S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Menetlusalune isik: L.G, XXX, elukoht: XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta L.G kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema politseileitnant Kairi Palits 25.04.2011 otsusele nr 19 2230,11,011097 L.G karistamises LS § 74 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema politseileitnant Kairi Palits 25.04.2011 otsus nr 2230,11,011097 L.G 19 karistamises LS § 74 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 02.04.2011 kell 09.28 juhtis Keemikute 1B juures Maardu linnas Harju maakonnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,48 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 20 lg 4 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et tuleks arvestada kergendavaid asjaolusid. Omab kutselise autojuhi staaži alates 04.05.1971 ja nende aastate jooksul ei ole esinenud karistatavaid liikluseeskirjade rikkumisi. On peres ainus töötav inimene ja leibkonna toitja. Peres kasvab 9 aastane poeg ja abikaasa on osalise töövõimega. Palub kohtul kergendada karistust juhtimisõiguse peatamise suhtes ja seda lühendada, kuna ei suuda sissetulekuta toita oma peret ning maksta rahatrahvi. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et taotleb lisakaristuse tähtaja lühendamist, rahatrahviga on nõus. Juhtimisõiguse äravõtmisel ei saa ta tööd teha 3 kuud, ülalpidamisel on 9 aastane laps ja osalise töövõimega abikaasa. Väärteo toimepanemisele eelnenud õhtul tarvitas veini, hommikul helistas sõber, kellel oli abi vaja, sest pidi laevale minema autoga, kuid aku oli tühjaks saanud ning sõbra auto oli Kallaveres. Sõitis Lasnamäelt Paekaare tänavalt ja peeti Kallavere kalmistu teeotsal kinni. Sõitis Scania vedukiga ilma haagiseta. Enesetunne tundus natuke imelik, kuid alkomeetrit ei olnud kaasas, see oli sõiduautos. On varem alkoholi tarvitanud, kuid probleeme ei ole olnud. On töötanud kutselise autojuhina alates 1971 aastast, viimased aastad on sõitnud rahvusvahelistel vedudel. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegemist on raske liikluslase väärteoga. Väärteo toimepanemine on tõendatud. Menetlusalune isik ei pannud ohtu mitte ainult ennast, vaid ka teiste liiklejate elu ja tervise ning vara. Otsuse tegemisel on kahetsust arvestatud, samuti on arvestatud õiguskorra kaitsmise huvisid. Juhtimisõiguse saanud isik, kes töötab kutselise juhina, peab olema teadlik liikluseeskirja ja liiklusseaduse nõuetest. Samuti peab kutseline juht teadma seda, missugused on tagajärjed kui liiklusõnnetuse üheks pooleks on raskeveok. Rahatrahv on määratud sanktsiooni keskmises määras, lisakaristus alammääras. Kohtuväline menetleja leiab, et on tehtud õige otsus ning kaebus tuleks jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada 2 LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammääras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,48 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,43 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on vähesel määral alla sätestatud rikkumise keskmise määra. Esitatud kaebuses on vaidlustatud lisakaristust ja asutud seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine võtab menetlusaluselt isikult töö ning ta ei saa siis ülal pidada alaealist last ja osaliselt töövõimetut abikaasat ning tasuda ka trahvi. Mis puudutab põhikaristuse määra, mida sisuliselt ei ole vaidlustatud ja millega nõustus kaebuse esitaja ka kohtuistungil, siis leiab kohus, et väärteomenetluse käigus tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise määr on karistatava määra keskmise määra lähedane ning põhikaristuse määramine ettenähtud sanktsiooni keskmises määras vastab kohtu arvates isiku süü suurusele ning alus määratud põhikaristuse kergendamiseks puudub. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõiguse äravõtmine võib tingida töökoha kaotuse ja välistaks ülalpeetavate ülalpidamise. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus ja senise töö iseloom, mis on kaebuse esitaja sõnade kohaselt väldanud alates 1971st aastast, ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule olid töö iseloom ja juhtimisõiguse vajalikkus teada ka inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta lähedaste olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitaja väidetest kohtuistungil ilmnes, et kaebuse esitaja tarvitas eelmisel õhtul alkoholi ning hommikul otsustas sõbrale appi minna, veendumata selles, kas ta on seisundis, mis lubab mootorsõidukit juhtida. Kaebuse esitaja teatas kohtule ka seda, et see ei olnud talle esimene kord alkoholi tarvitada. Seega ei ole kaebuse esitajale alkoholi tarvitamine võõras ja alkoholi mõju organismile ei tohiks olla kaebuse esitanud isikule ootamatu ja üllatuslik. Peale selle seletas kaebuse esitaja kohuistungil, et ta tundis ennast natuke imelikult, kuid sõitis siiski, juhtides mitte sõiduautot, vaid veoautot. Seejuures oli kaebuse esitajal olemas ka võimalus oma seisundit kontrollida alkomeetriga, kuid see asus sõiduautos ja ta oma seisundit ei kontrollinud. Taolise valiku tegemine saab olla vaid tahtlik ja teadlik käitumine. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik on teadlikult liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele 3 ohtlik ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Kaebuse esitanud isiku ohtlik käitumine näitab isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks edasise elu korraldamisel endisel viisil, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja isikutesse, kelle heaolu tema enese käitumisest sõltub. Õige ja hoolsa suhtumise korral saanuks kaebuse esitaja kontrollida oma seisundit ja seejärel käituda õiguspäraselt, so loobuda sõitmisest. Arvestades aga asjaolu, et isik juba enesetunde järgi sai aru, et tema seisund võib olla selline, mis võib välistada liikluses osalemise juhina, siis seda enam pidanuks kaebuse esitaja oma seisundis veenduma, olles teadlik eelmisel õhtul tarvitatud alkoholi kogusest. Ometigi kaebuse esitanud isik ei kontrollinud oma seisundit ja pidas õigemaks osaleda mootorsõiduki juhina liikluses, seades ohtu enese tervise ja elu, samuti teiste liiklejate tervise ja elu ning nende vara. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku suhtes kohaldatud lisakaristuse määr, arvestades lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra ja varasemate karistuste puudumist, on kooskõlas kaebuse esitanud isikule inkrimineeritud süü suuruse ja kaebuse esitanud isiku isikuga ning alus vaidlustatud otsuse lisakaristuse osas tühistamiseks puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.