lg 2 p 8 alusel määrata M.E-le katseajaks järgmine kontrollkohustus: - osaleda sotsiaalabiprogrammis – „Liiklusohutusprogramm“. Antud määruse ärakirjad edastada M.E, Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talitusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Asja läbivaatamisel maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.03.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-19888 tunnistati M.E süüdi
Pandi katseaja jooksul täitmiseks
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.03.2011.a kohtuotsus on jõustunud 11.03.2011.a. 21.11.2011.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne M.E suhtes ettepanekuga pikendada katseaega kolme kuu võrra, s.t kuni 02.12.2012.a seoses sellega, et ta rikkus korduvalt
lg 1 p 2 ettenähtud kontrollnõuet - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 1-09-19888 Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on kriminaalhooldusaluse M.E poolt kõrvalehoidumine kontrollnõuete ja määratud kohustuse täitmisest. Nimelt M.E ei ilmunud registreerimistele kriminaalhooldusametniku juurde määratud tähtajal ilma mõjuva põhjuseta 16.08.2011.a (ilmus 31.08.2011.a), 30.09.2011.a (ilmus 20.10.2011.a). Ei reageerinud kutsetele ilmuda kriminaalhooldusosakonda 07.10.2011.a ja 14.10.2011.a. Lisaks ülaltoodule tehtud 20.10.2011.a. Karistusregistrisse järelepäringu kohaselt M.E oli 24.09.2011.a karistatud rahatrahviga NPALS § 15´1 järgi katseaja jooksul, millega ta rikkus lisakohustuse - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Saadud 26.10.2011.a Ida Prefektuuri poolt protokollist järgneb, et 09.08.2011.a M.E tarvitas narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutuseta, nimelt amfetamiini. 31.08.2011.a kriminaalhooldusalune M.E kirjutas, et ta ei tulnud registreerimisele 16.08.2011.a, kuna ta unustas. Ei tulnud 18.08.2011.a, kuna jäi haigeks, oli kodus palavikuga. Lubas esitada arstitõendi. Arstitõend on esitamata. 20.10.2011.a kriminaalhooldusalune M.E kirjutas, et ta ei tulnud registreerimisele 30.09.2011.a, kuna isiklike põhjuste pärast ta ei saanud kodunt välja minna. Oma seletuses kriminaalhooldusalune M.E palub kohut vangla karistust täitmisele mitte pöörata, vaid pikendada tema katseaega ning edaspidi ta kohustub täitma kontrollnõudeid korralikult.15.11.2011.a M.E seletas kirjalikult, et 09.08.2011.a ta sõitis sõpradega Tallinnast ja nende auto oli politseitöötajate poolt peatatud. Hiljem M.E toimetati joobeseisundi tuvastamise ekspertiisile. Arvestades kohustuse rikkumist kriminaalhooldusalune M.E on nõus võtma enda peale täiendava kohustuse - osalema sotsiaalprogrammis. Esimene kohtumine kriminaalhooldusalusega toimus 22.03.2011. a. Isikule olid seletatud kriminaalhoolduse reeglid, kontrollnõuded ja nende mittetäitmise tagajärjed. Lisaks M.E-le on määratud kohustus - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Riskihindamisega on selgunud järgmised riskifaktorid: töötamine, alkoholi tarvitamisest tingitud vägivaldne käitumine, narkootikumide tarvitamine, enesevalitsuse kaotamine, suhtumine kriminaalhooldusesse. Katseaja alguses M.E esitas töölepingu, mille kohaselt 04.04.2011.a ta asus ametlikult tööle firmasse "X", mis asub Ivangorodi linnas (Venemaa). Juri töötas seal kuni käesoleva aasta augustini. Töökohast lahkus omal soovil. Kriminaalhooldusalune ilmus registreerimistele kahel korral hilinemisega, puudumiste põhjusi tõendas arstitõendiga. 2011 augusti keskelt algasid probleemid registreerimiste kohustuse täitmisega, nimelt M.E rääkis kriminaalhooldusametnikule, et ta on haige ja lähimal ajal ta suunatakse statsionaarravile. Ühtegi arstitõendit M.E ei esitanud. Kriminaalhooldusametnik tegi järelepäringu Narva Haiglasse. Saadud vastuse kohaselt M.E pöördus abi saamiseks viimane kord 10.08.2011.a. Kriminaalhooldusametnik saatis Jurile kutseid, helistas mobiiltelefonile ja 19.10.2011.a vestles kodukülastuse ajal Juri ema J D . M.E ilmus kriminaalhooldusosakonda 20.10.2011.a pärast kriminaalhooldusametniku poolt tehtud Jurile telefonikõnet. Juriga oli läbi viidud vestlus tema vastutusest ja käitumise tagajärgedest. Vestluses Juri tunnistas, et tarvitas katseajal narkootikume. Kriminaalhooldusametnik tegi 20.10.2011.a järelepäringu Karistusregistrisse ja sai informatsiooni, et 24.09.2011.a M.E oli karistatud rahatrahviga narkootikumide tarvitamise eest. Üldkokkuvõttes katseajale saab anda negatiivse hinnangu, kuna kriminaalhooldusalune ei suhtu kriminaalhooldusesse vastutustundlikult. Võttes arvesse ülaltoodud, leiab kriminaalhooldusametnik, et taotleda kohtult M.E-le määratud karistuse täitmisele pööramist ei ole siiski otstarbekohane ning arvab, et M.E suhtumist kriminaalhooldusesse aitaks parandada talle katseaja pikendamine ja lisakohustuse määramine. Arvestades ülaltoodut ja juhindudes
lg 4, kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku: pikendada kriminaalhooldusaluse M.E-le katseaega 3 (kolme) kuu võrra, s.o kuni 09.12.2012.a ning määrata Juri 1-09-19888 M.E-le täiendavat kohustust, mille ta on nõus võtma enda peale - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohtu seisukoht Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva kriminaalhooldusametniku taotlus M.E suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. talituse Karistusseadustiku (
) § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Võttes arvesse kriminaalhooldaja arvamust hooldusaluse kohta, kohus leiab, et karistuse täitmisele pööramine on käesoleval ajal M.E suhtes ei ole otstarbekas ning pikendab temale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.03.2011.a kohtuotsusega nr 1-09-19888 määratud katseaega 3 (kolme) kuu võrra, s.o. kuni 09.12.2012.a. Kuna katseaja jooksul M.E rikkus temale määratud kohustuse - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, kohus leiab, et otstarbekohane määrata M.E-le kohustus „osaleda sotsiaalabiprogrammis „Liiklusohutusprogramm““
lg 2 p 8 alusel.
lg 1 tulenevalt
lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes
MS § 427 lg-st 1. Larissa Prokopenko Täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.