid poleks olnud. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, nagu poleks kannatanul tuvastatud selliseid vigastusi, mis on iseloomulikud käte ja jalgadega peksmisele. Süüdistatav F.O põhjendas mõne aja pärast toast õue garaažide juurde minemist sellega, et rääkida poistega ja nende vanematega. Samas ta ei arvanud, et tal õnnestub nende poistega vestelda. Samuti ei lootnud ta, et E A ema E A ta ära kuulab, kuivõrd tema vanaema ja E A vahel on probleemid. Kohtulikul uurimisel leidis tuvastamist see, et süüdistataval F.O oli eelnevalt xxxxtänaval sõnavahetus kannatanu E A , kes väljendus F.O aadressil ebatsensuurselt. Seda, et E A on raske puudega, süüdistatav F.O väidetavalt ei teadnud. Kohtu arvates ei õigusta lapseealise kannatanu E A eelnev käitumine tema suhtes vägivalla kasutamist, sest ühelt poolt oli tegemist 10 aastase halvasti käituva poisikesega, teiselt poolt aga täiskasvanud mehega, kes oleks pidanud suutma ennast valitseda ja asjad suusõnaliselt selgeks rääkida. Seda, et F.O kaotas enesevalitsuse, tõendavad ka tunnistaja E A ütlused, kes kinnitas, et F.O viskas suure kiviga tema ratast. Samuti tõendavad seda tunnistaja R M ütlused, kes kinnitas, et F.O võttis maast kivi ja viskas selle vastu E A jalgratta kodarat. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust.

§ 16

lg 1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu arvates on F.O teo toime pannud kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt kavatsetult.

§ 27

sätestab, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. 9

§ 121

näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava F.O käitumises esinevad

§ 121

järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

§ 121

järgi kvalifitseeritud kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Kohus süüdistatava F.O karistust kergendavaid asjaolusid ei leia, samuti puuduvad tema käitumises

§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat F.O ei ole varem kriminaalkorras ega väärtegude toimepanemise eest karistatud. Kohus arvestab süüdistatavale F.O-le karistuse mõistmisel ka lapseealise kannatanu E A enda eelnevat käitumist.

§ 121

järgi kvalifitseeritav kuritegu võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeimaliigilist karistust, s.o rahalist karistust.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

§ 44

lg 2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel.

§ 45

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista minimaalselt kolmekümnepäevase vangistuse. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatava F.O puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada kõige kergeimaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, mõistes selle ettenähtud sanktsiooni alammäärast veidi suuremas määras. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Lapseealise kannatanu E A ema E A on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 14,17 eurot, milline summa koosneb AS-le Rakvere Haigla sularahas makstud visiiditasust (AS Rakvere Haigla visiiditasuarve OA0548861 03.09.2011) summas 1,60 eurot ja ravimite (Lioton Gel 1000, Ibuprofen-Grindeks tbl 200 mg) maksumusest (Rakvere Pereapteegi arve nr 202668-LV902 12.09.2011) summas 12,57 eurot. Kannatanu E A ütlustega on tõendatud, et ta ostis need rohud (ibuprofen ja Lioton 1000), mida arst neile soovitas. Õnneks olid tal need kodus olemas ja ta sai neid kohe kasutada. Asjaolu, et ravimid on apteegist ostetud alles 12.09.2011 ei tähenda kohtu arvates seda, et neid ravimeid poleks kannatanu E A ravimiseks vaja läinud, sest eluliselt usutav on see, et selliste üldlevinud ravimite mingisugunegi tagavara on igas kodus olemas ja neid sai koheselt 03.09.2011 kasutada. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. 10 VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus peab eeltoodule tuginedes kannatanu E A tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 14,17 eurot põhjendatuks ja leiab, et see kuulub süüdistatavalt F.O-lt välja mõistmisele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev 17. 04. 2013 Tartu Ringkonnakohtu RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 18. veebruari 2013 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-3747 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 24.07.2013 Riigikohtu RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud alusete puudumise tõttu jätta F.O võtmata. kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedderi kassatsioon menetlusse Kohtuotsus jõustus 30. juulil 2013.a Riigikohtu kohtumäärusega №oremreferent Irina Golubev

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.