1-10-14254/9

Kriminaalasi nr. 1-10-14254 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 24.

1. 2010.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Žanna Morozova Kaitsja Merike Allikmäe Tõlk Marek Litnevski Süüdistatav U.T, isikukood XXX, kriminaalkorras karistatud 12 korda, viimati 05.05.2010.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p. 9- § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud. Karistus kantud 03.11.2010.a. elukoht XXX Süüdistus KarS § 118 p. 1 järgi Menetluse liik lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista U.T KarS § 118 p. 1 järgi ja karistada vangistusega 5 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 05.05.2010.a. otsusega mõistetud karistusega üksikkaristustest raskema osalise suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha eelmise otsusega mõistetud ja ärakantud karistus – 6 kuud ja kandmisele kuulub 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates 03.11.2010.a., s.o. eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmise päevast. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista U.T-lt riigituludesse: 1) sundraha 7613.- krooni (I astme kuriteo puhul sundraha 10875.- krooni, Harju Maakohtu 05.05.2010.a. otsusega mõisteti välja 3262.- krooni, vahe 7613.- krooni). 2) kaitsjatasu 2700.- krooni 3) ekspertiisi maksumus 970.- krooni. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank.. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-14254 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid DNA proovid (asuvad kriminaaltoimikus) –otsuse jõustumisel hävitada, Apellatsiooni esitamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS U.T süüdistatakse selles, et tema 01.05.2010 kella 17:00 paiku Tallinnas Aia ja Viru tänavate ristmikul võttis DAtekkinud konflikti käigus, pärast seda, kui DAoli teda rusikaga näkku löönud, välja noa ja lõi DAmitu korda selja piirkonda, mille tagajärjel tekitas kannatanule kaks torke-lõikehaava selja piirkonnas, millest üks-lülisambakanalisse tungiv torke-lõikehaav kuulub vastavalt kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 90 eluohtlike tervisekahjustuse hulka. Oma tegevusega pani U.T toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Süüdistatav tunnistas end peale prokuröri poolt süüdistuse avaldamist täielikult süüdi talle esitatud süüdistuses. Kohtuistungil ta ülekuulamist ei taotlenud, öeldes, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kuna kohtueelses menetluses U.T ennast süüdi ei tunnistanud, siis oli tema seisukoht kohtuistungil vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. Tõendite uurimise käigus ta kord tunnistas end süüdi, kord jälle eitas kuritegu. Seega oli tema seisukoht kuriteo toimepanemise osas vastuoluline. Kohtueelses menetluses toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel on U.T täielikult eitanud 2010.a. mai alguses vanalinnas Aia ja Viru tänava piirkonnas kellegagi konflikti sattumist ja noaga löömist. DA selja piirkonnas vigastuste olemasolu ja nende raskust tõendab ekspertiisiaktis nr 90 asuv eksperdiarvamus, mille kohaselt DA tuvastati 01.05.2010.a. