1-11-4763/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-4763 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Julia Katškovskaja ja Sten Lind Kriminaalasi G.F-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. aprilli 2011 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.F: xxx varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 12.04.2011 RESOLUTSIOON Jätta G.F-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:
3. Harju Maakohtu
4. aprilli 2011 aasta otsusega tunnistati G.F süüdi KarS § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi ning karistati 45 päevase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 30 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 12.04.2011.a.
5. G.F tunnistati süüdi selles, et ta olles isikuks, kes on varem toime pannud vargused, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja süstemaatiliselt ja nimelt, 12.04.2011 kella 15.34 ajal võttis aadressil XXXXXX X Tallinn asuvast R. AS-ile kuuluvast kauplusest 9 pakki sigarettide Marlboro Gold väärtusega 3 Euro /pakk koguväärtusega 27 Euro ning möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup rikkumata tagastatud kauplusele. Seega G.F, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toime panemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi 3.Apellatsiooni esitas G.F, kes palub üle vaadata tema kriminaalasi kuna seal on viga. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
6. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.
7. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
8. oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288).
9. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning G.F ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Seega oli esimese astme kohtus tagatud G.F-i õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Märgitakse vaid, et otsuses on viga.
10. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Kriminaalasja arutati maakohtus lühimenetluses. Kohtuistungi protokolli kohaselt on süüdistatav kohtus oma süüd tunnistanud ja on olnud nõus lühimenetlusega. Kaitsja on leidnud, et süüdistus on põhjendatud, kvalifikatsioon õige, tõendid lubatavad. Süüdistatav ei ole taotlenud enda ristküsitlemist. Prokurör on taotlenud süüdistatava karistamist 45 päevase vangistusega, mida omakorda tuleb vähendada ja kandmisele kuuluvaks karistuseks taotleti 30 päeva vangistust, ehk KarS § 45 ettenähtud karistusliigi, vangistuse, seaduses ettenähtud miinimumkaristust. Süüdistatav ja kaitsja teotasid prokuröri poolt taotletud karistust/ t.lk. 44-45/. Maakohus on süüdi tunnistades G.F-i KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi karistanud süüdlast prokuröri poolt taotletud vangistuse määraga. Vastavalt ringkonnakohtule esitatud teatisele on G.F mõistetud karistuse ära kandnud. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolset materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega oleks raskendatud süüdistatava olukorda või kriminaalmenetlusseaduse olulist rikkumist, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja saatmiseks uueks arutamiseks.
11. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 jätta läbi vaatamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA STEN LIND