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kaks torke-lõikehaava selja piirkonnas, kusjuures ülemine välimine torke-lõikehaav paikneb pehmetes kudedes VI-VII roide kõrgusel keskel sügavusega 1 cm, alumine keskne torke-lõikehaav paikneb IX roide kõrgusel, ulatub lülisambakanalisse ja vigastab seljaaju tagumist osa XII rinnaluu 2 kõrgusel. Lülisambakanalisse ulatuva torke-lõikehaava tüsistusena tekkisid kõvakelmepealne verevalum lülisambakanalis torke-lõikehaava kõrgusel/piirkonnas, alumiste jäsemete kerghalvatus ja kusepidamatus. Lülisambakanalisse tungiv torke-lõikehaav on eluohtlik tervisekahjustus. Eksperdiarvamuse kohaselt võisid selja piirkonnas paiknevad torke-lõikehaavad olla tekitatud löökidest (2 lööki) teravaservalise torke-lõikevahendiga (nt noaga). DAnoaga löömist tõendavad tema enda ütlused, mille kohaselt viibis ta 01.05.2010.a. koos sõpradega kesklinnas ja liikudes mööda Aia tänavat Viru tänava poole, nägi ta noormeest, kes kuu aega tagasi varastas SS mobiiltelefoni. Läks tema juurde ja küsis mobiiltelefoni kohta. Tekkis sõnavahetus, mille käigus ta lõi noormehele ühe korra rusikaga näkku. Järgmisel hetkel nägi noormehe käes nuga ning tahtis ära joosta. Ta pööras selja ning noormees lõi talle kahel korral noaga selga. Mõlemad löögid tabasid selga südamepiirkonda. Pärast seda jooksis teda noaga löönud noormees Viru keskuse poole. Ta tundis jalgades nõrkust ning istus Apollo kaupluse juurde maha. Lisaks kannatanu ütlustele kinnitavad DA noaga löömist: * Tunnistaja P Š eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 01.05.2010.a. oli ta koos sõpradega kesklinnas. Möödudes endisest Kaubahallist, kohtasid noormeest, kes umbes 1,5 kuud tagasi varastas S mobiiltelefoni. Oli tol korral koos S ja nägi seda noormeest. Tema käest hakati küsima mobiiltelefoni kohta ning DA lõi noormehele ühe korra rusikaga näkku. Pärast seda lõi noormees tema suunas paar korda. D istus maha, osutades käega seljale. Kui tunnistaja proovis Dimat üles tõsta, haarates tema ümbert kinni, sai käsi veriseks. *Tunnistaja DS eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 01.05.2010.a. kõndides sõpradega kesklinnas „Rimi“ kaupluse juures, kohtasid nad narkomaani välimusega noormeest. S hakkas tagasi küsima telefoni, mille too olevat temalt varastanud. DAoli purjus ja hakkas ka nõudma mobiiltelefoni tagastamist. DApüüdis võõrale mehele rusikaga näkku lüüa. Kas löök tabas, seda ta tähele ei pannud. Selle peale võttis noormees taskust noa ja lõi Dmitrile kaks korda selga ning pärast seda põgenes mööda Viru tänavat Viru hotelli poole. *Tunnistaja SSeeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 01.05.2010.a. umbes kella 16:30 ajal liikus ta koos sõpradega Viru tänava poole mööda Aia tänavat. Vastu tuli E -nimeline poiss, kelle kätte jäi märtsikuus tema mobiiltelefon ja kelle käest DA hakkas telefoni tagasi nõudma Tekkis tüli, D püüdis E lüüa, kuid viimane tõmbas mingil hetkel välja noa ja lõi kahel korral Dmitri Aleksejevit noaga keha piirkonda ning jooksis ära Viru Keskuse suunas. *Tunnistaja AP eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 01.05.2010 umbes kella 15:00 ajal sai ta kokku sõpradega ja koos mindi „Rimi“ kauplusesse, kust osteti õlut. Edasi Viru tänava poole minnes kohtas DA üht noormeest, kellega tal tekkis sõnavahetus. Ta nägi noormehe käes nuga, millega too lõi D kahel korral keha piirkonda. Seega on kannatanu ja tunnistajate P Š , D S , S S ja AP ütlustega ning eksperdiarvamusega tõendatud, et 01.05.2010.a. Tallinnas Aia ja Viru tänavate nurgal löödi ühe noormehe poolt D A kaks korda noaga selga. Kuigi süüdistatav vaheldumisi tunnistas ja eitas kohtus kuriteo toimepanemist, asus kohus tõendite kogumis hindamise tulemusena seisukohale, et U.T on talle inkrimineeritud kuriteo toime pannud. Et just tema oli see, kes D A noaga lõi, seda tõendavad äratundmiseks esitamise protokollid. Nimelt on kannatanu ja tunnistajad P Š , S S ja D S neile esitatud fotodel ära tundnud U.T kui D A 01.05.2010.a. noaga löönud isiku. Kaitsja taotlusel avaldati kohtus tunnistaja Sergei Efrosi kohtueelses menetluses antud ütlused ja talle äratundmiseks esitamise protokollid. Ütlustest tulenevalt märkas ka tema 01.mail 2010.a. Aia ja Viru tänaval mingit rahmeldamist, mille käigus üks noormees lõi teisele rusikaga näkku ja teine lõi vastuseks rusikaga lööjale millegi terava esemega selga. Tunnistajale esitati kohtueelses menetluses kahel korral isikute fotosid äratundmiseks ning ta on ühel korral ka osutanud Eduard 3 U.T fotole, sest tunnistaja arvates sellel fotol kujutatud isik sarnaneb isikule, kes üht noormeest Viru ja Aia tänavate ristmikul 1.mail 2010.a. noaga lõi. Teisel äratundmiseks esitamisel, mil U.T fotot ei olnud, viitas ta samuti ühele fotole, tunnistades ka sellel oleva isiku sarnasust noaga löönud isikuga. Kohtu arvates ei saa asjaolu, et tunnistaja peab kuriteo toimepannud isikut sarnaseks mitme fotodel kujutatud isikuga, kaasa tuua U.T õigeksmõistmise. SE on ülekuulamisel öelnud, et ta asus intsidendist 15 meetri kaugusel ja ei saanud seetõttu nägu hästi vaadelda ning ei ole kindel, et suudab noormehe, kes lõi teisele millegi teravaga selga, näo järgi ära tunda. Seevastu kannatanu DA viibis teda noaga löönud isiku vahetus läheduses, rääkis temaga ja samuti tunnistajad P Š , S S ja D S olid ka lähedal, nii et nad kuulsid nende jutuajamist. Eeltoodu alusel ei ole kohtul põhjust kahelda kannatanu ja viimatinimetatud tunnistajate ütlustes ja nende poolt U.T äratundmises, vaatamata sellele, et kõik peale S S olid siis alkoholijoobes. Uurimistoimingute ajal olid nad kained ja on ilmne, et kui nad ei oleks osanud noaga lööjat kirjeldada või ei oleks äratundmises kindlad, oleksid nad seda menetlustoimingute ajal ka öelnud. Kohus on seisukohal, et ka süüdistatava poolt kohtuistungil enda süü tunnistamine tõendab tema poolt kuriteo toimepanemist. Kui U.T ei pannud kuritegu toime, puudus tal vajadus end kohtus peale süüdistuse avaldamist süüdi tunnistada. Süüd hakkas süüdistatav eitama kohtuistungil alles peale seda, kui peale süü tunnistamist kaitsja tema poole pöördus ja temaga vestles. Edasiselt oli näha ja võis aru saada, et tingituna kaitsja vastuseisust kuriteo ülestunnistamisele sattus U.T segadusse ega teadnud enam, kas tunnistada või eitada kuriteo toimepanemist. Eeltoodud tõendite kogumis hindamise tulemusena leidis kohus, et on tõendatud U.T poolt DA noaga löömine ja eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine. Süüteokoosseisu subjektiivse küljega seonduvalt kriminaalasja tõendid ei kinnita U.T soovi ja eesmärki põhjustada DA just sellist vigastust, milline põhjustab ohu elule. Sellest tulenevalt ei ole tõendatud kuriteo toimepanemine kavatsetult, sest kavatsetuse puhul on koosseisupärane tagajärg nii teo eesmärgiks kui ka sisemiseks põhjuseks, miks isik üldse teo toime paneb. Lüües aga noaga rindkere piirkonda, kus asuvad inimese elutähtsad organid, peab ka 8-klassilise haridusega inimene võimalikuks eluohtliku tervisekahjustuse tekkimist. Koosseisupärase tagajärje võimalikuks pidamine on iseloomulik ka nii kaudsele tahtlusele kui ettevaatamatuse ühele liigile – kergemeelsusele. Seega langeb intellektuaalne element kaudsel tahtlusel ja kergemeelsusel kokku, mistõttu piiritleda tuleb neid subjektiivse külje voluntatiivse elemendi abil. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, soostub selle saabumisega, ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Riigikohus lahendis 3-1-1-142-05 on öelnud, et lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, s.t. see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab toetuma konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Kohus leiab, et kuriteo objektiivse välise avaldumise ja isiku teojärgse käitumise alusel saab rääkida eluohtliku tervisekahjustuse tahtlikust põhjustamisest, mitte ettevaatamatusest. U.T lõi noaga rindkere seljapoolsesse ossa, elutähtsasse piirkonda kaks noalööki. Sellega ta suurendas riski põhjustada eluohtlikku vigastust. Peale teo toimepanemist ei jäänud ta sündmuskohale abi andma, ei kutsunud kiirabi, vaid jooksis minema. Ei ole tuvastatud ühtegi konkreetset asjaolu, millele tuginevalt süüdistatav võis loota, et tema poolt tarvitatud vägivald ei põhjusta rasket tagajärge KarS § 118 p. 1 mõttes. Seega tekitas ta DA eluohtliku tervisekahjustuse kaudse tahtlusega. Eelnevast tulenevana leiab kohus, et U.T teos on KarS § 118 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis. 4 Karistuse mõistmine KarS § 118 sanktsioon näeb ette vangistuse neljast kuni kaheteistkümne aastani. U.T pani toime esimese astme kuriteo. Tema süü suuruse hindamisel arvestab kohus kindlasti kannatanu käitumist, kes läks joobnuna süüdistatavalt tagasi nõudma telefoni, mis jäi poolteist kuud tagasi tema kätte ja mis üldse ei kuulunud kannatanule ja tekkinud sõnavahetuse käigus lõi ta rusikaga U.T-le näkku. Seega vägivallatses kannatanu esimesena ja põhjustas oma õigusvastase käitumisega süüdistatava sellise vastureaktsiooni, mis seisnes kahes noahoobis selja piirkonda. Süüdistatava süü suurust vähendab ka kuriteo toimepanemine kaudse tahtlusega, mis on tahtluse nõrgimaks vormiks. Tema süü on aga sedavõrd suurem, et ei piisanud ühest löögist, vaid ründas kannatanut noaga kaks korda. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav oma viimases sõnas küll palus kergemat karistust ja lubas enam kuritegusid mitte toime panna, kuid ei avaldanud kahetsust. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka karistuse eripreventiivset eesmärki. U.T on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid mitte kordagi isikuvastaste kuritegude eest. Kohus leiab, et isikut, kes on esmakordselt toime pannud isikuvastase kuriteo, on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma selliste kuritegude toimepanemisest KarS § 118 sanktsiooni miinimumilähedase karistusega. Kokkuvõtlikult, arvestades süü suurust vähendavaid asjaolusid ning eripreventiivset eesmärki võib mõistetav karistus jääda KarS § 118 sanktsiooni alammäära lähedale, kuid kuna U.T ei piirdunud ainult ühe noalöögiga, ei pea kohus võimalikuks siiski mõista sanktsioonis ettenähtud minimaalset vangistust. Tulenevalt kriminaalasja arutamisest lühimenetluse korras, kuulub mõistetav karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra ja tulenevalt sellest, et arutatav kuritegu on toime pandud enne viimast kohtuotsust, tuleb mõista liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel. Kuna eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus on U.T täielikult ära kantud, tuleb see liitkaristusest maha arvata. Süüdistatava suhtes tehti 21.10.2010.a. vahistamise määrus. Kuna ta kandis sel ajal eelmise kohtuotsuse järgi karistust, ei ole õige lugeda antud kohtuotsusega mõistetava karistuse kandmise algust vahistamise päevast, vaid eelmise kohtuotsuse järgi karistuse kandmise lõppemise päevast. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p.
2. Kohtunik 5